Nk: Nigeri-Kordofani hõimkond 1/3 (Nk–NkBD)

Sisukord

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
  • ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

— — —

  • Nigeri-Kordofani hõimkond (Niger-Kordofanian languages) nic.

NkA: Atlandi keelkond

  • Atlandi keelkond (Atlantic languages).
  • badjara keel, van padžati keel, bigola keel, agola keel (Badyara) pbp. Kiri: ladina. Rahvas: badjara, badjarad. Asuala: Guinea, Guinea-Bissau, Senegal. Kõnelejaid: 12 700. ♦
  • baga keel (Baga ~ Barka). Kiri: . Rahvas: baga, bagad. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 30 000. ♦ Makrokeel, jaguneb kuueks keelekujuks.
    • binari keel (Baga Binari) bcg. Kiri: . Rahvas: binari, binarid. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 3000. ♦
    • manduri keel (Baga Manduri) bmd. Kiri: . Rahvas: manduri, mandurid. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 4000. ♦
    • sitemu keel (Baga Sitemu) bsp. Kiri: . Rahvas: sitemu, sitemud. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 4000. ♦
  • bainuki keel, van banjuni keel (Bainouk). Kiri: . Rahvas: bainuk, bainukid. Asuala: Guinea-Bissau, Senegal. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks keelekujuks.
    • gunjaamolo keel (Bainouk-Gunyaamolo) bcz. Kiri: . Rahvas: gunjaamolo, gunjaamolod. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 6200. ♦
    • gunjunjo keel (Bainouk-Gunyuño) bab. Kiri: . Rahvas: gunjunjo, gunjunjod. Asuala: Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 8900. ♦
    • samiki keel (Bainouk-Samik) bcb. Kiri: . Rahvas: samik, samikid. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 1900. ♦
  • balanta keel, van bulanda keel (Balanta-Kentohe) ble. Kiri: . Rahvas: balanta, balantad. Asuala: Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 393 000. ♦
  • biafada keel, van biafara keel bif. Kiri: . Rahvas: biafada, biafadad. Asuala: Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 44 000. ♦
  • bidjogo keel (Bidyogo) bjg. Kiri: . Rahvas: bidjogo, bidjogod. Asuala: Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 29 900. ♦
  • bullomi keel ~ bulomi keel. Kiri: . Rahvas: bullom, bullomid. Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb neljaks keelekujuks.
    • bullom-soo keel (Bullom So) buy. Kiri: . Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 500. ♦
    • šerbro keel (Sherbro) bun. Kiri: . Rahvas: šerbro, šerbrod. Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 135 000. ♦
  • džola keel ~ djola keel ~ diola keel (Jola ~ Dyola). Kiri: . Rahvas: džola, džolad. Asuala: Gambia, Guinea-Bissau. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb mitmeks keelekujuks.
    • bajoti keel (Bayot) bda. Kiri: . Rahvas: bajot, bajotid. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 14 600. ♦
    • fonji keel, van foni keel (Jola-Fonyi) dyo. Kiri: . Rahvas: fonji, fonjid. Asuala: Gambia, Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 360 000. ♦
    • kasa keel (Jola-Kasa) csk. Kiri: . Rahvas: kasa, kasad. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 41 000. ♦
  • fula keel ~ fulbe keel ~ fulfulde keel ~ fulani keel, van puli keel, fulbere keel, fulaani keel, fellatu keel, fellanja keel, fuli keel (ⓔ Fulfulde ~ Pulaar) ff/ful. Kiri: ladina. Rahvas: fulbe, fulbed (ⓔ Fulɓe). Asuala: Guinea, Mali, Senegal. Kõnelejaid: 15 mln. ♦ Makrokeel, jaguneb üheksaks keelekujuks.
    • pulaari keel (ⓔ Pulaar) fuc. Kiri: ladina. Rahvas: pulaar, pulaarid (ⓔ ’Haalpulaar’en). Asuala: . Kõnelejaid: 3,2 mln. ♦
      Murded: tukulöri murre (Toucouleur).
    • pulari keel (Pular) fuf. Kiri: ladina. Rahvas: pular, pularid. Asuala: Guinea, Senegal, Sierra Leone. Kõnelejaid: 2,9 mln. ♦
  • gandža keel (Balanta-Ganja) bjt. Kiri: . Rahvas: gandža, gandžad. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 106 000. ♦
  • gola keel gol. Kiri: . Rahvas: gola, golad. Asuala: Libeeria, Sierra Leone. Kõnelejaid: 107 000. ♦
  • kissi keel ~ kisi keel, van gihi keel. Kiri: . Rahvas: kissi, kissid. Asuala: . Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks keelekujuks.
    • lõunakissi keel (Southern Kisi) kss. Kiri: . Asuala: Libeeria, Sierra Leone. Kõnelejaid: 200 000. ♦
    • põhjakissi keel (Northern Kissi) kqs. Kiri: . Asuala: Guinea, Sierra Leone. Kõnelejaid: 325 000. ♦
  • krimi keel (Krim) krm. Kiri: . Rahvas: krimi, krimid. Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 500. ♦
  • landoma keel ldm. Kiri: . Rahvas: landoma, landomad. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 14 400. ♦
    Murded: tjapi murre (Tiapi, Tapessi).
  • limba keel. Kiri: . Rahvas: limba, limbad. Asuala: Guinea, Sierra Leone. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks keelekujuks.
    • idalimba keel (East Limba) lma. Kiri: . Asuala: Guinea, Sierra Leone. Kõnelejaid: 4600. ♦
    • keskläänelimba keel (West-Central Limba) lia. Kiri: . Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 335 000. ♦
  • mandjaki keel (Mandjak ~ Mandyak) mfv. Kiri: ladina. Rahvas: mandjak, mandjakid. Asuala: Guinea, Guinea-Bissau, Senegal. Kõnelejaid: 315 000. ♦
  • mankanja keel, van boola keel, bulami keel, buraama keel (Mankanya, Mancanha) knf. Kiri: . Rahvas: mankanja, mankanjad. Asuala: Guinea-Bissau, Senegal. Kõnelejaid: 75 000. ♦
  • nalu keel naj. Kiri: . Rahvas: nalu, nalud. Asuala: Guinea, Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 21 800. ♦
  • onijani keel, van basari keel, bijani keel, ajani keel, voo keel (Oniyan) bsc. Kiri: ladina. Rahvas: onijan, onijanid. Asuala: Guinea, Senegal. Kõnelejaid: 22 500. ♦
  • papeli keel, van pepeli keel (Papel) pbo. Kiri: . Rahvas: papel, papelid. Asuala: Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 140 000. ♦
  • sereri keel, van kegemi keel, ndjegemi keel (ⓔ Seereer-Siin) srr. Kiri: ladina. Rahvas: serer, sererid. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 1,1 mln. ♦
  • temne keel, van temene keel, timne keel (ⓔ Themne [θemnɛ]) tem. Kiri: . Rahvas: temne, temned. Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 1,2 mln. ♦
  • vamei keel, van konjagi keel, azeni keel, avoheni keel (Wamey) cou. Kiri: ladina. Rahvas: vamei, vameid. Asuala: Guinea, Senegal. Kõnelejaid: 23 700. ♦
  • volofi keel, van valafi keel, djolofi keel (Wolof) wo/wol. Kiri: ladina. Rahvas: volof, volofid. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 3,5 mln. ♦
    Kirjad: garai kiri (Garay).

NkB: bantu keeled

  • bantu keeled bnt.
  • edelabantu keeled (South Western Bantu). ♦ Bantu rühmad K, R.
  • kagubantu keeled (South Eastern Bantu). ♦ Bantu rühm S.
  • keskidabantu keeled (Central Eastern). ♦ Bantu rühmad G, M, N, P.
  • keskläänebantu keeled (Central Western). ♦ Bantu rühmad H, L.
  • kirdebantu keeled (North Eastern). ♦ Bantu rühmad D, E, F, J.
  • loodebantu keeled (North Western). ♦ Bantu rühmad A, B, C.
  • mbundu keel, van bunda keel, angoola keel. Rahvas: mbundu, mbundud. Asuala: Angola. ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks: kimbundu ehk põhjambundu (kmb, rühm H) ja umbundu ehk lõunambundu (umb, rühm R).
  • Mwangwego kiri. Asuala: Malawi. ♦ 1979. a Nolence Moses Mwangwego loodud tähtsilpkiri njandža, lomve, tonga, tumbuka jt keelte kirjapanekuks.
  • kahver, kahvrid (Kaffir). Asuala: Lõuna-Aafrika. ♦ Bantude halvustav nimetus Lõuna-Aafrikas.

NkBA: bantu keelte A-rühm

  • bantu keelte A-rühm.
  • bakaka keel bqz. Kiri: . Rahvas: bakaka, bakakad. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 30 000. ♦
    Murded: babongi murre.
  • bankoni keel, van boo keel, abo keel, bankomi keel abb. Kiri: . Rahvas: bankon, bankonid. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 12 000. ♦
  • basaa keel ~ basa keel (ⓔ ɓasaá) bas. Kiri: ladina. Rahvas: basaa, basaad. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 230 000. ♦
  • batanga keel, van nohho keel bnm. Kiri: ladina. Rahvas: batanga, batangad. Asuala: Ekvatoriaal-Guinea, Kamerun. Kõnelejaid: 15 000. ♦
  • benga keel bng. Kiri: ladina. Rahvas: benga, bengad. Asuala: Ekvatoriaal-Guinea, Gabon. Kõnelejaid: 4100. ♦
  • bube keel bvb. Kiri: ladina. Rahvas: bube, bubed. Asuala: Ekvatoriaal-Guinea. Kõnelejaid: 40 000. ♦
  • bulu keel bum. Kiri: . Rahvas: bulu, bulud. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 174 000. ♦
  • duala keel, van duaala keel (Duala ~ Douala) dua. Kiri: . Rahvas: duala, dualad. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 88 000. ♦
  • evondo keel ~ jaunde keel (Ewondo ~ Yaundé) ewo. Kiri: ladina. Rahvas: evondo, evondod. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 578 000. ♦
  • fangi keel (Fãn) fan. Kiri: ladina. Rahvas: fang, fangid. Asuala: Ekvatoriaal-Guinea, Gabon, Kamerun. Kõnelejaid: 450 000. ♦
  • isu keel, van isubu keel szv. Kiri: ladina. Rahvas: isu, isud. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 800. ♦
  • makaa keel ~ maka keel mcp. Kiri: ladina. Rahvas: makaa, makaad. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 80 000. ♦
  • oroko keel bdu. Kiri: . Rahvas: oroko, orokod. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 106 000. ♦
    Murded: londo murre.

NkBB: bantu keelte B-rühm

  • bantu keelte B-rühm.
  • duma keel dma. Kiri: . Rahvas: duma, dumad. Asuala: Gabon. Kõnelejaid: 9800. ♦
  • kele keel, van bakele keel, dikele keel (Kélé) keb. Kiri: ladina. Rahvas: kele, keled. Asuala: Gabon. Kõnelejaid: 9200. ♦
  • mjene keel (Myene) mye. Kiri: ladina. Rahvas: mjene, mjened. Asuala: Gabon. Kõnelejaid: 46 700. ♦
    Murded: mpongve murre (Mpongwe).
  • molenge keel (Molengue) bxc. Kiri: . Rahvas: molenge, molenged. Asuala: Ekvatoriaal-Guinea. Kõnelejaid: 1000. ♦
  • ndžebi keel, van banjabi keel (Njebi) nzb. Kiri: ladina. Rahvas: ndžebi, ndžebid. Asuala: Gabon, Kongo. Kõnelejaid: 135 000. ♦
  • ndumu keel nmd. Kiri: . Rahvas: ndumu, ndumud. Asuala: Gabon . Kõnelejaid: 4300. ♦
  • ombamba keel, van bakota keel mbm. Kiri: . Rahvas: ombamba, ombambad. Asuala: Gabon, Kongo. Kõnelejaid: 24 800. ♦
  • teke keel, van bateke keel. Kiri: . Rahvas: teke, teked. Asuala: Kongo. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb mitmeks keelekujuks.
    • eboo keel (Teke-Eboo) ebo. Kiri: . Rahvas: eboo, ebood. Asuala: Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: . ♦
    • ibali keel (Teke-Ibali) tek. Kiri: . Rahvas: ibali, ibalid. Asuala: Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: 107 000. ♦

NkBC: bantu keelte C-rühm

  • bantu keelte C-rühm.
  • bangi keel, van bobangi keel bni. Kiri: . Rahvas: bangi, bangid. Asuala: Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: 119 000. ♦
  • bua keel, van baboa keel (Bwa ~ Boua) bww. Kiri: ladina. Rahvas: bua, buad. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 200 000. ♦
  • budza keel, van mbundža keel bja. Kiri: . Rahvas: budza, budzad. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 226 000. ♦
  • kuba keel, van bakuba keel (Likuba, Kuba) kxx. Kiri: . Rahvas: kuba, kubad. Asuala: Kongo. Kõnelejaid: 30 000. ♦
  • lingala keel ~ ngala keel, van bangala keel (lokótá ya lingála) ln/lin. Kiri: ladina. Rahvas: lingala, lingalad. Asuala: Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: 2 mln. ♦
  • lusengo keel lse. Kiri: ladina. Rahvas: lusengo, lusengod. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 42 000. ♦
    Murded: poto murre (Lipoto).
  • † Mitaba keeled ~ mitaba keel ~ bamitaba keel. ♦ Ariste mainitud keel, mida ei õnnestu samastada praeguste andmetega.
  • mongo keel, van lomongo keel (Mongo-Nkundu) lol. Kiri: ladina. Rahvas: mongo, mongod. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 400 000. ♦
    Murded: nkundu murre.
  • ngombe keel ngc. Kiri: ladina. Rahvas: ngombe, ngombed. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 150 000. ♦
    Murded: bindža murre (Binja).
  • ntomba keel, van ntomba-nzale keel nto. Kiri: ladina. Rahvas: ntomba, ntombad. Asuala: Kongo DV. Kõnelejaid: 100 000. ♦
  • sakata keel, van basakata keel skt. Kiri: ladina. Rahvas: sakata, sakatad. Asuala: Kongo DV. Kõnelejaid: 75 000. ♦
  • tetela keel, van batetela keel (Kitetela) tll. Kiri: . Rahvas: tetela, tetelad. Asuala: Kongo DV (Ida-Kasaï). Kõnelejaid: 750 000. ♦

NkBCN: Ngiri keeled

  • Ngiri keeled, van ngiri keel. ♦ Ngiri on jõgi Kongo DVs.
  • baloi keel biz. Kiri: . Rahvas: baloi, baloid. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 20 000. ♦
  • libinza keel liz. Kiri: . Rahvas: libinza, libinzad. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 10 000. ♦
  • likila keel lie. Kiri: . Rahvas: likila, likilad. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 8400. ♦
  • ndobo keel ndw. Kiri: . Rahvas: ndobo, ndobod. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 10 200. ♦

NkBD: bantu keelte D-rühm

  • bantu keelte D-rühm.
  • baali keel ~ bali keel, van bobali keel (Kibaali, Libaali) bcp. Kiri: . Rahvas: baali, baalid. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 42 000. ♦
  • budu keel, van mabudu keel buu. Kiri: ladina. Rahvas: budu, budud. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 180 000. ♦
  • komo keel, van bakomo keel kmw. Kiri: . Rahvas: komo, komod. Asuala: Kongo DV (Maniema). Kõnelejaid: 400 000. ♦
  • lega keel, van drugu keel, rega keel, barega keel. Kiri: . Rahvas: lega, legad. Asuala: Kongo DV (Lõuna-Kivu, Maniema). Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
    • Mwenga lega keel (Lega-Mwenga) lgm. Kiri: . Rahvas: . Asuala: Kongo DV (Lõuna-Kivu). Kõnelejaid: 44 900. ♦
    • Shabunda lega keel (Lega-Shabunda) lea. Kiri: ladina. Rahvas: . Asuala: Kongo DV (Lõuna-Kivu, Maniema). Kõnelejaid: 400 000. ♦
  • lengola keel, van balengola keel lej. Kiri: . Rahvas: lengola, lengolad. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 100 000. ♦
  • njanga keel, van njangbana keel (?) (Nyanga) nyj. Kiri: . Rahvas: njanga, njangad. Asuala: Kongo DV (Põhja-Kivu). Kõnelejaid: 150 000. ♦

Anna tagasisidet