Nk: Nigeri-Kongo hõimkond 1/3 (Nk–NkBD)

Sisukord

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
  • ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

— — —

  • Nigeri-Kongo hõimkond, van Nigeri-Kordofani hõimkond (Niger-Congo languages) nic. ISO 639.

NkA: Atlandi keelkond

  • Atlandi keelkond, van läänepoolsed bantupärased keeled, senegali-ginea keeled (Atlantic languages). ♦
  • badjara keel, van badjari keel, padžati keel, bigola keel, agola keel (Badyara, var Bigola, Pajade) pbp. Kiri: ladina. Rahvas: badjara, badjarad. Asuala: Guinea, Guinea-Bissau, Senegal. Kõnelejaid: 12 700. ISO 639. ♦
  • baga keel (Baga, var Barka). Kiri: . Rahvas: baga, bagad. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 30 000. ♦ Makrokeel, jaguneb kuueks keelekujuks.
    • binari keel (Baga Binari) bcg. Kiri: . Rahvas: binari, binarid. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦
    • manduri keel (Baga Manduri) bmd. Kiri: . Rahvas: manduri, mandurid. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
    • sitemu keel (Baga Sitemu) bsp. Kiri: . Rahvas: sitemu, sitemud. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
  • bainuki keel, van banjuni keel (Bainouk, var Bagnoun, Banyum, Banyun, Elomay, Ñuñ). Kiri: . Rahvas: bainuk, bainukid. Asuala: Guinea-Bissau, Senegal. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks keelekujuks.
    • gunjaamolo keel (Bainouk-Gunyaamolo) bcz. Kiri: . Rahvas: gunjaamolo, gunjaamolod. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 6200. ISO 639. ♦
    • gunjunjo keel (Bainouk-Gunyuño, var Guñuun) bab. Kiri: . Rahvas: gunjunjo, gunjunjod. Asuala: Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 8900. ISO 639. ♦
    • samiki keel (Bainouk-Samik) bcb. Kiri: . Rahvas: samik, samikid. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 1900. ISO 639. ♦
  • balanta keel, van bulanda keel (Balanta-Kentohe, var Balante) ble. Kiri: . Rahvas: balanta, balantad. Asuala: Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 393 000. ISO 639. ♦
  • biafada keel, van biafara keel (Biafada, var Biafar, Bidyola, Dfola, Fada) bif. Kiri: . Rahvas: biafada, biafadad. Asuala: Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 44 000. ISO 639. ♦
  • bidjogo keel ~ bidjugo keel (Bidyogo, var Bijogo, Bugago) bjg. Kiri: . Rahvas: bidjogo, bidjogod. Asuala: Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 29 900. ISO 639. ♦
  • bullomi keel ~ bulomi keel, van šerbro keel, mampua keel (Bullom). Kiri: . Rahvas: bullom, bullomid. Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb neljaks keelekujuks.
    • bullom-soo keel (Bullom So, var Mmani, Mandingi, Northern Bullom) buy. Kiri: . Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 500. ISO 639. ♦
    • šerbro keel (Sherbro, var Amampa, Southern Bullom) bun. Kiri: . Rahvas: šerbro, šerbrod. Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 135 000. ISO 639. ♦
  • džola keel ~ djola keel ~ diola keel (Jola, var Diola, Dyola). Kiri: . Rahvas: džola, džolad. Asuala: Gambia, Guinea-Bissau. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb mitmeks keelekujuks.
    • bajoti keel (Bayot) bda. Kiri: . Rahvas: bajot, bajotid. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 14 600. ISO 639. ♦
    • fonji keel, van foni keel (Jola-Fonyi) dyo. Kiri: . Rahvas: fonji, fonjid. Asuala: Gambia, Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 360 000. ISO 639. ♦
    • kasa keel (Jola-Kasa) csk. Kiri: . Rahvas: kasa, kasad. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 41 000. ISO 639. ♦
  • fula keel ~ fulbe keel ~ fulfulde keel ~ fulani keel, van puli keel, fulbere keel, fulaani keel, fellatu keel, fellanja keel, fuli keel (ⓔ Fulfulde ~ Pulaar; Fula, var Fulah, Fulani) ff/ful. Kiri: ladina. Rahvas: fulbe, fulbed (ⓔ Fulɓe). Asuala: Guinea, Mali, Senegal. Kõnelejaid: 15 mln. ♦ Makrokeel, jaguneb üheksaks keelekujuks.
    • pulaari keel (ⓔ Pulaar; Pulaar) fuc. Kiri: ladina. Rahvas: pulaar, pulaarid (ⓔ ’Haalpulaar’en). Asuala: . Kõnelejaid: 3,2 mln. ISO 639. ♦
      Murded: tukulöri murre (Toucouleur).
    • pulari keel (ⓔ Pular; Pular) fuf. Kiri: ladina. Rahvas: pular, pularid. Asuala: Guinea, Senegal, Sierra Leone. Kõnelejaid: 2,9 mln. ISO 639. ♦
  • gandža keel (Balanta-Ganja) bjt. Kiri: . Rahvas: gandža, gandžad. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 106 000. ISO 639. ♦
  • gola keel (Gola, var Gula) gol. Kiri: . Rahvas: gola, golad. Asuala: Libeeria, Sierra Leone. Kõnelejaid: 107 000. ISO 639. ♦
  • kissi keel ~ kisi keel, van gihi keel (Kisi, var Kissi). Kiri: . Rahvas: kissi, kissid. Asuala: . Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks keelekujuks.
    • lõunakissi keel (Southern Kisi) kss. Kiri: . Asuala: Libeeria, Sierra Leone. Kõnelejaid: 200 000. ISO 639. ♦
    • põhjakissi keel (Northern Kissi) kqs. Kiri: . Asuala: Guinea, Sierra Leone. Kõnelejaid: 325 000. ISO 639. ♦
  • krimi keel (Krim, var Kirim) krm. Kiri: . Rahvas: krimi, krimid. Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 500. ISO 639. ♦
  • landoma keel (Landoma, var Cocoli) ldm. Kiri: . Rahvas: landoma, landomad. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 14 400. ISO 639. ♦
    Murded: tjapi murre (Tiapi, var Tapessi).
  • limba keel (Limba, var Yimba, Yumba). Kiri: . Rahvas: limba, limbad. Asuala: Guinea, Sierra Leone. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks keelekujuks.
    • idalimba keel (East Limba) lma. Kiri: . Asuala: Guinea, Sierra Leone. Kõnelejaid: 4600. ISO 639. ♦
    • keskläänelimba keel (West-Central Limba) lia. Kiri: . Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 335 000. ISO 639. ♦
  • mandjaki keel (Mandjak, var Mandyak, Manjaco, Ndyak) mfv. Kiri: ladina. Rahvas: mandjak, mandjakid. Asuala: Guinea, Guinea-Bissau, Senegal. Kõnelejaid: 315 000. ISO 639. ♦
  • mankanja keel, van boola keel, bulami keel, buraama keel (Mankanya, var Bola, Mancanha, Mankaañ) knf. Kiri: . Rahvas: mankanja, mankanjad. Asuala: Guinea-Bissau, Senegal. Kõnelejaid: 75 000. ISO 639. ♦
  • nalu keel (Nalu, var Nalou) naj. Kiri: . Rahvas: nalu, nalud. Asuala: Guinea, Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 21 800. ISO 639. ♦
  • onijani keel, van ajani keel, basari keel, bijani keel, voo keel (Oniyan, var Ayan, Basari, Biyan, Wo) bsc. Kiri: ladina. Rahvas: onijan, onijanid. Asuala: Guinea, Senegal. Kõnelejaid: 22 500. ISO 639. ♦
  • papeli keel, van pepeli keel (Papel, var Moium, Pepel) pbo. Kiri: . Rahvas: papel, papelid. Asuala: Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 140 000. ISO 639. ♦
  • sereri keel, van kegemi keel, ndjegemi keel (ⓔ Seereer-Siin; Serer-Sine, var Serer) srr. Kiri: ladina. Rahvas: serer, sererid. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 1,1 mln. ISO 639. ♦
  • temne keel, van temene keel, timne keel (ⓔ Themne [θemnɛ]; Themne, var Temne, Timne) tem. Kiri: . Rahvas: temne, temned. Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 1,2 mln. ISO 639. ♦
  • vamei keel, van azeni keel, avoheni keel, konjagi keel (Wamey, var Coniagui, Konyagi) cou. Kiri: ladina. Rahvas: vamei, vameid. Asuala: Guinea, Senegal. Kõnelejaid: 23 700. ISO 639. ♦
  • volofi keel, van djolofi keel, valafi keel (ⓔ Wolof; Wolof) wo/wol. Kiri: ladina. Rahvas: volof, volofid. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 3,5 mln. ISO 639. ♦
    Kirjad: garai kiri (Garay).

NkB: bantu keeled

  • bantu keeled bnt.
  • edelabantu keeled (South Western Bantu). ♦ Bantu rühmad K, R.
  • kagubantu keeled (South Eastern Bantu). ♦ Bantu rühm S.
  • keskidabantu keeled (Central Eastern). ♦ Bantu rühmad G, M, N, P.
  • keskläänebantu keeled (Central Western). ♦ Bantu rühmad H, L.
  • kirdebantu keeled (North Eastern). ♦ Bantu rühmad D, E, F, J.
  • loodebantu keeled (North Western). ♦ Bantu rühmad A, B, C.
  • mbundu keel, van bunda keel, angoola keel (Mbundu). Rahvas: mbundu, mbundud. Asuala: Angola. ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks: kimbundu ehk põhjambundu (kmb, rühm H) ja umbundu ehk lõunambundu (umb, rühm R).
  • Mwangwego kiri. Asuala: Malawi. ♦ 1979. a Nolence Moses Mwangwego loodud tähtsilpkiri njandža, lomve, tonga, tumbuka jt keelte kirjapanekuks.
  • kahver, kahvrid (Kaffir). Asuala: Lõuna-Aafrika. ♦ Bantude halvustav nimetus Lõuna-Aafrikas.

Märkus. Bantu keeltes jagatakse nimisõnad klassidesse, mis põhinevad algselt mingil sisulisel liigitusel. Klasse märgivad eesliited ehk prefiksid. Keelte ja rahvaste nimetused jms kuuluvad enamasti eri klassidesse, nt suulu keele puhul isiZulu (keel), umZulu (inimene), amaZulu (inimesed), uZulu (rahvas), kwaZulu (maa). Sagedaimad keeli märkivad eesliited on

  • chi-, ci-, nt Chilunda (lunda keel), Chinyanja (njandža keel), cibemba (bemba keel);
  • eke-, eki-, iki-, nt Ekegusii (gusii keel), Ekikinga (kinga keel), Ikikuria (kuria keel);
  • isi-, nt isiNdebele (ndebele keel), isiXhosa (koosa keel);
  • ki-, nt Kiembu (embu keel), Kikomo (komo keel), Kiswahili (suahiili keel);
  • li-, nt Likuba (kuba keel), Lingombe (ngombe keel);
  • lu-, nt LùGáànda (ganda keel), Lumasaaba (masaaba keel);
  • oshi-, nt Oshindonga (ndonga keel);
  • ru-, nt Runyankole (njankole keel);
  • se-, nt Sesotho (sotho keel), Setswana (tsvana keel);
  • shi-, xi-, nt Shikomor (komoori keel), XiRonga (ronga keel);
  • si-, nt Silozi (lozi keel), siSwati (svaasi keel).

Rahvaid märgivad eesliited a- (Akamba), aba- (Abaluyia), ba- (Bahutu, Basukuma, Bavili), wa- (Wafipa, Wanyamwezi, waYao).

Eestikeelsed nimetused on üldiselt püütud moodustada ilma eesliideteta, kuigi on ka mõned kinnistunud erandid, nt kikuju ja lingala, sh sellised, mille puhul ka teistes keeltes on valdavalt eesliitega nimetused, nt Ngiri keeled libinza ja likila.

NkBA: bantu keelte A-rühm

  • bantu keelte A-rühm.
  • bakaka keel (Bakaka, var Central Mbo) bqz. Kiri: . Rahvas: bakaka, bakakad. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
    Murded: babongi murre, van babungo (Babong, var Ihobe, Mboong).
  • bankoni keel, van abo keel, bankomi keel, boo keel (Bankon, var Abaw, Abo, Bo) abb. Kiri: . Rahvas: bankon, bankonid. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 12 000. ISO 639. ♦
  • basaa keel ~ basa keel, van bassa keel (ⓔ ɓasaá; Basaa, var Basa) bas. Kiri: ladina. Rahvas: basaa, basaad. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 230 000. ISO 639. ♦
  • batanga keel, van nohho keel (Batanga, var Banoho, Noho, Noku) bnm. Kiri: ladina. Rahvas: batanga, batangad. Asuala: Ekvatoriaal-Guinea, Kamerun. Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦
  • benga keel (Benga) bng. Kiri: ladina. Rahvas: benga, bengad. Asuala: Ekvatoriaal-Guinea, Gabon. Kõnelejaid: 4100. ISO 639. ♦
  • bube keel (Bube, var Bubi) bvb. Kiri: ladina. Rahvas: bube, bubed. Asuala: Ekvatoriaal-Guinea. Kõnelejaid: 40 000. ISO 639. ♦
  • bulu keel (Bulu; bouloufr) bum. Kiri: . Rahvas: bulu, bulud. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 174 000. ISO 639. ♦
  • duala keel, van duaala keel (Duala; doualafr) dua. Kiri: . Rahvas: duala, dualad. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 88 000. ISO 639. ♦
  • evondo keel ~ jaunde keel (Ewondo, var Yaundé) ewo. Kiri: ladina. Rahvas: evondo, evondod. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 578 000. ISO 639. ♦
  • fangi keel (Fãn, var Fang) fan. Kiri: ladina. Rahvas: fang, fangid. Asuala: Ekvatoriaal-Guinea, Gabon, Kamerun. Kõnelejaid: 450 000. ISO 639. ♦ Lähedane bulu keelele.
  • isu keel, van isubu keel (Isu, var Bimbia, Isubu) szv. Kiri: ladina. Rahvas: isu, isud. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 800. ISO 639. ♦
  • makaa keel ~ maka keel (Makaa, var South Mekaa) mcp. Kiri: ladina. Rahvas: makaa, makaad. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 80 000. ISO 639. ♦
  • oroko keel (Oroko, var Bakundu-Balue) bdu. Kiri: . Rahvas: oroko, orokod. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 106 000. ISO 639. ♦
    Murded: londo murre, van lunda, balunda (Londo, var Balondo).

NkBB: bantu keelte B-rühm

  • bantu keelte B-rühm.
  • duma keel (Duma, var Adouma, Badouma) dma. Kiri: . Rahvas: duma, dumad. Asuala: Gabon. Kõnelejaid: 9800. ISO 639. ♦
  • kele keel, van bakele keel, dikele keel (Kélé, var Akele, Western Kele) keb. Kiri: ladina. Rahvas: kele, keled. Asuala: Gabon. Kõnelejaid: 9200. ISO 639. ♦
  • mjene keel (Myene, var Omyene) mye. Kiri: ladina. Rahvas: mjene, mjened. Asuala: Gabon. Kõnelejaid: 46 700. ISO 639. ♦
    Murded: mpongve murre, van pongve (Mpongwe, var Mpongoué, Pongoué).
  • molenge keel (Molengue, var Balengue, Lengue, Molendji) bxc. Kiri: . Rahvas: molenge, molenged. Asuala: Ekvatoriaal-Guinea. Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
  • ndžebi keel, van banjabi keel (Njebi, var Bandzabi, Ndjabi, Nzebi, Yinjebi) nzb. Kiri: ladina. Rahvas: ndžebi, ndžebid. Asuala: Gabon, Kongo. Kõnelejaid: 135 000. ISO 639. ♦
  • ndumu keel (Ndumu, var Doumbou, Lendumu) nmd. Kiri: . Rahvas: ndumu, ndumud (Bandoumou). Asuala: Gabon . Kõnelejaid: 4300. ISO 639. ♦
  • ombamba keel, van bakota keel (Ombamba, var Bakota, Lembaamba, Mbama) mbm. Kiri: . Rahvas: ombamba, ombambad. Asuala: Gabon, Kongo. Kõnelejaid: 24 800. ISO 639. ♦
  • teke keel, van bateke keel (Teke). Kiri: . Rahvas: teke, teked (Bateke). Asuala: Kongo. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb mitmeks keelekujuks.
    • eboo keel (Teke-Eboo, var Eboo Teke) ebo. Kiri: . Rahvas: eboo, ebood. Asuala: Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: . ISO 639. ♦
    • ibali keel (Teke-Ibali, var Ibali Teke) tek. Kiri: . Rahvas: ibali, ibalid. Asuala: Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: 107 000. ISO 639. ♦

NkBC: bantu keelte C-rühm

  • bantu keelte C-rühm.
  • bangi keel, van bobangi keel (Bangi, var Bobangi) bni. Kiri: . Rahvas: bangi, bangid. Asuala: Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: 119 000. ISO 639. ♦
  • bua keel, van baboa keel (Bwa, var Boua, Kibwa, Libenge) bww. Kiri: ladina. Rahvas: bua, buad. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 200 000. ISO 639. ♦
  • budza keel, van mbundža keel (Budza, var Embudja, Limbudza, Mbudja) bja. Kiri: . Rahvas: budza, budzad. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 226 000. ISO 639. ♦
  • kuba keel, van bakuba keel (Likuba, var Kuba) kxx. Kiri: . Rahvas: kuba, kubad. Asuala: Kongo. Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
  • lingala keel ~ ngala keel, van bangala keel (ⓔ lokótá ya lingála; Lingala, var Ngala) ln/lin. Kiri: ladina. Rahvas: lingala, lingalad. Asuala: Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: 2 mln. ISO 639. ♦
  • lusengo keel (Lusengo, var Losengo) lse. Kiri: ladina. Rahvas: lusengo, lusengod. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 42 000. ISO 639. ♦
    Murded: poto murre (Lipoto, var Ingundji, Upoto).
  • † Mitaba keeled ~ mitaba keel ~ bamitaba keel. ♦ Ariste mainitud keel, mida ei õnnestu samastada praeguste andmetega.
  • mongo keel, van lomongo keel (Mongo-Nkundu, var Lomongo, Mongo) lol. Kiri: ladina. Rahvas: mongo, mongod. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 400 000. ISO 639. ♦
    Murded: nkundu murre, van lonkundo (Nkundu, var Nkundo).
  • ngombe keel (Ngombe) ngc. Kiri: ladina. Rahvas: ngombe, ngombed. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 150 000. ISO 639. ♦
    Murded: bindža murre, van mabindža (Binja, var Binza, Libindja, Libinja).
  • ntomba keel, van ntomba-nzale keel (Ntomba, var Lontomba, Luntumba, Ntomba-Bolia) nto. Kiri: ladina. Rahvas: ntomba, ntombad. Asuala: Kongo DV. Kõnelejaid: 100 000. ISO 639. ♦
  • sakata keel, van basakata keel (Sakata, var Kisakata, Lesa, Odual) skt. Kiri: ladina. Rahvas: sakata, sakatad. Asuala: Kongo DV. Kõnelejaid: 75 000. ISO 639. ♦ –ki on keelt märkiv eesliide.
  • tetela keel, van batetela keel, nkutšu keel (Kitetela, var Tetela) tll. Kiri: . Rahvas: tetela, tetelad. Asuala: Kongo DV (Ida-Kasaï). Kõnelejaid: 750 000. ISO 639. ♦

NkBCN: Ngiri keeled

  • Ngiri keeled, van ngiri keel. ♦ Ngiri on jõgi Kongo DVs.
  • baloi keel (Baloi, var Boloi, Rebu) biz. Kiri: . Rahvas: baloi, baloid. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
  • libinza keel (Libinza, var Libinja) liz. Kiri: . Rahvas: libinza, libinzad. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
  • likila keel (Likila, var Balobo, Bangela) lie. Kiri: . Rahvas: likila, likilad. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 8400. ISO 639. ♦
  • ndobo keel (Ndobo, var Ndoobo) ndw. Kiri: . Rahvas: ndobo, ndobod. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 10 200. ISO 639. ♦

NkBD: bantu keelte D-rühm

  • bantu keelte D-rühm.
  • baali keel ~ bali keel, van bobali keel (Bali, var Baali, Kibaali, Kibali, Libaali) bcp. Kiri: . Rahvas: baali, baalid. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 42 000. ISO 639. ♦
  • budu keel, van mabudu keel (Budu, var Bodo, Ebudu, Kibudu) buu. Kiri: ladina. Rahvas: budu, budud. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 180 000. ISO 639. ♦
  • komo keel, van bakomo keel (Komo, var Kikomo, Kikuumu, Kumo) kmw. Kiri: . Rahvas: komo, komod. Asuala: Kongo DV (Maniema). Kõnelejaid: 400 000. ISO 639. ♦
  • lega keel, van barega keel, drugu keel, rega keel (Lega, var Ileka, Kirega, Rega). Kiri: . Rahvas: lega, legad. Asuala: Kongo DV (Lõuna-Kivu, Maniema). Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
    • Mwenga lega keel (Lega-Mwenga, var Ileka Ishile, Leka-Shile) lgm. Kiri: . Asuala: Kongo DV (Lõuna-Kivu). Kõnelejaid: 44 900. ISO 639. ♦
    • Shabunda lega keel (Lega-Shabunda, var Igonzabale) lea. Kiri: ladina. Asuala: Kongo DV (Lõuna-Kivu, Maniema). Kõnelejaid: 400 000. ISO 639. ♦
  • lengola keel, van balengola keel (Lengola, var Kilengola, Lengora) lej. Kiri: . Rahvas: lengola, lengolad. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639. ♦
  • njanga keel, van ?njangbana keel (Nyanga, var Inyanga, Kinyanga) nyj. Kiri: . Rahvas: njanga, njangad. Asuala: Kongo DV (Põhja-Kivu). Kõnelejaid: 150 000. ISO 639. ♦

Anna tagasisidet