Kh: khoisani keelkond

Sisukord

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
  • ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

— — —

  • khoisani keelkond, van bušmani-hotentoti keeled (Khoisan ~ Khoesaan languages) khi. ISO 639. ♦ Tänapäeval ei loeta keelkonnaks, kuid khoisani keelte nimetus on endiselt kasutusel.
  • *khoi keeled, van hotentoti keeled (Khoi ~ Khoe languages). ♦ Varem laiema tähendusega, kuid täpselt piiritlemata.
  • *sani keeled, van bušmani keeled (Saan languages). ♦ Täpsemalt piiritlemata khoisani keeled, sanide nimetus käib rohkem küttimisest ja korilusest elatuvate rahvaste kohta Lõuna-Aafrikas.

Kh1: khoi keeled

  • khoi keeled, van keskkhoisani keeled (Khoe languages).
  • gvii keel (ǀGwi, var Dcui, Gǀwikhwe) gwj. Kiri: . Rahvas: gvii, gviid. Asuala: Botswana. Kõnelejaid: 2500. ISO 639. ♦
  • haikomi keel (Haiǁom, var Saan ¡) hgm. Kiri: . Rahvas: haikom, haikomid. Asuala: Namiibia. Kõnelejaid: 48 400. ISO 639. ♦
    Murded: hainkumi murre (Hainǁum).
  • hiri keel (Xiri, var Khiri, Griqua) xii. Kiri: . Rahvas: hiri, hirid. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 87. ISO 639. ♦
  • khvee keel (Khwe, var Barakwena ¡, Khoe, Water Bushmen ¡, Xun) xuu. Kiri: . Rahvas: khvee, khveed. Asuala: Angola, Botswana, Namiibia. Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
  • † korana keel (Korana, var Gorachouqua, ǃKora) kqz. Rahvas: korana, koranad. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik. ISO 639. ♦
  • † kvadi keel (Kwadi, var Bakoroka, Cuanhoca, Makoroko) kwz. Rahvas: kvadi, kvadid. Asuala: Angola. ISO 639. ♦
  • nama keel, van damara keel, hotentoti keel (ⓔ Khoekhoegowab ~ Namagowab; Nama, var Hottentot, Khoekhoe) naq. Kiri: ladina. Rahvas: nama, namad (ⓔ Nàmá). Asuala: Namiibia. Kõnelejaid: 75 000. ISO 639. ♦
  • naro keel ~ naroni keel ~ aikve keel (Naro, var Nharon, ǁAikwe, ǁAiǁe, ǁAikwe, ǁAisan, ǀAikwe) nhr. Kiri: . Rahvas: naro, narod. Asuala: Botswana, Namiibia. Kõnelejaid: 14 000. ISO 639. ♦
  • šua keel (Shua, var Mashuakwe, Shwa, Shwakhwe, Tshumakwe) shg. Kiri: . Rahvas: šua, šuad. Asuala: Botswana. Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦
    Murded: danisi murre (Danisi, var Danisa, Demisa, Madenasse); deti murre (Deti).
  • tsoa keel, van sarva keel, masarva keel (Tsoa, var Chuwau, Gǁabake, Hietshware, Hiotshuwau, Masarwa, Sarwa, Tati Bushman) hio. Kiri: . Rahvas: tsoa, tsoad. Asuala: Botswana, Zimbabwe. Kõnelejaid: 6500. ISO 639. ♦

Kh2: tuu keeled

  • tuu keeled, van lõunakhoisani keeled (Tuu languages).
  • † hami keel, van khani keel (ǀXam, var ǀKamkaǃe) xam. Rahvas: hami, hamid. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik. ISO 639. ♦
  • hoo keel (ǃXóõ, var Ngǀamani, Taa, Tsasi) nmn. Kiri: . Rahvas: hoo, hood. Asuala: Botswana, Namiibia. Kõnelejaid: 4200. ISO 639. ♦
  • hua keel (ǂHua, var ǂHoan) huc. Kiri: . Rahvas: hua, huad. Asuala: Botswana. Kõnelejaid: 200. ISO 639. ♦
  • nuu keel, van khomani keel (Nǀu, var ǂKhomani, Ng’uki, Nghuki) ngh. Kiri: . Rahvas: nuu, nuud. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 12. ISO 639. ♦
    Murded: ngkee murre (ǁNgǃke, var ǀIngke, Ngǁ-ǀe).
  • † seroa keel (Seroa) kqu. Rahvas: seroa, seroad. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik. ISO 639. ♦

Kh3: khaa keeled

  • khaa keeled, van põhjakhoisani keeled (Kx’a languages).
  • džuthoani keel⁺ (Juǀʼhoan [ʒuᵑ̊ǀʰwã], var Dobe Kung, Dzu’oasi, Ju’oasi, Kung, Kung-Tsumkwe, Tshumkwe, Xaixai, ǃXo, Xû, Xun, Zhu’oasi) ktz. Kiri: . Rahvas: džuthoan, džuthoanid. Asuala: Namiibia. Kõnelejaid: 28 600. ISO 639. ♦
  • kung-ekoka keel ~ kungi keel (Kung-Ekoka, var Ekoka-ǃXû, ǃHu, Qxü, ǃXung) knw. Kiri: . Rahvas: kung-ekoka, kung-ekokad. Asuala: Angola, Namiibia. Kõnelejaid: 6900. ISO 639. ♦
    Murded: akhve murre (Akhoe).
  • maligo keel (Maligo) mwj. Kiri: . Rahvas: maligo, maligod. Asuala: Angola. Kõnelejaid: 2200. ISO 639. ♦

KhD: hatsa keel

  • hatsa keel ~ hadza keel, van kindiga keel (Hatsa, var Hadzapi) hts. Kiri: . Rahvas: hatsa, hatsad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 800. ISO 639. ♦

KhS: sandave keel

  • sandave keel (ⓔ Sandaweeki [sàndàwěːkí]; Sandawe) sad. Kiri: . Rahvas: sandave, sandaved. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 40 000. ISO 639. ♦

Klassifikatsioonist

Khoisani keelte omavaheline geneetiline sugulus pole tõestatud. Oletatakse viit eraldi seisvat keelerühma: khoi (khoi-kvadi), tuu ja khaa keeled, hatsa ja sandave keel.

Anna tagasisidet