Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af
] | Altai [Al
] | Andamani [Ad
] | Andi-ekvaatori [Ae
] | asteegi-tano [At
] | Austraalia [Au
] | austroaasia [Aa
] | austroneesia 1 [An–AnEP
] | austroneesia 2 [AnT–AnWN
] | austroneesia 3 [AnWP–AnX
] | draviidi [Dr
] | eskimo-aleuudi [Ea
] | hiina-tiibeti 1 [St–StB
] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX
] | hoka [Ho
] | hurri [Hu
] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii
] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG
] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL
] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY
] | isoleeritud [Is
] | Jaapani [Ja
] | Kaukaasia [Ca
] | khoisani [Kh
] | liigitamata [xxx
] | makroalgonkini [Ma
] | makrosiuu [Ms
] | makrotšibtša [Mc
] | naa-dene [Nd
] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD
] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX
] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW
] | Niiluse-Sahara [Ns
] | oto-mange [Om
] | Paapua 1 [Pp–PpTL
] | Paapua 2 [PpTM–PpY
] | paleoaasia [Pa
] | penuti [Pe
] | žee-pano-kariibi [Gp
] | tehiskeeled [Ar
] | Uurali [Ur
] | viipekeeled [Sg
]
Süstemaatiline register
Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.
Tähistus ja lisasümbolid:
- kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
- † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
- * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
- ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013
- ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga.
Ii01: Põhja-Ameerika isoleeritud indiaani keeled
- haida keel (ⓔ X̱aat Kíl ~ X̱aadas Kíl ~ X̱aayda Kil; Haida) hai. Kiri: . Rahvas:
haida
, haidad. Asuala: Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 40. ISO 639. ♦ - † karankava keel (Karankawa) zkk. Kiri: . Rahvas:
karankava
, karankavad. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Texas). ISO 639. ♦ Hääbus XIX saj. - † kuitlateegi keel (Cuitlatec, var Teco). Kiri: . Rahvas:
kuitlateek
, kuitlateegid. Asuala: Mehhiko (Guerrero). ♦ - † kujumateegi keel, van kujumateka keel (Cuyumatec, var Cuyumateca). Kiri: . Rahvas:
kujumateek
, kujumateegid. Asuala: Mehhiko. ♦ Andmed puuduvad. - kutenai keel (ⓔ Ktunaxa; Kutenai) kut. Kiri: . Rahvas:
kutenai
, kutenaid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Idaho, Montana), Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 12. ISO 639. ♦ - † olmeegi keel, van olmeka keel (Olmec, var Olmeca). Kiri: . Rahvas:
olmeek
, olmeegid. Asuala: Mehhiko (Tabasco, Veracruz). ♦ Keele kohta tehakse vaid oletusi. - purepetša keel ~ tarasko keel (ⓔ P’urhépecha; Purepecha, var Tarascan, Tarasco) tsz. Kiri: ladina. Rahvas:
purepetša
, purepetšad. Asuala: Mehhiko (Michoacán). Kõnelejaid: 41 000. ISO 639. ♦- Lääne-Sierra purepetša keel (Western Highland Purepecha) pua. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Michoacán). Kõnelejaid: 135 000. ISO 639. ♦
- † salina keel (Salinan) sln. Kiri: . Rahvas:
salina
, salinad. Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). ISO 639. ♦
Murded: antonianjo murre (Antoniaño); migelenjo murre (Migueleño). - seri keel (ⓔ Cmique Itom ~ Cmiique Iitom; Seri) sei. Kiri: . Rahvas:
seri
, serid (ⓔ Comcáac). Asuala: Mehhiko (Sonora). Kõnelejaid: 800. ISO 639. ♦ - † sibonei keel (Ciboney). Kiri: . Rahvas:
sibonei
, siboneid. Asuala: Haiti, Kuuba. ♦ Kolumbuse-eelsed Suurte Antillide asukad, kadusid juba u XVI saj. - † timukua keel (Timucua) tjm. Kiri: . Rahvas:
timukua
, timukuad. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Florida). ISO 639. ♦ Andmeid XVI ja XVII saj-st. - toli keel ~ hikake keel (Tol, var Jicaque) jic. Kiri: . Rahvas:
toli
, tolid. Asuala: Honduras. Kõnelejaid: 350. ISO 639. ♦ - † tonkava keel (Tonkawa) tqw. Kiri: . Rahvas:
tonkava
, tonkavad. Asuala: Ameerika Ühendriigid (New Mexico, Oklahoma, Texas). ISO 639. ♦
Ii02: Lõuna-Ameerika isoleeritud indiaani keeled
- aikanani keel ~ huari keel (ⓔ Aikanã; Huari, var Wari, Tubarão) tba. Kiri: . Rahvas:
aikanan
, aikananid. Asuala: Brasiilia (Rondônia). Kõnelejaid: 180. ISO 639. ♦ - † arikapu keel (Arikapu, var Aricapu, Macabi). Kiri: . Rahvas:
arikapu
, arikapud. Asuala: Brasiilia (Rondônia). ♦ Oli vist lähedane jabuti keelele. - † diagita keel (Diaguita-Calchaquí, var Diaguita). Kiri: . Asuala: Argentina, Tšiili. ♦ Hääbus XVII saj.
- itonama keel (Itonama) ito. Kiri: . Rahvas:
itonama
, itonamad. Asuala: Boliivia. Kõnelejaid: 10. ISO 639. ♦ - jabuti keel ~ džeoromitši keel (Jabuti, var Yabuti, Djeoromitxi) jbt. Kiri: . Rahvas:
jabuti
, jabutid. Asuala: Brasiilia (Rondônia). Kõnelejaid: 5. ISO 639. ♦ - kamsa keel (Camsá, var Sibundoy, Sebonday) kbh. Kiri: ladina. Rahvas:
kamsa
, kamsad. Asuala: Colombia. Kõnelejaid: 4800. ISO 639. ♦ - † kometšingoni keel (Comechingon). Asuala: Argentina. ♦ Hääbus XVII saj.
- mosetene keeled (Mosetene languages). Asuala: Boliivia. ♦
- tsimane keel ~ moseteni keel (Tsimané, var Chimané, Mosetén, Moseteni) cas. Kiri: ladina. Rahvas:
tsimane
, tsimaned. Asuala: Boliivia. Kõnelejaid: 5300. ISO 639. ♦
- tsimane keel ~ moseteni keel (Tsimané, var Chimané, Mosetén, Moseteni) cas. Kiri: ladina. Rahvas:
- † natu keel (Natú). Kiri: . Rahvas:
natu
, natud. Asuala: Brasiilia (Pernambuco). ♦ - puinave keel (Puinave, var Puinavé, Waipunavi) pui. Kiri: ladina. Rahvas:
puinave
, puinaved. Asuala: Colombia, Venezuela. Kõnelejaid: 2900. ISO 639. ♦ On liigitatud ka kokku maku keeltega. - † sanavironi keel (Sanaviron). Asuala: Argentina. ♦ Hääbunud keel, andmeid väga napilt.
- † serrano keel (Serrano). Asuala: Tšiili. ♦
- † tšapakura keel (Chapacura). Kiri: . Asuala: Boliivia. ♦
- † tširino keel (Chirino). Asuala: Peruu. ♦ Chirinos on ringkond Peruus. Leidub andmeid, et kandoši keel on viimaseid tširino ehk murato keelkonna keeli.
- † tuša keel (Tuxá, var Tucha). Kiri: . Rahvas:
tuša
, tušad. Asuala: Brasiilia (Bahia, Pernambuco). ♦ - urutšipaja keelkond (Urúchipaya languages). Asuala: Boliivia. ♦
- † vanjami keel (Wanham, var Uanham). Asuala: Brasiilia. ♦
- vaorani keel, van auka keel (ⓔ Wao Terero; Waorani, var Huaorani, Auca ¡) auc. Kiri: ladina. Rahvas:
vaorani
, vaoranid. Asuala: Ecuador. Kõnelejaid: 1700. ISO 639. ♦
Murded: sabela murre (Sabela).
IiC: tšimaku keelkond
- tšimaku keelkond (Chimaku languages) ♦
- kileuti keel°, van kiljuuti keel (ⓔ Kʷòʔlíyot’; Quileute) qui. Kiri: . Rahvas:
kileut
, kileutid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Washington). Kõnelejaid: 10. ISO 639. ♦ Hääldus “kvileuti” on ekslik. - † tšimakumi keel ~ tšemakumi keel (ⓔ [ʔaχʷókʷolo]; Chemakum, var Chimakum) xch. Kiri: . Rahvas:
tšimakum
, tšimakumid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Washington). ISO 639. ♦
IiK: kerese keelkond
- kerese keelkond (Keresan languages) ♦
- idakerese keel (Eastern Keres, var Rio Grande Keresan, Rio Grande) kee. Kiri: ladina. Asuala: Ameerika Ühendriigid (New Mexico). Kõnelejaid: 4600. ISO 639. ♦
Murded: Cochiti murre (ⓔ Kotyit; Cochiti); Zia murre (ⓔ Tsi’ya; Zia, var Zia Pueblo). ♦ Cochiti ja Zia on asulanimed. - läänekerese keel (Western Keres) kjq. Kiri: ladina. Asuala: Ameerika Ühendriigid (New Mexico). Kõnelejaid: 3400. ISO 639. ♦
Murded: akoma murre (ⓔ Aa’ku; Akoma); Laguna murre (ⓔ Kawaik; Laguna). ♦ Laguna on asulanimi.
IiL: lenka keelkond
- lenka keelkond (Lenca languages) ♦
- † lenka keel (Lenca, var Honduran Lencan) len. Kiri: . Rahvas:
lenka
, lenkad. Asuala: El Salvador, Honduras. ISO 639. ♦
Murded: Chilanga murre (Chilanga, var Salvadoran Lencan) ♦ Chilanga on linn El Salvadoris.
IiM: maaja keelkond
- maaja keelkond ~ maia keeled (Mayan languages) myn. ISO 639. ♦
- † klassikaline maaja keel (Epigraphic Mayan) emy. Kiri: maaja hieroglüüfkiri. Rahvas:
maaja
, maajad. Asuala: Guatemala, Honduras, Mehhiko. ISO 639. ♦
Kirjad: maaja hieroglüüfkiri (Mayan hierolglyphs) Maya.
IiM1: huasteegi keel
- huasteegi keel ~ huasteki keel (ⓔ Tének; Huastec, var Wastec, Wasteko) hus. Kiri: ladina. Rahvas:
huasteek
, huasteegid. Asuala: Mehhiko (Veracruz). Kõnelejaid: 121 000. ISO 639. ♦
IiM2: jukateegi keeled
- jukateegi keeled (Yucatec languages) ♦
- itsa keel (Itza’, var Itzá) itz. Kiri: . Rahvas:
itsa
, itsad. Asuala: Guatemala. Kõnelejaid: 12. ISO 639. ♦ - lakandoni keel (ⓔ Hach T’ən ~ Jach-t’aan; Lacandon, var Lacandón) lac. Kiri: ladina. Rahvas:
lakandon
, lakandonid. Asuala: Mehhiko (Chiapas). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦ - maaja keel ~ maia keel ~ jukateegi keel, van jukoteegi keel, jukateki keel (ⓔ Màaya t’àan ~ yukatek; Yucatec Maya, var Yucatán Maya, Maya, Yucateco, Yucatec) yua. Kiri: ladina. Rahvas:
maaja
, maajad ~maia
, maiad ~jukateek
, jukateegid. Asuala: Belize, Guatemala, Mehhiko. Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦ - mopani keel (Mopán Maya, var Mopán) mop. Kiri: ladina. Rahvas:
mopan
, mopanid. Asuala: Belize, Guatemala. Kõnelejaid: 11 800. ISO 639. ♦
IiM3: läänemaaja keeled
- läänemaaja keeled ~ läänemaia keeled (Western Maya languages) ♦
- akateegi keel (Akateko, var Acatec, Western Kanjobal) knj. Kiri: ladina. Rahvas:
akateek
, akateegid. Asuala: Guatemala, Mehhiko (Chiapas, Quintana Roo). Kõnelejaid: 58 600. ISO 639. ♦ - hakalteegi keel ~ hakalteko keel (ⓔ jab’ xub’al; Jakalteko, var Jacaltec, Popti’) jac. Kiri: ladina. Rahvas:
hakalteek
, hakalteegid. Asuala: Guatemala, Mehhiko (Chiapas). Kõnelejaid: 21 300. ISO 639. ♦ - kanhobali keel (ⓔ Q’anjob’al; Q’anjob’al, var Kanjobal, Eastern Q’anjob’al) kjb. Kiri: . Rahvas:
kanhobal
, kanhobalid. Asuala: Guatemala. Kõnelejaid: 77 700. ISO 639. ♦
Murded: Soloma murre, van solomeegi, solomeko (Solomeco). - motšo keel (ⓔ Moncho’; Mocho, var Motozintlec) mhc. Kiri: . Rahvas:
motšo
, motšod. Asuala: Mehhiko (Chiapas). Kõnelejaid: 170. ISO 639. ♦
Murded: Tuzantáni murre (Tuzantec). - toholabali keel (ⓔ Tojolab’al; Tojolabal) toj. Kiri: ladina. Rahvas:
toholabal
, toholabalid. Asuala: Mehhiko (Chiapas). Kõnelejaid: 36 000. ISO 639. ♦ - tseltali keel (Tzeltal) tzh. Kiri: ladina. Rahvas:
tseltal
, tseltalid. Asuala: Mehhiko (Chiapas). Kõnelejaid: 190 000. ISO 639. ♦ - tsotsili keel (ⓔ Bats’i k’op; Tzotzil) tzo. Kiri: ladina. Rahvas:
tsotsil
, tsotsilid. Asuala: Mehhiko (Chiapas). Kõnelejaid: 265 000. ISO 639. ♦ - tšoli keel (ⓔ Ch’ol; Chol) ctu. Kiri: ladina. Rahvas:
tšoli
, tšolid. Asuala: Mehhiko (Chiapas). Kõnelejaid: 134 000. ISO 639. ♦ - tšontali keel ~ Tabasco tšontali keel (ⓔ Yoko ochoco; Tabasco Chontal, var Chontal) chf. Kiri: ladina. Rahvas:
tšontal
, tšontalid. Asuala: Mehhiko (Tabasco). Kõnelejaid: 38 000. ISO 639. ♦ On olemas ka Ülem-Oaxaca ja Alam-Oaxaca tšontali keel (Highland Oaxaca Chontal, chd; Lowland Oaxaca Chontal, clo). - tšorti keel (ⓔ Ch’orti’; Ch’orti’, var Chortí) caa. Kiri: ladina. Rahvas:
tšorti
, tšortid. Asuala: Guatemala. Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦ - tšuhhi keel, van tšuhi keel (Chuj) cac. Kiri: ladina. Rahvas:
tšuhh
, tšuhhid. Asuala: Guatemala, Mehhiko (Chiapas). Kõnelejaid: 19 000. ISO 639. ♦
IiM4: idamaaja keeled
- idamaaja keeled ~ idamaia keeled (Eastern Maya languages) ♦
- atši keel (Achi’) acr. Kiri: ladina. Rahvas:
atši
, atšid. Asuala: Guatemala. Kõnelejaid: 85 000. ISO 639. ♦ - avakateegi keel, van aguakateegi keel, aguakateko keel (Awakateko, var Aguacatec) agu. Kiri: ladina. Rahvas:
avakateek
, avakateegid. Asuala: Guatemala. Kõnelejaid: 18 000. ISO 639. ♦ Kohanimi: Aguacatán. - išili keel (Ixil) ixl. Kiri: . Rahvas:
išil
, išilid. Asuala: Guatemala. Kõnelejaid: 69 000. ISO 639. ♦ - kaktšikeli keel (ⓔ Kaqchikel ch’ab’äl; Kaqchikel, var Cakchiquel) cak. Kiri: . Rahvas:
kaktšikel
, kaktšikelid. Asuala: Guatemala. Kõnelejaid: 500 000. ISO 639. ♦ - kektši keel (ⓔ Q’eqchi’; Q’eqchi’, var Kekchí) kek. Kiri: ladina. Rahvas:
kektši
, kektšid. Asuala: Belize, El Salvador, Guatemala. Kõnelejaid: 424 000. ISO 639. ♦ - kitše keel, van kitšee keel (ⓔ Katzijob’al; K’iche’, var Quiché) quc. Kiri: . Rahvas:
kitše
, kitšed. Asuala: Guatemala. Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦ - mami keel, van mame keel (ⓔ Qyol Mam; Mam) mam. Kiri: . Rahvas:
mami
, mamid. Asuala: Guatemala. Kõnelejaid: 510 000. ISO 639. ♦ - pokomami keel (Poqomam, var Pocomam) poc. Kiri: ladina. Rahvas:
pokomam
, pokomamid. Asuala: Guatemala. Kõnelejaid: 49 000. ISO 639. ♦ - pokomtši keel, van pokontši keel (Poqomchi’, var Pocomchí) poh. Kiri: ladina. Rahvas:
pokomtši
, pokomtšid. Asuala: Guatemala. Kõnelejaid: 92 200. ISO 639. ♦ - sakapulteegi keel (Sakapulteko, var Sacapultec) quv. Kiri: . Rahvas:
sakapulteek
, sakapulteegid. Asuala: Guatemala. Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦ Kohanimi: Sacapulas. - sipakapa keel (Sipakapense, var Sipacapa) qum. Kiri: ladina. Rahvas:
sipakapa
, sipakapad. Asuala: Guatemala. Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦ Kohanimi: Sipacapa. - tektiteegi keel ~ teko keel (ⓔ B’a’aj; Tektiteko, var Teco) ttc. Kiri: . Rahvas:
tektiteek
, tektiteegid. Asuala: Guatemala, Mehhiko. Kõnelejaid: 5900. ISO 639. ♦ Kohanimi: Tectitán. - tsutuhili keel (ⓔ Tz’utujiil; Tz’utujil, var Tzutujil) tzj. Kiri: . Rahvas:
tsutuhil
, tsutuhilid. Asuala: Guatemala. Kõnelejaid: 84 000. ISO 639. ♦ - uspanteegi keel (Uspanteko, var Uspantec) usp. Kiri: ladina. Rahvas:
uspanteek
, uspanteegid. Asuala: Guatemala. Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦ Kohanimi: Uspantán.
IiS: sališi keelkond
- sališi keelkond (Salishan languages) sal. Rahvas:
sališ
, sališid, harvalamepea
, lamepead (Salish, var Flathead). ISO 639. ♦
IiS1: rannikusališi keeled
- rannikusališi keeled (Coastal Salishan languages) ♦
- halkomelemi keel (ⓔ Halq’eméylem ~ Hul’qumi’num’ ~ Hən’q’əmin’əm’; Halkomelem, var Nanaimo-Low Fraser River) hur. Kiri: . Rahvas:
halkomelem
, halkomelemid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Washington), Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 225. ISO 639. ♦ - † kaulitsi keel (ⓔ Sł’púlmš; Cowlitz) cow. Kiri: . Rahvas:
kaulits
, kaulitsid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Washington). ISO 639. ♦ - klallami keel (ⓔ nəxʷsƛ̕ay̕əmúcən ~ nəxʷsƛ̕áy̕əm̕; Clallam, var Na’klallam) clm. Kiri: . Rahvas:
klallam
, klallamid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Washington). Kõnelejaid: 10. ISO 639. ♦ - komoksi keel, van komoksi-sišiatli keel (ⓔ Q’ómox̣ʷs; Comox, var Comox-Sishiatl) coo. Kiri: . Rahvas:
komoks
, komoksid. Asuala: Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 400. ISO 639. ♦ - † kvinolti keel ~ kinolti keel (ⓔ Kʷínayɬ; Quinault) qun. Kiri: . Rahvas:
kvinolt
, kvinoltid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Washington). ISO 639. ♦ - Lõuna-Puget-Soundi sališi keel (Southern Puget Sound Salish, var Snoqualmie-Duamish-Nisqualli) slh. Kiri: . Asuala: Ameerika Ühendriigid (Washington). Kõnelejaid: 110. ISO 639. ♦
- nuhhalki keel ~ bellakuula keel (ⓔ Nuxálk; Nuxálk, var Bella Coola) blc. Kiri: . Rahvas:
nuhhalk
, nuhhalkid. Asuala: Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 20. ISO 639. ♦ - skuamiši keel (ⓔ Sḵwx̱wú7mesh snichim; Squamish) squ. Kiri: . Rahvas:
skuamiš
, skuamišid. Asuala: Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 15. ISO 639. ♦ - † tillamuki keel ~ tillamuugi keel, van tillamuuki keel (Tillamook) til. Kiri: . Rahvas:
tillamuk
, tillamukid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Oregon). ISO 639. ♦ - † tšehalise keel (Chehalis). Kiri: . Rahvas:
tšehalis
, tšehalised. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Washington). ♦ - † tvana keel (ⓔ Sqʷuqʷúʔbəšq ~ Tuwáduqutšad; Twana, var Skokomish) twa. Kiri: . Rahvas:
tvana
, tvanad. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Washington). ISO 639. ♦ - väinasališi keel (ⓔ xʷsenəčqən; Straits Salish, var Saanich) str. Kiri: . Asuala: Ameerika Ühendriigid (Washington), Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 20. ISO 639. ♦
IiS2: sisemaasališi keeled
- sisemaasališi keeled (Interior Salish languages) ♦
- Coeur d’Alene’i keel (ⓔ Snchitsu’umshtsn; Coeur d’Alene) crd. Kiri: . Asuala: Ameerika Ühendriigid (Idaho). Kõnelejaid: 5. ISO 639. ♦ Coeur d’Alene on reservaat.
- Columbia sališi keel, van Columbia jõe venatši keel (ⓔ Nxaʔamxcín; Columbia-Wenatchi, var Columbia River-Wenatchi) col. Kiri: . Asuala: Ameerika Ühendriigid (Washington). Kõnelejaid: 75. ISO 639. ♦
- kalispeli keel (Kalispel-Pend Doreille, var Kalispel) fla. Kiri: . Rahvas:
kalispel
, kalispelid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Montana, Washington). Kõnelejaid: 64. ISO 639. ♦ - lillueti keel, van lilluueti keel (ⓔ St’at’imcets; Lillooet) lil. Kiri: . Rahvas:
lilluet
, lilluetid. Asuala: Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 200. ISO 639. ♦ - okanagani keel (ⓔ Nsilxcín ~ Nsíylxcən ~ nukunaqínxcən; Okanagan, var Okanagon) oka. Kiri: . Rahvas:
okanagan
, okanaganid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Washington), Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 510. ISO 639. ♦ - spokani keel (ⓔ Npoqínišcn; Spokane) spo. Kiri: . Rahvas:
spokan
, spokanid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Washington). Kõnelejaid: 50. ISO 639. ♦ - šusvapi keel (ⓔ Secwepemctsín; Shuswap) shs. Kiri: . Rahvas:
šusvap
, šusvapid. Asuala: Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 500. ISO 639. ♦ - Thompsoni sališi keel ~ Thompsoni jõe keel (ⓔ Nlaka’pamuctsin; Thompson) thp. Kiri: . Asuala: Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 720. ISO 639. ♦
IiW: vakaši keelkond
- vakaši keelkond (Wakashan languages) ♦
IiW1: kvakiutli keeled
- kvakiutli keeled (Kwakiutl languages) ♦
- haisla keel, van kitimati-haisla keel (ⓔ Xaʔislak’ala; Haisla, var Kitimat-Haisla) has. Kiri: . Rahvas:
haisla
, haislad. Asuala: Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 25. ISO 639. ♦ - heiltsuki keel ~ bellabella-heiltsuki keel (Heiltsuk, var Bella Bella) hei. Kiri: . Rahvas:
heiltsuk
, heiltsukid. Asuala: Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 300. ISO 639. ♦ - kvakvala keel ~ kvakiu keel ~ kvakiutli keel (Kwak’wala, var Kwakwala, Kwakiutl, Kwakwiutl) kwk. Kiri: . Rahvas:
kvakvala
, kvakvalad. Asuala: Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 270. ISO 639. ♦
IiW2: nuutka keeled
- nuutka keeled (Nootka languages) ♦
- ditidahti keel, van nitinati keel (ⓔ diidiitidq ~ diitiidʔaaʔtx̣; Ditidaht, var Nitinat, Nitinaht, Southern Nootkan) dtd. Kiri: . Rahvas:
ditidaht
, ditidahtid. Asuala: Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦ Varem arvati nuutka keele murdeks. - makahi keel (ⓔ qʷiqʷidiččaq; Makah) myh. Kiri: . Rahvas:
makah
, makahid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Washington). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦ Kõneldakse üksnes teise keelena. - nuutšanulti keel, van nuutka keel (ⓔ nuučaan̓uł [nuːtʃaːnˀuɬ] ~ T’aat’aaqsapa; Nuu-chah-nulth, var Nootka) nuk. Kiri: . Asuala: Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 200. ISO 639. ♦ 2010 jagas ISO 639 nuutka keele (Nootka, noo) kaheks: ditidahti (dtd) ja nuutšanulti (nuk) keel.
IiY: juki keelkond
- juki keelkond (Yuki ~ Yukian languages) ♦
- † juki keel (Yuki) yuk. Kiri: . Rahvas:
juki
, jukid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). ISO 639. ♦ - † vapo keel (Wappo) wao. Kiri: . Rahvas:
vapo
, vapod. Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). ISO 639. ♦
Klassifikatsioonist
Siinsesse jaotisse on koondatud n-ö varia indiaani keeled: isoleeritud keeled Lõuna-Ameerikas (Ii02) ja Põhja-Ameerikas (Ii01), samuti väikesearvulised keelkonnad, mida pole suurtesse hõimkondadesse arvatud: juki (IiY), kerese (IiK), lenka (IiL), maaja (IiM), sališi (IiS), tšimaku (IiC) ja vakaši (IiW). (Mõned väiksed keelerühmad võivad esineda ka isoleeritud keelte loendis, kui nende kohta on andmeid napilt.)
Anna tagasisidet