Is: isoleeritud keeled

Sisukord

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga.

Vt ka eraldi loetelus olevaid isoleeritud indiaani keeli.

  • isoleeritud keeled (isolated languages) ♦ Keeled, millel pole tõestatud sugulaskeeli.
  • ainu keel (ⓔ aynu itak; Ainu) ain. Kiri: . Rahvas: ainu, ainud. Asuala: Jaapan. Kõnelejaid: 15. ISO 639. ♦
  • † akvitaani keel (Aquitanian) xaq. Kiri: . Rahvas: akvitaan, akvitaanid ~ akvitaanlane, akvitaanlased. Asuala: Prantsusmaa. ISO 639. ♦
  • baski keel (ⓔ euskara; Basque) eu/eus. Kiri: ladina. Rahvas: bask, baskid. Asuala: Hispaania, Prantsusmaa. Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦
  • burušaski keel (ⓔ [buˈruʃo]; Burushaski) bsk. Kiri: . Rahvas: burušaski, burušaskid. Asuala: Pakistan. Kõnelejaid: 87 000. ISO 639. ♦
    Murded: Yasini murre (Yasin, var Werchikwar) ♦ Yasin on org Hindukuši mäestikus.
  • džalaa keel (ⓔ bàsàrə̀n dà jàlààbè; Centúúm, var Jalaa) cet. Kiri: . Rahvas: džalaa, džalaad. Asuala: Nigeeria (Bauchi). Kõnelejaid: 200. ISO 639. ♦
  • † eelami keel ~ elami keel (Elamite) elx. Kiri: sumeri-akadi kiilkiri. Rahvas: eelamlane, eelamlased. Asuala: Aasia. Kõnelejaid: . ISO 639. ♦ Eelamis I at 2. poolel eKr kõneldud keel.
  • elsengi keel (Elseng, var Janggu, Sawa, Tabu, Morwap ¡) mrf. Kiri: . Rahvas: elseng, elsengid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 300. ISO 639. ♦
  • † etruski keel (Etruscan) ett. Kiri: itali. Rahvas: etrusk, etruskid. Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦ VII saj eKr – I saj pKr Kesk- ja Põhja-Itaalias kõneldud keel.
  • jale keel (Yale, var Nagatman, Yade) nce. Kiri: ladina. Rahvas: jale, jaled. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 600. ISO 639. ♦
  • korea keel (ⓔ 한국어 Hanguk-eo ~ 조선어 Chosŏn-ŏ; Korean) ko/kor. Kiri: korea. Rahvas: korealane, korealased. Asuala: Hiina, Lõuna-Korea, Põhja-Korea. Kõnelejaid: 68 mln. ISO 639. ♦
    Kirjad: korea (한글 Hangeul; Hangul) Hang; korea segakiri (Korean (Hangul and Han)) Kore.
  • kusunda keel (Kusunda) kgg. Kiri: . Rahvas: kusunda, kusundad. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 7. ISO 639. ♦
  • † lemnose keel (Lemnian) xle. Kiri: . Asuala: Kreeka. ISO 639. ♦ Kuni V saj-ni eKr Lemnosel kõneldud keel.
  • molofi keel (Molof, var Ampas, Poule) msl. Kiri: . Rahvas: molof, molofid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 200. ISO 639. ♦
  • mpuri keel (Mpur, var Amberbaken, Dekwambre) akc. Kiri: ladina. Rahvas: mpuri, mpurid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 7000. ISO 639. ♦
  • nihali keel (Nihali) nll. Kiri: . Rahvas: nihali, nihalid. Asuala: India (Maharashtra). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦ Samas lähedal kõneldav nahali keel kuulub indoeuroopa keelte Kesk-India rühma.
  • odiai keel ~ busa keel (Odiai, var Busa, Uriai) bhf. Kiri: . Rahvas: odiai, odiaid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 240. ISO 639. ♦
  • † sumeri keel (ⓔ eme-ĝir ~ eme-gi; Sumerian) sux. Kiri: sumeri-akadi kiilkiri. Rahvas: sumer, sumerid. Asuala: Iraak. ISO 639. ♦
  • usku keel (Usku, var Afra) ulf. Kiri: . Rahvas: usku, uskud. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 110. ISO 639. ♦

Klassifikatsioonist

Isoleeritud keeled on ühte rühma paigutatud parema ülevaate saamise huvides. Siin on Aafrika, Aasia, Euroopa ja Okeaania isoleeritud keeled, isoleeritud indiaani keeled paiknevad eraldi rühmas. Lisaks, kui mitte arvestada hõimkondade jms hüpoteese, on üldiselt isoleerituks peetavaid keeli ka nende hõimkondade loeteludes, eeskätt jaotistes, mille nimetuses on “muud xxx keeled”.

Isoleeritud keelte loend on üsna muutlik, sest üha uued uurimistulemused viivad keeli siit rühmast mujale, vahel toovad mujalt ka siia.

Anna tagasisidet