Ie: indoeuroopa keelkond 3/3 (IeP–IeY)

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

• kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
• † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
• * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
• ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
• ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
• ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

— — —

IeP: Iraani keeled

• Iraani keeled (Iranian ~ Persian languages) ira. ISO 639. ♦
• Kesk-Iraani keeled (Middle Iranian languages) ♦ IV saj eKr – IX saj pKr.
• mani kiri (Manichaean) Mani. ♦ Kasutati pärsia, partia, sogdi jt keelte kirjapanekuks III–X saj.

IePE: Ida-Iraani keeled

• Ida-Iraani keeled (Eastern Iranian languages). ♦
• † alaani keel (Alanic) xln. Rahvas: alaan, alaanid. Asuala: Aasia, Euroopa. ISO 639. ♦
• † avesta keel, van vanabaktria keel (Avestan) ae/ave. Kiri: avesta. Asuala: Iraan. ISO 639. ♦
  Kirjad: avesta kiri (Avestan) Avst.
• † baktria keel (Bactrian) xbc. Rahvas: baktrialane, baktrialased. Asuala: Aasia. ISO 639. ♦
• † horezmi keel (Chorasmian, var Khwarezmian) xco. Kiri: araabia, vanaaramea. Rahvas: horezmlane, horezmlased. Asuala: Aasia. ISO 639. ♦ Mitte segi ajada horezmitürgi (zkh, AlT3) keelega.
• jagnoobi keel (ⓔ yaghnōbī; Yagnobi) yai. Rahvas: jagnoobi, jagnoobid. Asuala: Tadžikistan. Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦
• † jassi keel (Yassic, var Jassic; ungari jász) ysc. Rahvas: jass, jassid. Asuala: Ungari. ISO 639. ♦
• jidga keel (Yidgha, var Lutkuhwar) ydg. Rahvas: jidga, jidgad. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 6200. ISO 639. ♦
• mundži keel (ⓔ məndẓ̌i roy; Munji, var Munjani) mnj. Rahvas: mundži, mundžid. Asuala: Afganistan (Badakhshān). Kõnelejaid: 3800. ISO 639. ♦
• osseedi keel (ⓔ ирон ӕвзаг iron ævzah; Ossetic, var Ossetian) os/oss. Kiri: kürilliline. Rahvas: osseet, osseedid. Asuala: Gruusia (Tshinvali piirkond), Venemaa (Põhja-Osseetia). Kõnelejaid: 500 000. ISO 639. ♦
  Murded: dõguri murre ~ digori murre; ironi murre.
• puštu keel ~ pašto keel ~ afgaani keel (ⓔ پښتو Pas͟htū; Pushto, var Pashto, Afghan) ps/pus. Kiri: araabia. Rahvas: puštu, puštud ~ afgaan, afgaanid (Pashtun, var Pushtun, Pathan). Asuala: Afganistan, Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 10 mln. ISO 639. ♦
• † saka keel ~ saki keel, van hotaani keel (Khotanese, var Sakan) kho. Kiri: braahmi. Rahvas: saka, sakad. Asuala: Aasia. ISO 639. ♦
• † sarmaadi keel (Sarmatian) {xsc}. Rahvas: sarmaat, sarmaadid. Asuala: Aasia. ♦ Keeleliselt kuuluvad sküütidega kokku.
  Rahvad: roksolaan, roksolaanid (Rōxolānī).
• † sküüdi keel (Scythian, var Scytho-Sarmatian) xsc. Rahvas: sküüt, sküüdid. Asuala: Aasia. ISO 639. ♦
  Rahvad: daaha, daahad (Dāhā); dandariid, dandariidid (Dandarī); maioot, maioodid (Maeōtae); massageet, massageedid (Massagetae); taur, taurid (Taurī).
• † sogdi keel (Sogdian) sog. Kiri: sogdi. Asuala: Aasia. ISO 639. ♦
  Kirjad: † sogdi kiri Sogd.
• vanetsi keel (ⓔ Waṇecī; Waneci, var Tarino, Chalgari) wne. Rahvas: vanetsi, vanetsid. Asuala: Pakistan (Belutšistan). Kõnelejaid: 95 000. ISO 639. ♦

IePEP: Pamiiri keeled

• Pamiiri keeled (Pamir languages). ♦
• bartangi keel (Bartang; бартангский язык). Rahvas: bartang, bartangid. Asuala: Tadžikistan. Kõnelejaid: 3000 [1990 < W, 2023]. ♦ Ethnologue’i järgi šugni keele {sgh} murre.
• hufi keel (ⓔ khuf ziv; Khufi; хуфский язык). Rahvas: hufi, hufid. Asuala: Tadžikistan. Kõnelejaid: 800 [1990 < W, 2023]. ♦ Ethnologue’i järgi šugni keele {sgh} murre.
• iškašimi keel, van iškašiimi keel, iškaašimi keel (ⓔ shîkoshmi zîvůk; Ishkashimi, var Sanglechi-Ishkashimi; ишкашимский язык) isk. Rahvas: iškašim, iškašimid. Asuala: Afganistan, Tadžikistan. Kõnelejaid: 9000 [2010 < W, 2023]. ISO 639. ♦
• jazgulami keel ~ jazgulaami keel (ⓔ yůzdomi zîvég; Yazgulyam; язгулямский язык ~ язгулёмский язык) yah. Rahvas: jazgulam, jazgulamid. Asuala: Tadžikistan. Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
• rošorvi keel, van orošori keel (ⓔ rasharvīj; Oroshor; рошорвский язык ~ орошорский язык). Rahvas: rošorvi, rošorvid. Asuala: Tadžikistan. Kõnelejaid: 2000 [1972 < W, 2023]. ♦ Ethnologue’i järgi šugni keele {sgh} murre. < Rošorv (asula Bortongi jõe ülemjooksul, kirgiisi nimi Orošor).
• rušani keel ~ rušaani keel (ⓔ riħůn ziv; Rushani; рушанский язык). Rahvas: rušani, rušanid. Asuala: Afganistan, Tadžikistan. ♦ Ethnologue’i järgi šugni keele {sgh} murre.
• sangletši keel, van sangleetši keel, sanglitši keel (ⓔ Sanglēči lavz; Sanglechi-Ishkashimi; сангличский язык) sgy. Rahvas: sangletši, sangletšid. Asuala: Afganistan (Badakhshān), Tadžikistan. Kõnelejaid: 1500. ISO 639. ♦ Sanglīch on asula.
• sarikoli keel (ⓔ sariquli ~ tujik zivan; Sarikoli; сарыкольский язык, 色勒库尔语 Seleku’eryu) srh. Rahvas: sarikoli, sarikolid. Asuala: Hiina (Xinjiang: Taxkorgan). Kõnelejaid: 16 000. ISO 639. ♦ Sarikol on org.
• šugni keel, van šugnaani keel (ⓔ khughnůni ziv; Shughni; шугнанский язык) sgh. Kiri: kürilliline. Rahvas: šugni, šugnid. Asuala: Afganistan, Tadžikistan. Kõnelejaid: 60 000. ISO 639. ♦
  Murded: Ethnologue arvab šugni keele murreteks bartangi, hufi, rošorvi ja rušani keele.
• vahhi keel, van vahaani keel (ⓔ ħik; Wakhi, var Guhjali; ваханский язык) wbl. Rahvas: vahhi, vahhid (Guhjali). Asuala: Afganistan (Badakhshān: Vākhān), Hiina, Pakistan, Tadžikistan. Kõnelejaid: 32 000. ISO 639. ♦

IePW: Lääne-Iraani keeled

• Lääne-Iraani keeled (Western Iranian languages). ♦
• aimaki keel (ⓔ گویش ایماقی; Aimaq) aiq. Kiri: araabia. Rahvas: aimak, aimakid. Asuala: Afganistan. Kõnelejaid: 1,9 mln (2017–2019 < W, 2025). ISO 639. ♦
• † azeri keel (Azari, var Adhari, Old Azeri). Asuala: Iraan (Ida-Aserbaidžaan, Lääne-Aserbaidžaan). ♦ VIII–XVII saj kõneldud Iraani keel. Ei tule segi ajada aserbaidžaani (az/aze, AlT1) keelega.
• bahtiari keel (Bakhtiari) bqi. Rahvas: bahtiari, bahtiarid. Asuala: Iraan. Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦
• baškardi keel (Bashkardi) bsg. Rahvas: baškardi, baškardid. Asuala: Iraan (Kermān, Sīstān va Balūchestān). Kõnelejaid: 7000. ISO 639. ♦
• belutši keel (ⓔ Balūchī; Baluchi) bal. Kiri: araabia. Rahvas: belutši, belutšid. Asuala: Iraan, Pakistan. Kõnelejaid: 8,8 mln [2020 < W, 2023]. ISO 639. ♦
• dehvari keel (Dehwari) deh. Kiri: araabia. Rahvas: dehvar, dehvarid. Asuala: Pakistan (Belutšistan). Kõnelejaid: 19 000 (2018 < W, 2025). ISO 639. ♦
• edelafarsi keel (Southwestern Fars) fay. Asuala: Iraan (Fārs). Kõnelejaid: 7500. ISO 639. ♦
• eštehaardi keel (Eshtehardi) esh. Rahvas: eštehaardi, eštehaardid. Asuala: Iraan (Markazī: Eshtehārdi). Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
• gilaki keel, van gilaani keel, giliani keel (ⓔ Giləki ~ Gīlakī zavān; Gilaki) glk. Kiri: araabia. Rahvas: gilaki, gilakid. Asuala: Iraan (Gīlān). Kõnelejaid: 3,2 mln. ISO 639. ♦
• gurani keeled (Gurani languages). ♦
  • badželani keel (Bajelani) bjm. Rahvas: badželan, badželanid. Asuala: Iraak (Mosul). Kõnelejaid: 59 000 (< W, 2025). ISO 639. ♦
  • gurani keel (Gurani, var Gorani, Hawramani) hac. Kiri: araabia. Rahvas: gurani, guranid. Asuala: Iraak, Iraan. Kõnelejaid: 44 000. ISO 639. ♦
  • sarli keel (Sarli) sdf. Rahvas: sarli, sarlid. Asuala: Iraak. Kõnelejaid: alla 20 000 (< W, 2025). ISO 639. ♦
  • šabaki keel (ⓔ شەبەکی; Shabaki) sdb. Kiri: . Rahvas: šabak, šabakid (Shabak, Shabaks). Asuala: Iraak (Mosul). Kõnelejaid: 250 000 (2018 < W, 2025). ISO 639. ♦
• hazara keel (ⓔ Āzargī; Hazaragi, var Azargi, Hezareh, Hazara) haz. Rahvas: hazara, hazarad. Asuala: Afganistan, Iraan, Pakistan. Kõnelejaid: 2,2 mln. ISO 639. ♦
• hunsaari keel (Khunsari) kfm. Rahvas: hunsaari, hunsaarid. Asuala: Iraan (Eşfahān: Khūnsār ~ Khvānsār). Kõnelejaid: 21 100. ISO 639. ♦
• juudipärsia keel (ⓔ Dzhidi; Judeo-Persian) jpr. Asuala: Iisrael, Iraan. Kõnelejaid: 60 000. ISO 639. ♦
• kadžali keel (Kajali) xkj. Rahvas: kadžali, kadžalid. Asuala: Iraan (Ardabīl: Kajal). Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
• kumzaari keel (Kumzari) zum. Rahvas: kumzaari, kumzaarid. Asuala: Omaan. Kõnelejaid: 1700. ISO 639. ♦
• kurdi keel (ⓔ zimanê kurdî; Kurdish) ku/kur. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: kurd, kurdid. Asuala: Iraak, Iraan, Türgi. Kõnelejaid: 10 mln. ISO 639. ♦ Makrokeel.
  Rahvad: jeziidi, jeziidid (ⓔ yezîdîtî; Yazidi). ♦ Jezidismi usku järgivad kurdid.
  • kurmandži keel ~ põhjakurdi keel (ⓔ zimanê kurdî ~ zimanê kurmancî; Northern Kurdish, var Kurmanji, Caucasian Kurdish) kmr. Kiri: ladina. Asuala: Afganistan, Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Iraak, Iraan, Liibanon, Süüria, Türgi. Kõnelejaid: 9,3 mln. ISO 639. ♦
  • lõunakurdi keel (ⓔ Kurdí Xuwarig ~ kelhûrî; Southern Kurdish) sdh. Kiri: araabia. Asuala: Iraak, Iraan. Kõnelejaid: 3 mln. ISO 639. ♦
  • sorani keel ~ keskkurdi keel (ⓔ zimanê kurdî ~ zimanê soranî; Central Kurdish, var Sorani) ckb. Kiri: araabia. Asuala: Iraak, Iraan. Kõnelejaid: 3,7 mln. ISO 639. ♦
• laari keel (Lari, var Larestani) lrl. Rahvas: laar, laarid. Asuala: Iraan (Fārs). Kõnelejaid: 80 000. ISO 639. ♦
• laasgerdi keel (Lasgerdi, var Lasjerdi) lsa. Rahvas: laasgerdi, laasgerdid. Asuala: Iraan (Semnān: Lāsjerd ~ Lāsgerd). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
• luri keel ~ luuri keel (Luri, var Lori, Lurish). Rahvas: luri, lurid. Asuala: Iraan. ♦ Makrokeel.
  • lõunaluri keel (Southern Luri) luz. Asuala: Iraan (Fārs, Khūzestān, Kohkīlūyeh va Būyer Aḩmadī). Kõnelejaid: 875 000. ISO 639. ♦
  • põhjaluri keel (Northern Luri) lrc. Asuala: Iraan (Khūzestān, Lorestān, Markazī). Kõnelejaid: 1,5 mln. ISO 639. ♦
• mazandaraani keel (ⓔ Māzarūnī zīvūn ~ Taparī zīvūn; Mazanderani) mzn. Kiri: araabia. Rahvas: mazandaraani, mazandaraanid. Asuala: Iraan (Māzandarān). Kõnelejaid: 3,2 mln. ISO 639. ♦
• † meedia keel (Median) xme. Kiri:. Rahvas: meedlane, meedlased. Asuala: Iraan. ISO 639. ♦ IV saj eKr – I saj pKr.
• ormuri keel (Ormuri, var Baraki) oru. Rahvas: ormuri, ormurid. Asuala: Afganistan, Pakistan. Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
• † pahlavi keel ~ pehlevi keel ~ keskpärsia keel (Pahlavi) pal. Kiri: pahlavi psalmikiri, pahlavi raamatukiri, pahlavi raidkiri. Asuala: Iraan. ISO 639. ♦ III–VII saj.
  Kirjad: pahlavi psalmikiri (Psalter Pahlavi) Phlp; pahlavi raamatukiri (Book Pahlavi) Phlv; pahlavi raidkiri (Inscriptional Pahlavi) Phli.
• paratši keel (Parachi) prc. Asuala: Afganistan (Kāpīsā). Kõnelejaid: 600. ISO 639. ♦
• † partia keel (Parthian) xpr. Kiri: vanaaramea. Rahvas: partlane, partlased. Asuala: Aasia. ISO 639. ♦
  Kirjad: partia raidkiri (Inscriptional Parthian) Prti.
• pärsia keel ~ farsi keel ~ iraani keel, van uuspärsia keel (ⓔ Fārsī; Persian) fa/fas/per. Kiri: araabia. Rahvas: pärslane, pärslased ~ iraanlane, iraanlased. Asuala: Iraan. Kõnelejaid: 40 mln. ISO 639. ♦ Makrokeel.
  • dari keel ~ idafarsi keel ~ Afganistani pärsia keel ~ Kabuli pärsia keel (ⓔ zabān-e Darī; Dari, var Eastern Farsi, Farsi Kabuli) prs. Kiri: araabia. Asuala: Afganistan. Kõnelejaid: 5 mln. ISO 639. ♦
  • Iraani pärsia keel⁺ ~ läänefarsi keel⁺ (ⓔ Fārsī; Iranian Persian) pes. Kiri: araabia. Asuala: Iraan. Kõnelejaid: 55,6 mln [2015 < W, 2023]. ISO 639. ♦
• sangsari keel (Sangisari, var Mahdi Shahri) sgr. Rahvas: sangsari, sangsarid. Asuala: Iraan (Semnān: Mehdīshahr ~ Sang-e Sar). Kõnelejaid: 36 000. ISO 639. ♦
• semnaani keel (ⓔ Səmeni; Semnani) smy. Rahvas: semnaani, semnaanid. Asuala: Iraan (Semnān). Kõnelejaid: 60 000. ISO 639. ♦
  Murded: Bīābānaki murre.
• sivandi keel (Sivandi) siy. Rahvas: sivandi, sivandid. Asuala: Iraan (Fārs). Kõnelejaid: 7000. ISO 639. ♦
• sorhei keel (Sorkhei) sqo. Rahvas: sorhei, sorheid. Asuala: Iraan (Semnān: Sorkheh). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
  Murded: Aftari murre.
• šahmirzaadi keel (Shahmirzadi) srz. Rahvas: šahmirzaadi, šahmirzaadid. Asuala: Iraan (Semnān: Shahmīrzād). Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
• šahruudi keel (Shahrudi) shm. Rahvas: šahruudi, šahruudid. Asuala: Iraan (Ida-Aserbaidžaan: Shāhrūd). Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
• zaza keel (ⓔ zıwanê zazaki; Zaza, var Zazaki) zza. Kiri: ladina. Rahvas: zaza, zazad. Asuala: Türgi. ISO 639. ♦ Makrokeel.
  • dõmli keel ~ lõunazaza keel (ⓔ zıwanê dımılki; Dimli, var Southern Zaza, Dimili) diq. Kiri: ladina. Rahvas: dõmli, dõmlid. Asuala: Türgi. Kõnelejaid: 1,5 mln. ISO 639. ♦
  • kõrmandžki keel ~ põhjazaza keel (ⓔ zıwanê kırmancki; Kirmanjki, var Northern Zaza, Kirdki) kiu. Kiri: ladina. Rahvas: kõrmandžki, kõrmandžkid. Asuala: Türgi. Kõnelejaid: 140 000. ISO 639. ♦
• taadi keel ~ taati keel (Tati). Rahvas: taatlane, taatlased. Asuala: Aserbaidžaan, Iraan, Venemaa. ♦ Makrokeel.
  • lõunataadi keel ~ muslimitaadi keel (ⓔ zuhun tati; Muslim Tat) ttt. Asuala: Aserbaidžaan, Iraan. Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
  • põhjataadi keel ~ mägijuudi keel (ⓔ zuhun džuhuri; Judeo-Tat, var Bik, Juhuri, Mountain Jews) jdt. Kiri: heebrea, kürilliline, ladina. Asuala: Aserbaidžaan, Iisrael, Venemaa (Dagestan). Kõnelejaid: 101 000. ISO 639. ♦
• tadžiki keel (ⓔ забони тоҷикӣ zaboni tojikī; Tajik) tg/tgk. Kiri: araabia (Hiinas), kürilliline (Tadžikistanis, alates 1940, varem 1928–1940 ladina, kuni 1928 araabia). Rahvas: tadžikk, tadžikid. Asuala: Hiina (Xinjiang: Taxkorgan), Tadžikistan. Kõnelejaid: 3,5 mln. ISO 639. ♦
• talõši keel (ⓔ tolış; Talysh, var Talishi) tly. Rahvas: talõšš, talõšid. Asuala: Aserbaidžaan, Iraan. Kõnelejaid: 912 000. ISO 639. ♦
• † vanapärsia keel (Old Persian) peo. Kiri: vanapärsia. Asuala: Aasia. ISO 639. ♦ 600–400 eKr.
  Kirjad: vanapärsia kiri Xpeo.

IeR: romaani keeled

• romaani keeled (Romance languages) roa. ISO 639. ♦
• aragoni keel (ⓔ aragonés; Aragonese) an/arg. Kiri: ladina. Rahvas: aragonlane, aragonlased. Asuala: Hispaania (Aragón). Kõnelejaid: 11 000. ISO 639. ♦
• aromuuni keel ~ makedorumeenia keel (ⓔ armãneashce; Aromanian, var Arumanian, Macedo-Romanian, Macedo-Rumanian) rup. Kiri: kreeka, ladina. Rahvas: aromuun, aromuunid. Asuala: Kreeka, Põhja-Makedoonia. Kõnelejaid: 300 000. ISO 639. ♦
• astuuria keel (ⓔ Asturianu; Asturian, var Bable, Leonese, Asturleonese) ast. Kiri: ladina. Rahvas: astuurlane, astuurlased. Asuala: Hispaania (Astuuria). Kõnelejaid: 125 000. ISO 639. ♦
• cajun’i keel [k`eidžəni k`eel] (ⓔ français cadien; Cajun French, var Acadian, Cadien) frc. Asuala: USA (Louisiana). Kõnelejaid:17 200. ISO 639. ♦
• † dalmaatsia keel (Dalmatian) dlm. Rahvas: dalmaatslane, dalmaatslased. Asuala: Horvaatia. ISO 639. ♦
• emiilia keel (ⓔ emigliàn; Emilian) egl. Kiri: ladina. Rahvas: emiillane, emiillased. Asuala: Itaalia (Emilia Romagna). ISO 639. ♦
• estremenju keel (ⓔ estremeñu; Extremaduran) ext. Kiri: ladina. Rahvas: estremenju, estremenjud. Asuala: Hispaania (Extremadura). Kõnelejaid: 200 000. ISO 639. ♦
• fala keel (Fala, var Galaico-Extremaduran, Chapurreáu ¡) fax. Kiri: ladina. Rahvas: fala, falad. Asuala: Hispaania (Extremadura). Kõnelejaid: 10 500. ISO 639. ♦
• frankoprovansi keel (ⓔ arpitan ~ francoprovençâl; Franco-Provençal) frp. Kiri: ladina. Rahvas: frankoprovanslane, frankoprovanslased. Asuala: Prantsusmaa. Kõnelejaid: 77 000. ISO 639. ♦
  Murded: Aosta murre⁺ (valdôtain); Dauphiné murre⁺ (dauphinois); Forez’ murre⁺ (forézien); Juura murre⁺ (jurassien); Lyoni murre⁺ (lyonnais); Romandie murre⁺ (romand); Savoia murre⁺ (savoyard).
  Rahvad: valdotään, valdotäänid (vâldotèn, Valdôtains).
• galeegi keel (ⓔ galego; Galician, var Gallegan) gl/glg. Kiri: ladina. Rahvas: galeeg, galeegid. Asuala: Hispaania (Galicia). Kõnelejaid: 3 mln. ISO 639. ♦
• hispaania keel (ⓔ español ~ castellano; Spanish, var Castilian) es/spa. Kiri: ladina. Rahvas: hispaanlane, hispaanlased. Asuala: Hispaania, Ladina-Ameerika. Kõnelejaid: 486 mln [2023 < W, 2023]. ISO 639. ♦
  • † alhamia keel (Aljamia). Kiri: araabia. Asuala: Hispaania. ♦ Hispaania keele araabiamõjuline variant.
• istrorumeenia keel ~ Istra rumeenia keel (ⓔ Vlășește ~ limba istroromånă; Istro Romanian) ruo. Kiri: ladina. Rahvas: istrorumeenlane, istrorumeenlased. Asuala: Horvaatia. Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
• itaalia keel (ⓔ italiano ~ lingua italiana; Italian) it/ita. Kiri: ladina. Rahvas: itaallane, itaallased. Asuala: Itaalia, San Marino. Kõnelejaid: 60 mln. ISO 639. ♦
  Murded: vt ka emiilia, liguuri, lombardi, napoli, piemonte, romanja, sitsiilia, veneti ehk veneetsia keel.
• juudiitaalia keel (Judeo-Italian) itk. Asuala: Itaalia. Kõnelejaid: 200. ISO 639. ♦
• juudiprantsuse keel (Zarphatic ~ Judeo-French) zrp. Asuala: Prantsusmaa. ISO 639. ♦
• juudiprovansi keel (Shuadit ~ Judeo-Provençal, var Judeo-Comtadine) sdt. Asuala: Prantsusmaa. ISO 639. ♦
• katalaani keel (ⓔ català ~ llengua catalana; Catalan) ca/cat. Kiri: ladina. Rahvas: katalaan, katalaanid ~ kataloonlane, kataloonlased. Asuala: Andorra, Hispaania (Baleaarid, Kataloonia), Prantsusmaa. Kõnelejaid: 7 mln. ISO 639. ♦
  • valenssia keel⁺ (ⓔ valencià ~ llengua valenciana; Valencian). Kiri: ladina. Asuala: Hispaania (Valencia). Kõnelejaid: 2,4 mln [2004 < W, 2023]. ♦ Katalaani keele variant.
• † keskprantsuse keel (français moyen; Middle French) frm. Asuala: Prantsusmaa. ISO 639. ♦ Ajavahemikus 1400–1600.
• korsika keel (ⓔ corsu ~ lingua corsa; Corsican) co/cos. Kiri: ladina. Rahvas: korsiklane, korsiklased. Asuala: Prantsusmaa (Korsika). ISO 639. ♦
• ladiino ~ espanjool (ⓔ Dzhudezmo; Ladino) lad. Kiri: heebrea. Asuala: Hispaania, Iisrael. Kõnelejaid: 110 000. ISO 639. ♦
• liguuri keel (ⓔ líguru ~ zeneize ‘Genova keel’; Ligurian) lij. Kiri: ladina. Rahvas: liguur, liguurid. Asuala: Itaalia (Liguuria). Kõnelejaid: 1,9 mln. ISO 639. ♦ Vrd liguuri (xlg, IeX) keel.
  Murded: Monaco murre (monégasque).
• lombardi keel (ⓔ lumbaart ~ lengua lumbarda; Lombard) lmo. Kiri: ladina. Rahvas: lombard, lombardid. Asuala: Itaalia (Lombardia). Kõnelejaid: 8,8 mln. ISO 639. ♦
• meglenorumeenia keel ~ Megleni rumeenia keel (ⓔ Vlăhește ~ limba vlășească; Megleno-Romanian) ruq. Kiri: kürilliline. Rahvas: meglenorumeenlane, meglenorumeenlased. Asuala: Kreeka, Põhja-Makedoonia. Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
• miranda keel (ⓔ mirandés ~ lhéngua mirandesa; Mirandese, var Miranda do Douro) mwl. Kiri: ladina. Rahvas: mirandalane, mirandalased. Asuala: Portugal. Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦
• moldova keel ~ moldaavia keel (ⓔ limba moldoveană; Moldavian, var Moldovan) mo/mol. Kiri: ladina. Rahvas: moldovlane, moldovlased ~ moldaavlane, moldaavlased. Asuala: Moldova. Kõnelejaid: 3 mln. ISO 639. ♦ Alates 03.11.2008 ISO koodi ei soovita, kasutatagu rumeenia keele koode.
• † mozaraabia keel (ⓔ must‘arab; Mozarabic) mxi. Rahvas: mozaraablane, mozaraablased. Asuala: Hispaania. ISO 639. ♦
• napoli keel (ⓔ nnapolitano ~ lengua napulitana; Napoletano-Calabrese, var Neapolitan) nap. Kiri: ladina. Rahvas: napollane, napollased. Asuala: Itaalia (Campania). Kõnelejaid: 7 mln. ISO 639. ♦
• oksitaani keel, van provansi keel (ⓔ occitan ~ lenga d’òc, langue d’oc; Occitan, var Provençal) oc/oci. Kiri: ladina. Rahvas: oksitaanlane, oksitaanlased. Asuala: Prantsusmaa. ISO 639. ♦
  Murded: Arani murre (Aranés); Auvergne’i murre (auvernhat); Béarni murre⁺ (béarnais); Gascogne’i murre (gascon); Languedoci murre (lengadocian, languedocien); Limousini murre (lemosin, limousin); Provence’i murre (prouvençau, provençal); Vivarais’-Alpi murre (vivaroaupenc, vivaro-alpin).
• piemonte keel (ⓔ piemontèis ~ lenga piemontèisa; Piemontese, var Piedmontese) pms. Kiri: ladina. Rahvas: piemontelane, piemontelased. Asuala: Itaalia (Piemonte). Kõnelejaid: 3 mln. ISO 639. ♦
• pikardi keel (ⓔ picard ~ langue picarde; Picard, var Chtimi, Rouchi) pcd. Kiri: ladina. Rahvas: pikard, pikardid. Asuala: Prantsusmaa. Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
• portugali keel (ⓔ português ~ língua portuguesa; Portuguese) pt/por. Kiri: ladina. Rahvas: portugallane, portugallased. Asuala: Brasiilia, Portugal jt. Kõnelejaid: 170 mln. ISO 639. ♦
• prantsuse keel (ⓔ français ~ langue française; French) fr/fra/fre. Kiri: ladina. Rahvas: prantslane, prantslased. Asuala: Belgia (Valloonia), Kanada (Québec), Prantsusmaa, Šveits. Kõnelejaid: 75 mln. ISO 639. ♦
  Kirjad: Duployé kiirkiri Dupl.
  Murded: Anjou murre (angevin); Aurigny murre (auregnais); Berry murre⁺ (berrichon); Bourbonnais’ murre (bourbonnais); Burgundia murre (bourguignon); Champagne’i murre (champenois); Cotentini murre (cotentinais); Franche-Comté murre (franc-comtois); gallo murre; Guernsey murre (guernesiais); Île-de-France’i murre (francien); Jersey murre (jersiais); Lorraine’i murre (lorrain); Mayenne’i murre (mayennais); Normandia murre (normand); Picardie murre⁺ (picard); Poitou murre (poitevin); Saintonge’i murre (saintongeais); Sarki murre (sercquiais); Valloonia murre⁺ (wallon). Vt ka pikardi, vallooni keel.
  Rahvad: kaldošš, kaldošid.
  • oilitaani keel⁺ (ⓔ oïlitan ~ langue d’oïl). Asuala: Belgia, Prantsusmaa (põhjaosa). ♦ Tänapäeva prantsuse keele ajaloolise tuumikala keelekujud vastandina oksitaani ja frankoprovansi keelekujudele.
• retoromaani keeled (Raeto-Romance ~ Rhaeto-Romance languages). ♦
  • friuuli keel (ⓔ furlan ~ lenghe furlane; Friulian) fur. Kiri: ladina. Rahvas: friuuli, friuulid. Asuala: Itaalia (Friuli-Venezia Giulia). Kõnelejaid: 500 000. ISO 639. ♦
  • ladiini keel (ⓔ lingaz ladin; Ladin) lld. Kiri: ladina. Rahvas: ladiin, ladiinid. Asuala: Itaalia (Trentino-Alto Adige). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
  • romanši keel (ⓔ lingua rumantscha; Romansh) rm/roh. Kiri: ladina. Rahvas: romanš, romanšid. Asuala: Šveits. Kõnelejaid: 500 000. ISO 639. ♦
• romanja keel (ⓔ rumagnól; Romagnol) rgn. Kiri: ladina. Rahvas: romanjalane, romanjalased. Asuala: Itaalia (Emilia Romagna). ISO 639. ♦
• rumeenia keel (ⓔ limba română; Romanian, var Rumanian) ro/ron/rum. Kiri: ladina. Rahvas: rumeenlane, rumeenlased. Asuala: Rumeenia. Kõnelejaid: 20 mln. ISO 639. ♦
  Rahvad: valahh, valahhid.
• sardi keel (ⓔ sardu ~ limba sarda; Sardinian) sc/srd. Kiri: ladina. Rahvas: sard, sardid ~ sardiinlane, sardiinlased. Asuala: Itaalia (Sardiinia). ISO 639. ♦
• sitsiilia keel (ⓔ sicilianu ~ lingua siciliana; Sicilian) scn. Kiri: ladina. Rahvas: sitsiillane, sitsiillased. Asuala: Itaalia (Sitsiilia). ISO 639. ♦
• vallooni keel (ⓔ walon ~ lingaedje walon; Walloon) wa/wln. Kiri: ladina. Rahvas: valloon, valloonid. Asuala: Belgia. ISO 639. ♦
• † vanaprantsuse keel (français ancien; Old French) fro. Kiri: ladina. Asuala: Prantsusmaa. ISO 639. ♦ Ajavahemikus 842–1400.
• † vanaprovansi keel (provençal ancien; Old Provençal, var Old Occitan) pro. Kiri: ladina. Asuala: Prantsusmaa. ISO 639. ♦ Ajavahemikus kuni 1500.
• veneti keel ~ veneetsia keel (ⓔ vèneto ~ łéngua vèneta; Venetian) vec. Kiri: ladina. Rahvas: venet, venetid. Asuala: Itaalia (Veneto). Kõnelejaid: 2 mln. ISO 639. ♦

kreoolkeeled:

• portugalipõhjalised kreool- ja pidžinkeeled (Portuguese based Creoles and pidgins) cpp. ISO 639. ♦
• prantsuspõhjalised kreool- ja pidžinkeeled (French based Creoles and pidgins) cpf. ISO 639. ♦
• bislama keel (Bislama; bichlamar^fr) bi/bis. Kiri: ladina. Asuala: Vanuatu. ISO 639. ♦
• haiti keel ~ haitikreooli keel ~ Haiti kreoolkeel (ⓔ lang kreyòl ayisyen; Haitian, var Haitian Creole) ht/hat. Kiri: ladina. Rahvas: haitilane, haitilased. Asuala: Haiti. ISO 639. ♦
• kabuverdianu keel (ⓔ kabuverdianu ~ lingua kabuverdiana, Caboverdiano) kea. Kiri: ladina. Asuala: Roheneemesaared. Kõnelejaid: 954 000. ISO 639. ♦
• Mauritiuse kreoolkeel (ⓔ morisyin; Morisyen, var Mauritius Creole French, Mauritian Creole) mfe. Kiri: ladina. Asuala: Mauritius. Kõnelejaid: 806 000. ISO 639. ♦
• papiamento keel (ⓔ papiamentu; Papiamento) pap. Kiri: ladina. Asuala: Aruba, Bonaire, Curaçao. Kõnelejaid: 200 000. ISO 639. ♦
• Réunioni kreoolkeel (Réunion Creole French) rcf. Kiri: ladina. Asuala: Réunion. Kõnelejaid: 600 000. ISO 639. ♦
• Saint Lucia kreoolkeel (ⓔ kwéyòl ~ patwa; Saint Lucian Creole French, var Dominican Creole French, Antillean Creole) acf. Kiri: ladina. Asuala: Dominica, Saint Lucia. Kõnelejaid: 357 000. ISO 639. ♦
• seišelli keel ~ seišellikreooli keel ~ Seišelli kreoolkeel (ⓔ seselwa; Seselwa Creole French, var Seychelles Creole French) crs. Kiri: ladina. Rahvas: seišelllane, seišelllased. Asuala: Seišellid. Kõnelejaid: 73 000. ISO 639. ♦
• tšavakano keel ~ tšabakano keel (Chavakano, var Chabakano) cbk. Kiri: ladina. Rahvas: tšavakano, tšavakanod. Asuala: Filipiinid. Kõnelejaid: 293 000. ISO 639. ♦
• † Vahemere lingua franca [vahe+mere l`ingva franka] ~ sabiri keel (Mediterranean Lingua Franca, var Sabir ‘teadma’) pml. Asuala: Kreeka, Küpros, Tuneesia. ISO 639. ♦

IeS: slaavi keeled

• slaavi keeled (Slavic ~ Slavonic languages) sla. ISO 639. ♦
• † kürilliline kirikuslaavi kiri (Cyrillic /Old Church Slavonic variant/) Cyrs.
• † veneet, veneedid (Venetī). Asuala: Poola, Saksamaa.

IeS1: lõunaslaavi keeled

• lõunaslaavi keeled (Southern Slavic languages) zls. ISO 639. ♦
• bosnia keel (ⓔ bosanski jezik; Bosnian) bs/bos. Kiri: ladina. Rahvas: bosnialane, bosnialased (Bosniak). Asuala: Bosnia ja Hertsegoviina. Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
• bulgaaria keel (ⓔ български език balgarski ezik; Bulgarian) bg/bul. Kiri: kürilliline. Rahvas: bulgaarlane, bulgaarlased. Asuala: Bulgaaria. Kõnelejaid: 8 mln. ISO 639. ♦
  Rahvad: pomakk, pomakid (pomatsi).
• horvaadi keel, van kroaadi keel (ⓔ hrvatski jezik; Croatian) hr/hrv. Kiri: ladina. Rahvas: horvaat, horvaadid. Asuala: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia. Kõnelejaid: 5 mln. ISO 639. ♦ Murdeid vt serbia-horvaadi keele alt.
  Rahvad: Burgenlandi horvaat, Burgenlandi horvaadid (Gradišćanski Hrvati); krašovan, krašovanid (Karaševski Hrvati ~ Krašovani); šokats, šokatsid (Šokci).
• † kirikuslaavi keel ~ vanaslaavi keel, van vanabulgaaria keel (ⓔ словѣньскъ ѩзꙑкъ slověnĭskŭ językŭ; Church Slavic, var Old Church Slavonic, Old Bulgarian) cu/chu. Kiri: kürilliline kirikuslaavi. Asuala: Euroopa. ISO 639. ♦
• makedoonia keel (ⓔ македонски јазик makedonski jazik; Macedonian) mk/mkd/mac. Kiri: kürilliline. Rahvas: makedoonlane, makedoonlased. Asuala: Põhja-Makedoonia. Kõnelejaid: 1,5 mln. ISO 639. ♦
  Rahvad: goran, goranid (Goranci ~ Našinci).
• montenegro keel⁺ (ⓔ crnogorski jezik ~ црногорски језик; Montenegrin) cnr. Kiri: kürilliline, ladina. Rahvas: montenegrolane, montenegrolased. Asuala: Montenegro. ISO 639. ♦
• serbia keel (ⓔ српски језик srpski jezik; Serbian) sr/srp. Kiri: kürilliline. Rahvas: serblane, serblased. Asuala: Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia. Kõnelejaid: 8 mln. ISO 639. ♦ Murdeid vt serbia-horvaadi keele alt.
• serbia-horvaadi keel ~ BHMS-keel⁺ (ⓔ srpskohrvatski jezik, Serbo-Croatian ~ Bosnian-Croatian-Montenegrin-Serbian ~ BCMS) sh/hbs. Kiri: kürilliline, ladina. Asuala: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Montenegro, Serbia. ISO 639. ♦ Katusnimetus bosnia, horvaadi, montenegro ja serbia keele jaoks.
  Murded: 1) kaikavi murre (kajkavsko narječje ~ kajkavština); 2) štokavi murre (štokavsko narječje ~ štokavština) – štokavi e-line murrak (ekavski govor); štokavi ije-line murrak (ijekavski govor); štokavi i-line murrak (ikavski govor); 3) tšakavi murre (čakavsko narječje ~ čakavština).
  Rahvad: bunjevats, bunjevatsid (Bunjevci).
• sloveeni keel (ⓔ slovenščina ~ slovenski jezik; Slovenian, var Slovene) sl/slv. Kiri: ladina. Rahvas: sloveen, sloveenid. Asuala: Sloveenia. Kõnelejaid: 2 mln. ISO 639. ♦
• † glagoolitsa (ⰃⰎⰀⰃⰑⰎⰉⰜⰀ glagolica, Glagolitic) Glag.
• šopp, šopid (shopi, Šopi). Asuala: Bulgaaria, Põhja-Makedoonia, Serbia. ♦ Kolme riigi piirialadel elav siirderahvastik.
• torlak, torlakid (Torlaci). Asuala: Bulgaaria, Põhja-Makedoonia, Serbia. ♦ Kolme riigi piirialadel elav siirderahvastik.

IeS2: lääneslaavi keeled

• lääneslaavi keeled (Western Slavic languages) zlw. ISO 639. ♦
• kašuubi keel (ⓔ kaszëbsczi jãzëk; Kashubian) csb. Kiri: ladina. Rahvas: kašuub, kašuubid. Asuala: Poola. Kõnelejaid: 200 000. ISO 639. ♦
  Murded: † slovintsi murre (Słowińsczi jãzëk).
• † polaabi keel (Polabian) pox. Rahvas: polaab, polaabid. Asuala: Saksamaa. ISO 639. ♦
  Rahvad: lutitš, lutitšid ~ veleet, veleedid (Lutizen, Veleti); obodriit, obodriidid ~ bodritš, bodritšid.
• pomoraani keeled (Pomeranian languages). Rahvas: pomoraan, pomoraanid. Asuala: Poola, Saksamaa. ♦ Läänemere rannikul kõneldud slaavi keelte (sh kašuubi, slovintsi) ühisnimetus.
• poola keel (ⓔ język polski ~ polszczyzna; Polish) pl/pol. Kiri: ladina. Rahvas: poolakas, poolakad. Asuala: Poola. Kõnelejaid: 36 mln. ISO 639. ♦
  Murded: ljahhi murded (gwary laskie); Masoovia murre (dialekt mazowiecki); Podhale murrak (gwara podhalańska); Poznańi murrak (gwara poznańska); Sileesia murre (etnolekt śląski); Suur-Poola murre (dialekt wielkopolski); Väike-Poola murre (dialekt małopolski).
  Rahvad: tuteiši, tuteišid.
• sileesia keel (ⓔ ślůnski ~ ślůnsko godka; Silesian) szl. Kiri: ladina. Rahvas: sileeslane, sileeslased. Asuala: Poola. ISO 639. ♦ Vrd germaani keelerühma (IeG2) kuuluv alamsileesia ehk sileesia keel.
• slovaki keel (ⓔ slovenčina ~ slovenský jazyk; Slovak) sk/slk/slo. Kiri: ladina. Rahvas: slovakk, slovakid. Asuala: Slovakkia. Kõnelejaid: 4,5 mln. ISO 639. ♦
• sorbi keeled ~ luužitsi keeled (Sorbian ~ Lusatian ~ Wendish languages) wen. Kiri: ladina. Rahvas: sorb, sorbid. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: 500 000. ISO 639. ♦
  • alamsorbi keel (ⓔ dolnoserbšćina ~ dolnoserbska rěc; Lower Sorbian) dsb. Kiri: ladina. Asuala: Saksamaa (Brandenburg : Cottbus jm). Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
  • ülemsorbi keel (ⓔ hornjoserbšćina ~ hornjoserbska rěč; Upper Sorbian, var High Sorbian) hsb. Kiri: ladina. Asuala: Saksamaa (Saksimaa: Bautzen jm). Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
• tšehhi keel (ⓔ čeština ~ český jazyk; Czech) cs/ces/cze. Kiri: ladina. Rahvas: tšehh, tšehhid. Asuala: Tšehhi. Kõnelejaid: 10 mln. ISO 639. ♦
• goral, goralid (goralé). Asuala: Poola, Slovakkia, Tšehhi. ♦ Mägielanikud riikide piirialal.
• † hevell, hevellid (Hevelli). Asuala: Saksamaa.
• † polaan, polaanid (Polanie). Asuala: Poola.

IeS3: idaslaavi keeled

• idaslaavi keeled (Eastern Slavic languages) zle. ISO 639. ♦
• russiini keel (ⓔ русинськый язык rusyn’skŷi iazŷk; Rusyn, var Ruthenian) rue. Kiri: kürilliline. Rahvas: russiin, russiinid. Asuala: Serbia, Ukraina. Kõnelejaid: 600 000. ISO 639. ♦
  Rahvad: lemko, lemkod.
• ukraina keel (ⓔ українська мова ukrainska mova; Ukrainian) uk/ukr. Kiri: kürilliline. Rahvas: ukrainlane, ukrainlased. Asuala: Ukraina. Kõnelejaid: 40 mln. ISO 639. ♦
  Rahvad: boiko, boikod (бойки boiky); hutsuul, hutsuulid (гуцули hutsuly).
• valgevene keel (ⓔ беларуская мова bielaruskaja mova; Belarusian, var Belarusan, Byelorussian) be/bel. Kiri: kürilliline. Rahvas: valgevenelane, valgevenelased. Asuala: Valgevene. Kõnelejaid: 6,5 mln. ISO 639. ♦
• † vanaidaslaavi keel° ~ vanavene keel (ⓔ рѹсьскъ ꙗзыкъ ~ рѹсьскыи ꙗзыкъ; Old East Slavic, var Old Russian) orv. Kiri: kürilliline kirikuslaavi. Asuala: Ukraina, Valgevene, Venemaa. ISO 639. ♦ X–XVII saj.
  Rahvad: dregovitš, dregovitšid (дрыгавічы dryhavičy; дреговичи); drevljaan, drevljaanid (деревляни derevliany); Ilmeni slaavlane, Ilmeni slaavlased (ильменские славяне); krivitš, krivitšid (кривичи); poljaan, poljaanid; radiimitš, radiimitšid (радимичи); severjaan, severjaanid (северяне); tiiverts, tiivertsid (тиверці tyvertsi); ulitš, ulitšid; valge horvaat, valged horvaadid (Bieli Chorváti); vjaatitš, vjaatitšid (вятичи); volõõn, volõõnid.
• vene keel (ⓔ русский язык; Russian) ru/rus. Kiri: kürilliline. Rahvas: venelane, venelased. Asuala: Venemaa. Kõnelejaid: 155 mln. ISO 639. ♦
  Murded°: 1) vene keskmurre (среднерусское наречие) – 1A) vene keskmurde idamurrakud⁺ – 1Aa) vene a-lised idamurrakud (восточные акающие говоры); 1Ab) vene o-lised idamurrakud (восточные окающие говоры): Vladimiri-Volga murrakurühm (владимиро-поволжские говоры), sh Nižni Novgorodi murrakud (нижегородские говоры) ja Tveri murrakud (тверские говоры); – 1B) vene keskmurde läänemurrakud⁺ – 1Ba) vene a-lised läänemurrakud (западные акающие говоры): Pihkva murrakurühm (псковские говоры); Seligeri-Toržoki murrakud (селигеро-торжковские говоры); 1Bb) vene o-lised läänemurrakud (западные окающие говоры): Novgorodi murrakud (новгородские говоры); Oudova murrakurühm (гдовские говоры); 2) vene lõunamurre (южнорусское наречие) – Kurski-Orjoli murrakurühm (курско-орловская группа говоров); vene lõunamurde idamurrakurühm (восточная группа говоров); vene lõunamurde läänemurrakurühm (западная группа говоров); Ülem-Desna murrakurühm (верхнедеснинская группа говоров); Ülem-Dnepri murrakurühm (верхнеднепровская группа говоров); 3) vene põhjamurre (севернорусское наречие) – Kostroma murrakurühm (костромская группа говоров); Laadoga-Tihvini murrakurühm (ладого-тихвинская группа говоров); Vologda murrakurühm (вологодская группа говоров).
  Rahvad: gorjun, gorjunid (горюны); kamenštšik, kamenštšikud (каменщики); kamtšadal, kamtšadalid (камчадалы); lipovan, lipovanid (липоване); molokaan, molokaanid (молокане); polehh, polehhid (полехи); pomoor, pomoorid (поморы); sajaan, sajaanid (саяны); sitskar, sitskarid (сицкари); skobar, skobarid (скобари).
• kasakas, kasakad (ukraina козаки kozaky; vene казаки). Asuala: Ukraina, Venemaa.
• polištšuk, polištšukid (ukraina поліщуки polishchuky; valgevene паляшукі paliašuki). Asuala: Ukraina, Valgevene.

IeT: tohhaari keeled

• tohhaari keeled (Tocharian ~ Tokharian languages). Rahvas: tohhaar, tohhaarid. ♦
• † tohhaari A keel ~ idatohhaari keel⁺ (Tocharian A ~ East Tocharian ~ Turfanian) xto. Kiri: tohhaari. Asuala: Hiina (Xinjiang). ISO 639. ♦
• † tohhaari B keel ~ läänetohhaari keel⁺ (Tocharian B ~ West Tocharian ~ Kuchean) txb. Kiri: tohhaari. Asuala: Hiina (Xinjiang). ISO 639. ♦
• † tohhaari kiri (Tocharian).

IeX: muud indoeuroopa keeled

• albaania keeled⁺ (Albanian languages) sqj. ISO 639. ♦
  • albaania keel (ⓔ shqip ~ gjuha shqipe; Albanian) sq/sqi/alb. Kiri: ladina. Rahvas: albaanlane, albaanlased. Asuala: Albaania, Kosovo. Kõnelejaid: 4 mln. ISO 639. ♦ Makrokeel.
    Kirjad: Elbasani kiri Elba; Todhri kiri Todr; Vithkuqi kiri (Vithkuqi ~ Beita Kukju script) Vith.
    Rahvad: aškali, aškalid; Balkani egiptlane, Balkani egiptlased.
    • geegi keel (ⓔ gegnisht; Gheg Albanian) aln. Kiri: ladina. Rahvas: geeg, geegid. Asuala: Albaania, Kosovo. Kõnelejaid: 4,2 mln. ISO 639. ♦
    • toski keel (ⓔ toskë; Tosk Albanian) als. Kiri: ladina. Rahvas: tosk, toskid. Asuala: Albaania. Kõnelejaid: 3 mln. ISO 639. ♦
  • arbereši keel (ⓔ Arbërishte; Arbëreshë Albanian, var Arbëresh) aae. Kiri: ladina. Rahvas: arbereš, arberešid. Asuala: Itaalia (Apuulia, Calabria). Kõnelejaid: 80 000. ISO 639. ♦
  • arvanitika keel (ⓔ arbërisht; Arvanitika Albanian) aat. Kiri: kreeka. Rahvas: arvanitika, arvanitikad. Asuala: Kreeka. Kõnelejaid: 50 000. ISO 639. ♦
• armeenia keeled⁺ (Armenian (family)) hyx. ISO 639 ♦
  • armeenia keel (ⓔ հայերեն hajeren; Armenian) hy/hye/arm. Kiri: armeenia. Rahvas: armeenlane, armeenlased. Asuala: Armeenia. Kõnelejaid: 4 mln. ISO 639. ♦ Makrokeel.
    Kirjad: armeenia kiri (հայկական այբուբեն hajkakan ajbuben) Armn.
    Rahvad: hemšin, hemšinid; tšerkessogai, tšerkessogaid.
    • idaarmeenia keel⁺ (ⓔ արևելահայերեն arevelahajeren; Eastern Armenian) {hye}. Kiri: armeenia. Asuala: Armeenia. Kõnelejaid: 3,8 mln [2013 < W, 2023]. ♦ Kasutatakse armeenia keele koode (hy/hye/arm).
    • läänearmeenia keel⁺ (ⓔ արեւմտահայերէն arewmdahajeren; Western Armenian) hyw. Kiri: armeenia. Asuala: Küpros, Liibanon, Süüria, Türgi. Kõnelejaid: 1,6 mln [2022 < W, 2023]. ISO 639. ♦
  • † keskarmeenia keel (միջին հայերեն midžin hajeren; Middle Armenian) axm. Kiri: armeenia. Asuala: Aasia. ISO 639. ♦ XI–XIV saj.
  • lomavreni keel (Lomavren, var Armenian Bosha) rmi. Rahvas: lomi, lomid (Bosha, var Posha, Lom people, Armenian Gypsies). Asuala: Armeenia. Kõnelejaid: 50. ISO 639. ♦ Segakeel, armeenia ja mustlaskeele sugemetega.
  • † vanaarmeenia keel (ⓔ գրաբար grabar; Classical Armenian) xcl. Kiri: armeenia. Asuala: Aasia. ISO 639. ♦ V–IX saj.
• kreeka keeled⁺ (Greek languages) grk. ♦
  • juudikreeka keel (Yevanic ~ Judeo-Greek) yej. Asuala: Iisrael. Kõnelejaid: 50. ISO 639. ♦
  • † keskkreeka keel (μεσαιωνική ελληνική γλώσσα mesaionikí ellinikí glóssa; Medieval Greek, var Byzantine Greek) {grc}. Kiri: kreeka. Asuala: Kreeka, Türgi. ♦ Ajavahemikus 300–1453. ISO järgi vanakreeka koodiga.
  • kreeka keel (ⓔ ελληνικά elliniká ~ ελληνική γλώσσα ellinikí glóssa; Greek, var Modern Greek) el/ell/gre. Kiri: kreeka. Rahvas: kreeklane, kreeklased. Asuala: Kreeka, Küpros. Kõnelejaid: 10 mln. ISO 639. ♦
    Kirjad: kreeka kiri (ελληνικό αλφάβητο ellinikó alfávito) Grek.
    Rahvad: griko, grikod; sarakatsan, sarakatsanid; vallahad, vallahadid.
    • dimotikí ~ kreeka rahvakeel (δημοτική). ♦ Kreeka kirjakeele variant, mis tugineb nüüdsele kõneldud keelele.
    • katharévousa (καθαρεύουσα). ♦ Kreeka kirjakeele variant, mis tugineb klassikalisele keelevormile.
  • † mükeene keel ~ Mükeene kreeka keel (Mycenaean Greek) gmy. Kiri: lineaarkiri B. Asuala: Kreeka. ISO 639. ♦
    Kirjad: lineaarkiri B Linb.
  • † pelasgi keel (Pelasgian). Asuala: Kreeka. ♦ Kreekas enne kreeklasi elanud hõimude keel(ed).
  • pontose keel (Pontic) pnt. Asuala: Kreeka, Türgi. Kõnelejaid: 325 000. ISO 639. ♦
  • tsakoonia keel (ⓔ τσακωνικά tsakoniká; Tsakonian) tsd. Kiri: kreeka. Asuala: Kreeka. Kõnelejaid: 1200. ISO 639. ♦
  • † vanakreeka keel (ⓔ ἑλληνικά hellenika ~ ἑλληνικὴ γλῶττα hellenike glotta; Ancient Greek, var Classical Greek) grc. Kiri: kreeka. Asuala: Kreeka. ISO 639. ♦ Kuni a-ni 1453.
    Rahvad: aioollane, aioollased; dolop, dolopid; doorlane, doorlased; haoon, haoonid; joonlane, joonlased; mürmidon, mürmidonid.
    • † kreeka ühiskeel ~ koinee (κοινῇ koine). ♦ Ajavahemikus 300 eKr kuni 300 pKr, tugines Atika murdele.
• muud keeled ♦
  • † elümi keel (Elymian) xly. Rahvas: elüm, elümid. Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦
  • † liguuri keel (Ligurian) xlg. Rahvas: liguur, liguurid ~ liguurlane, liguurlased. Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦ II saj eKr – I saj pKr. Vrd liguuri (lij, IeR) keel.

IeY: Illüüria keeled

• Illüüria keeled (). ♦
• † illüüria keel (Illyrian) xil. Rahvas: illüürlane, illüürlased ~ illüür, illüürid. Asuala: Euroopa. ISO 639. ♦
  Rahvad: dalmat, dalmatid (Dalmatae); dition, ditionid (Ditiones); hister, histrid (Histri).
• † liburni keel (Liburnian) xli. Rahvas: liburn, liburnid ~ liburnlane, liburnlased. Asuala: Horvaatia. ISO 639. ♦
• † messaabi keel ~ messapi keel (Messapic, var Messapian) cms. Rahvas: messaap, messaabid ~ messap, messapid. Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦ Uuemal ajal Illüüria keeltega ei seostata.
  Rahvad: japüüg, japüügid (Iapyges); peutseet, peutseedid ~ peukeet, peukeedid (Peuceti).
• † veneti keel (Venetic) xve. Rahvas: venet, venetid. Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦ Kuni I saj eKr. Uuemal ajal Illüüria keeltega ei seostata.

Klassifikatsioonist

Indoeuroopa keelkonna siinne koosseis on lihtsustatud, jättes ära mitmed vahejaotused. Põhijaotistest on elavate keeltega kaheksa jaotist: albaania (siin kokku pandud jaotisse IeX muud indoeuroopa keeled), armeenia (siin samuti jaotises IeX), balti-slaavi (siin eraldi IeB balti keeled ja IeS slaavi keeled), germaani (IeG), India-Iraani (siin eraldi IeI India keeled ja IeP Iraani keeled), itali (siin eraldi IeL itali keeled ja IeR romaani keeled), keldi (IeC) ning kreeka ehk helleni (siin jaotises IeX). Hääbunud keeltega põhijaotisi on üheksa, neist rühmadena on Anatoolia keeled (IeA) ja tohhaari keeled (IeT), üksikkeeltena on daakia (siin jaotises IeF Traakia-Früügia keeled), elümi (IeX), früügia (IeF), illüüria (IeY Illüüria keeled), liburni (IeY), liguuri (IeX), lusitaania (siin puudub), messaabi (IeY), paioonia (ingl Paeonian, siin puudub) ja traakia (IeF).

Vt ka

• indoeuroopa keelkond 1/3 (Ie–IeG)
• indoeuroopa keelkond 2/3 (IeI–IeL)

Anna tagasisidet