Ja: Jaapani keeled

Sisukord

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
  • ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

— — —

  • Jaapani keeled (Japonic languages) jpx.
  • jaapani keel (ⓔ 日本語 Nihongo; Japanese) ja/jpn. Kiri: jaapani. Rahvas: jaapanlane, jaapanlased. Asuala: Jaapan. Kõnelejaid: 125 mln. ♦
    Kirjad: hiragana (ひらがな) Hira; jaapani kiri (日本語の表記体系 Nihongo no hyōki taikei) Jpan; jaapani silpkirjad ~ hiragana ja katakana ~ kana (仮名 kana) Hrkt; katakana (カタカナ) Kana.
  • † vanajaapani keel (Old Japanese; jaapani 上古日本語 Jōko Nihongo ~ 上代日本語 Jōdai Nihongo) ojp. Kiri: jaapani. Asuala: Jaapan. ♦ VII–X saj.

JaR: Ryūkyū keeled

  • Ryūkyū keeled, van riukiu keel, liukiu keel (Ryukyuan languages; 琉球語派 Ryūkyū-goha ~ 琉球諸語 Ryūkyū-shogo; kohalik 島言葉 Shima kutuba ‘saarekeel’).
  • jaejama keel° (ⓔ 八重山物言 / ヤイマムニ Yaimamuni; Yaeyama; 八重山語 Yaeyamago) rys. Asuala: Jaapan (Okinawa). Kõnelejaid: 48 000. ♦ < Yaeyama (八重山, saarestik ja haldusüksus).
  • jonaguni keel° (ⓔ 与那国物言 / ドゥナンムヌイ Dunan munui; Yonaguni; 与那国語 Yonagunigo) yoi. Asuala: Jaapan (Okinawa). Kõnelejaid: 800. ♦ < Yonaguni (与那国, saar).
  • joroni keel° (ⓔ ユンヌフトゥバ Yunnu Futuba; Yoron; 与論語 Yorongo) yox. Asuala: Jaapan (Kyūshū: Kagoshima). Kõnelejaid: 950. ♦ < Yoron (与論, saar).
  • keskokinava keel° (ⓔ 沖縄口 / ウチナーグチ Uchināguchi [ʔucināguci]; Central Okinawan; 沖縄口 Okinawa-guchi) ryu. Asuala: Jaapan (Okinawa). Kõnelejaid: 984 000. ♦
  • kikai keel° (ⓔ しまゆみた Shimayumita; Kikai; 喜界語 Kikaigo) kzg. Asuala: Jaapan (Kyūshū: Kagoshima). Kõnelejaid: 13 000. ♦ < Kikai (喜界, saar).
  • kunigami keel° (ⓔ 山原言葉 / ヤンバルクトゥーバ Yanbaru Kutūba ~ Kunjan; Kunigami; 国頭方言 Kunigami-hōgen) xug. Asuala: Jaapan (Okinawa). Kõnelejaid: 5000. ♦ < Kunigami (国頭, asula ja haldusüksus Okinawa põhjaosas).
  • lõuna-amami-oošima keel° (Southern Amami-Oshima; 奄美大島南部方言 Amami-ōshima-nanbu-hōgen) ams. Asuala: Jaapan (Kyūshū: Kagoshima). Kõnelejaid: 1800. ♦ < Amami-ōshima (奄美大島, saar Amami saarestikus).
  • mijako keel° (宮古口 / ミャークフツ Myākufutsu ~ 島口 / スマフツ Sumafutsu; Miyako; 宮古方言 Miyako-hōgen) mvi. Asuala: Jaapan (Okinawa). Kõnelejaid: 68 000. ♦ < Miyako (宮古, saar).
  • okinoerabu keel° (ⓔ 島ムニ Shimamuni; Oki-No-Erabu; 沖永良部語 Okinoerabugo) okn. Asuala: Jaapan (Kyūshū: Kagoshima). Kõnelejaid: 3200. ♦ < Okinoerabu (沖永良部, saar).
  • põhja-amami-oošima keel° (Northern Amami-Oshima; 奄美大島北部方言 Amami-ōshima-hokubu-hōgen) ryn. Asuala: Jaapan (Kyūshū: Kagoshima). Kõnelejaid: 10 000. ♦ < Amami-ōshima (奄美大島, saar Amami saarestikus).
  • tokunošima keel° (ⓔ シマユミィタ Shimayumiita; Toku-No-Shima; 徳之島語 Toku-no-Shimago) tkn. Asuala: Jaapan (Kyūshū: Kagoshima). Kõnelejaid: 5100. ♦ < Toku-no-Shima (徳之島, saar).

Klassifikatsioonist

Ryūkyū keeli on varem peetud üheks, riukiu keeleks.

Anna tagasisidet