Nk: Nigeri-Kongo hõimkond 2/3 (NkBE–NkBX)

Sisukord

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
  • ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

NkB: bantu keeled (järg)

NkBE: bantu keelte E-rühm

  • bantu keelte E-rühm.
  • davida keel, van teita keel, vateita keel, taita keel (Dawida, var Dabida, Kitaita, Teita) dav. Kiri: ladina. Rahvas: davida, davidad. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 312 000. ISO 639. ♦
  • embu keel (Kiembu, var Embu) ebu. Kiri: . Rahvas: embu, embud. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 429 000. ISO 639. ♦
  • gusii keel (ⓔ EkeGusii; Ekegusii, var Gusii, Kisii) guz. Kiri: ladina. Rahvas: gusii, gusiid (Abagusii). Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 1,5 mln. ISO 639. ♦
  • kamba keel ~ kikamba keel, van akamba keel (Kikamba, var Kamba) kam. Kiri: . Rahvas: kamba, kambad (Akamba). Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 2,4 mln. ISO 639. ♦
  • kigirjama keel, van osalt vanjika keel, njika keel (Kigiryama, var Giriama, Nyika, Kinyika) nyf. Kiri: ladina. Rahvas: kigirjama, kigirjamad. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 623 000. ISO 639. ♦
  • kikuju keel, van kuiju keel, akikuju keel (ⓔ Gĩkũyũ ~ Gĩgĩkũyũ; Kikuyu, var Gikuyu) ki/kik. Kiri: ladina. Rahvas: kikuju, kikujud. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 6 mln. ISO 639. ♦
  • kuria keel (Kuria, var Ikikuria, Kurya, Tende) kuj. Kiri: ladina. Rahvas: kuria, kuriad. Asuala: Keenia, Tansaania. Kõnelejaid: 604 000. ISO 639. ♦
  • meru keel (Kimeru, var Kimeru, Kimîîru, Meru) mer. Kiri: ladina. Rahvas: meru, merud (Ameru). Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 1,3 mln. ISO 639. ♦
  • pokomo keel, van vapokomo keel (Kipfokomo, var Pokomo) pkb. Kiri: ladina. Rahvas: pokomo, pokomod. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 63 000. ISO 639. ♦

NkBEC: tšaga keeled

  • tšaga keeled, van džaga keel, džagga keel, šaka keel, tšagga keel, vadžagga keel (Chaga languages, var Chagga, Jagga, Shaka). Rahvas: tšaga, tšagad (Wachaga). Asuala: Tansaania.
  • matšame keel (ⓔ Kimachame; Machame) jmc. Kiri: ladina. Rahvas: matšame, matšamed. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 300 000. ISO 639. ♦
    Murded: siha murre, van sihha murre (Siha, var Shira).
  • motši keel, van moši murre (Mochi, var Moshi) old. Kiri: . Rahvas: motši, motšid. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 597 000. ISO 639. ♦
  • rombo keel (ⓔ Kirombo; Rombo) rof. Kiri: . Rahvas: rombo, rombod. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
  • rvaa keel (Rwa) rwk. Kiri: . Rahvas: rvaa, rvaad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 90 000. ISO 639. ♦
  • vundžo keel (ⓔ Kivunjo; Vunjo, var Wunjo) vun. Kiri: . Rahvas: vundžo, vundžod. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 300 000. ISO 639. ♦

NkBF: bantu keelte F-rühm

  • bantu keelte F-rühm
  • fipa keel (Fipa) fip. Kiri: . Rahvas: fipa, fipad (Wafipa). Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 200 000. ISO 639. ♦
  • langi keel, van irangi keel (Langi, var Irangi, Kilaangi, Kirangi) lag. Kiri: ladina. Rahvas: langi, langid. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 350 000. ISO 639. ♦
  • mambve keel (ⓔ chimambwe; Mambwe, var Cimambwe, Mambwe-Lungu) mgr. Kiri: . Rahvas: mambve, mambved. Asuala: Sambia, Tansaania. Kõnelejaid: 360 000. ISO 639. ♦
  • mbugve keel, van vambugve keel (Mbugwe, var Kimbugwe) mgz. Kiri: . Rahvas: mbugve, mbugved. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 24 000. ISO 639. ♦
  • nilamba keel, van iramba keel (Nilamba, var Ikinilamba, Iramba, Kiniramba) nim. Kiri: ladina. Rahvas: nilamba, nilambad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 455 000. ISO 639. ♦
  • njamvesi keel, van namvesi keel, njamveesi keel (Nyamwezi, var Kinyamwezi) nym. Kiri: . Rahvas: njamvesi, njamvesid (Wanyamwezi). Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 1,2 mln. ISO 639. ♦
  • njaturu keel, van vanjaturu keel, limi keel (Nyaturu, var Keremi, Kinyaturu, Remi, Rimi) rim. Kiri: ladina. Rahvas: njaturu, njaturud. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 595 000. ISO 639. ♦
  • sukuma keel, van kisukuma keel (Sukuma) suk. Kiri: . Rahvas: sukuma, sukumad (Nsukuma, var Basukuma). Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 3,2 mln. ISO 639. ♦
  • sumbva keel, van sumba keel (Sumbwa, var Kisumbwa) suw. Kiri: . Rahvas: sumbva, sumbvad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 191 000. ISO 639. ♦

NkBG: bantu keelte G-rühm

  • bantu keelte G-rühm
  • asu keel, van pare keel, vapare keel, assu murre (Asu, var Athu, Chiasu, Pare) asa. Kiri: ladina. Rahvas: asu, asud (Wapare). Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 0,5 mln. ISO 639. ♦
  • bena keel, van vabena keel (Bena) bez. Kiri: . Rahvas: bena, benad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 670 000. ISO 639. ♦
  • bondei keel (Bondei, var Kibondei) bou. Kiri: ladina. Rahvas: bondei, bondeid. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 80 000. ISO 639. ♦
  • gogo keel, van vagogo keel (Gogo, var Chigogo, Kigogo) gog. Kiri: ladina. Rahvas: gogo, gogod. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 1,4 mln. ISO 639. ♦
  • hehe keel, van vahehe keel (Hehe, var Kihehe) heh. Kiri: . Rahvas: hehe, hehed (Wahehe). Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 750 000. ISO 639. ♦
  • kagulu keel, van kaguru keel (Kagulu, var Chikagulu, Kaguru, Kigaguru, Northern Sagara, Solwa) kki. Kiri: ladina. Rahvas: kagulu, kagulud. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 241 000. ISO 639. ♦
  • kinga keel (Kinga, var Ekikinga, Kikinga) zga. Kiri: ladina. Rahvas: kinga, kingad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
  • komoori keel (ⓔ Shikomor ~ Shimasiwa ‘saarestikukeel’; Comorian). Kiri: araabia, ladina. Rahvas: komoorlane, komoorlased. Asuala: Komoorid, Mayotte. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb neljaks keelekujuks (peamine on Ngazidja komoori keel).
    • Maore komoori keel (ⓔ Shimaore; Maore Comorian, var Comorian; mahoraisfr) swb. Kiri: ladina. Asuala: Mayotte. Kõnelejaid: 93 000. ISO 639. ♦
    • Mwali komoori keel (ⓔ Shimwali; Mwali Comorian) wlc. Kiri: . Asuala: Komoorid. Kõnelejaid: 27 000. ISO 639. ♦ Mwali (Mohéli) saarel.
    • Ndzuwani komoori keel° (ⓔ Shindzuani; Ndzwani Comorian) wni. Kiri: . Asuala: Komoorid. Kõnelejaid: 264 000. ISO 639. ♦ Ndzuwani (Anjouani) saarel.
    • Ngazidja komoori keel (ⓔ Shingazija; Ngazidja Comorian) zdj. Kiri: araabia, ladina. Asuala: Komoorid. Kõnelejaid: 316 000. ISO 639. ♦ Ngazidja (Grande Comore’i) saarel.
  • pangva keel (Pangwa, var Ekipangwa, Kipangwa) pbr. Kiri: . Rahvas: pangva, pangvad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
  • pogolo keel, van pogoro keel, vapogoro keel (Pogolo, var Chipogolo, Pogora, Pogoro) poy. Kiri: . Rahvas: pogolo, pogolod. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 185 000. ISO 639. ♦
  • sagala keel, van sagara keel, vasagara keel (Sagala, var Kisagala, Sagara, Southern Kisagala) sbm. Kiri: . Rahvas: sagala, sagalad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 79 000. ISO 639. ♦
  • sangu keel, van sango keel (Sangu, var Eshisango, Kisangu, Rori) sbp. Kiri: ladina. Rahvas: sangu, sangud. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 75 000. ISO 639. ♦
  • suahiili keel, van suaheeli keel, kisuaheeli keel (ⓔ Kiswahili; Swahili, var Kiswahili) sw/swa. Kiri: ladina. Rahvas: suahiili, suahiilid. Asuala: Keenia, Tansaania, Uganda jm. Kõnelejaid: 1 mln emakeelena, 310 mln teise keelena. ISO 639. ♦
    Murded: Lamu murre (Kiamu); Mvita murre (Kimvita); Pate murre (Kipate); Siyu murre.
    • Kongo suahiili keel (Congo Swahili) swc. Kiri: ladina. Asuala: Kongo DV. Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦ Kongo DV rahvuskeeli.
      Murded: kingvana murre ~ ngvana murre (Kingwana).
    • † ngozi keel, van kingosi keel, ngosi keel (Kingozi, var Kingovi, Ngozi) {sw/swa}. Kiri: . Asuala: Keenia, Tansaania. ♦ Suahiili vana kirjakeel.
  • šambala keel (Shambala, var Kishambaa, Sambara) ksb. Kiri: ladina. Rahvas: šambala, šambalad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 664 000. ISO 639. ♦
  • zaramo keel, van vazaramo keel (Zaramo, var Dzalamo, Kizaramo, Myagatwa) zaj. Kiri: ladina. Rahvas: zaramo, zaramod. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
  • zigula keel, van vazigua murre (Zigula, var Kizigula, Wayombo, Zegura, Zigoua) ziw. Kiri: ladina. Rahvas: zigula, zigulad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 355 000. ISO 639. ♦

NkBH: bantu keelte H-rühm

  • bantu keelte H-rühm
  • jaka keel, van bajaka murre (Yaka, var Iyaka, Kiyaka) yaf. Kiri: . Rahvas: jaka, jakad. Asuala: Angola, Kongo DV. Kõnelejaid: 900 000. ISO 639. ♦
  • jombe keel, van bajombe murre (Yombe, var Bayombe, Kiyombe) yom. Kiri: . Rahvas: jombe, jombed. Asuala: Angola, Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦
    Murded: mbala murre, van bambala (Mbala, var Mumbala).
  • kimbundu keel ~ mbundu keel ~ põhjambundu keel, van ndongo keel, bambundu keel (Kimbundu, var Kindongo, Mbundu, Ndongo, North Mbundu) kmb. Kiri: ladina. Rahvas: mbundu, mbundud (Ambundu). Asuala: Angola. Kõnelejaid: 3 mln. ISO 639. ♦ Mitte segi ajada umbundu ehk lõunambundu (umb, NkBR) keelega.
  • kituba keel ~ Alam-Kongo kituba keel (ⓔ Kituba ~ Kikongo ya leta; Kituba) ktu. Kiri: ladina. Asuala: Kongo DV. Kõnelejaid: 4,2 mln. ISO 639. ♦ Kongo keele kreoolistunud vorm Kongo DVs.
  • kituba keel ~ Brazzaville’i kituba keel ~ monokutuba keel (Kituba, var Munukutuba) mkw. Kiri: ladina. Asuala: Kongo. Kõnelejaid: 1,1 mln. ISO 639. ♦ Kongo keele kreoolistunud vorm Kongos, Kongo tähtsaimaid keeli.
  • kongo keel ~ kikongo keel, van kakongo keel, fiote keel (ⓔ kikóngo ~ kiKongo; Kongo) kg/kon. Kiri: ladina. Rahvas: kongo, kongod (Mukongo/Bakongo). Asuala: Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: 7 mln. ISO 639. ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks keelekujuks.
    Murded: solongo murre (Solongo).
    • koongo keel⁺ (Koongo, var Congo, Kikongo, Kikoongo, Kongo) kng. Kiri: ladina. Asuala: Angola, Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: 5 mln. ISO 639. ♦
    • laari keel⁺ ~ ladi keel (Laari, var Kilari, Laadi, Ladi, Lari) ldi. Kiri: . Rahvas: laari, laarid. Asuala: Kongo. Kõnelejaid: 90 600. ISO 639. ♦
    • San Salvadori kongo keel⁺ (San Salvador Kongo, var Kikongo, Kikoongo, Kisikongo) kwy. Kiri: ladina. Asuala: Angola, Kongo DV. Kõnelejaid: 865 000. ISO 639. ♦
  • vili keel, van bavili murre (Vili, var Fiote, Tsivili) vif. Kiri: . Rahvas: vili, vilid (Bavili). Asuala: Gabon, Kongo. Kõnelejaid: 11 000. ISO 639. ♦

NkBJ: bantu keelte J-rühm

  • bantu keelte J-rühm
  • ganda keel ~ luganda keel, van baganda keel (ⓔ LùGáànda; Ganda) lg/lug. Kiri: ladina. Rahvas: ganda, gandad (Baganda). Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 3 mln. ISO 639. ♦
  • haa keel, van baha keel (Ha, var Giha, Ikiha) haq. Kiri: . Rahvas: haa, haad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 990 000. ISO 639. ♦
  • haja keel (Haya, var Ekihaya, Kihaya, Ruhaya, Ziba) hay. Kiri: ladina. Rahvas: haja, hajad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 1,3 mln. ISO 639. ♦
  • konzo keel, van kondžo keel, bakondžo keel (Konzo, var Konjo, Lhukonzo, Olukonjo, Rukonjo) koo. Kiri: . Rahvas: konzo, konzod. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 609 000. ISO 639. ♦
  • kvaja keel, van kvaia keel (Kwaya, var Kikwaya) kya. Kiri: . Rahvas: kvaja, kvajad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 115 000. ISO 639. ♦
    Murded: ruri murre (Ruri, Eciruuri).
  • luhja keel (ⓔ oluLuhya; Luhya, var Luyia) luy. Kiri: . Rahvas: luhja, luhjad (ⓔ Muluyia, mitm Abaluyia). Asuala: Keenia, Uganda. Kõnelejaid: 3,6 mln. ISO 639. ♦
  • masaaba keel, van masaba keel, gišu keel (ⓔ Lumasaaba; Masaaba, var Masaba) myx. Kiri: . Rahvas: masaaba, masaabad (ⓔ Bamasaaba; Bamasaba). Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 751 000. ISO 639. ♦
    Murded: gisu murre (Lugisu).
  • njankole keel ~ nkole keel, van ankole keel, banjankole keel (Nyankole, var Nkole, Nyankore, Runyankole) nyn. Kiri: . Rahvas: njankole, njankoled ~ nkole, nkoled (Banyankore). Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 1,6 mln. ISO 639.♦
  • njoro keel, van banjoro keel, lunjoro keel (Runyoro, var Nyoro) nyo. Kiri: ladina. Rahvas: njoro. njorod (Banyoro). Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 495 000. ISO 639. ♦
  • ruanda keel ~ kinjaruanda keel, van banjaruanda keel (ⓔ Ikinyarwanda ~ ikinyarwaanda; Rwanda, var Kinyarwanda) rw/kin. Kiri: ladina. Rahvas: ruanda, ruandad. Asuala: Kongo DV, Rwanda. Kõnelejaid: 12 mln. ISO 639. ♦
  • rundi keel ~ kirundi keel, van barundi keel (ⓔ Ikirundi ~ ikiruundi; Rundi, var Kirundi) rn/run. Kiri: ladina. Rahvas: rundi, rundid (Barundi). Asuala: Burundi, Kongo DV. Kõnelejaid: 7 mln. ISO 639. ♦
  • soga keel, van basoga keel (ⓔ LuSoga; Soga) sog. Kiri: . Rahvas: soga, sogad (Basoga). Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 1,4 mln. ISO 639. ♦
  • tooro keel ~ toro keel, van batoro keel (Rutooro; Tooro, var Toro) ttj. Kiri: . Rahvas: tooro, toorod. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 488 000. ISO 639. ♦
  • tšiga keel (Chiga, var Kiga, Rukiga) cgg. Kiri: . Rahvas: tšiga, tšigad. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 1,4 mln. ISO 639. ♦
  • hutu, hutud (Bahutu) {rw/kin, rn/run}. Asuala: Burundi, Rwanda. ♦ Enamushõim.
  • tutsi, tutsid (Batutsi) {rw/kin, rn/run}. Asuala: Burundi, Rwanda. ♦ Vähemushõim.
  • tvaa, tvaad (Batwa, Twa) {rw/kin, rn/run}. Asuala: Burundi, Kongo DV, Rwanda, Uganda. ♦ Kääbushõim.

NkBK: bantu keelte K-rühm

  • bantu keelte K-rühm.
  • kuhane keel, van subia keel, basubia keel (Kuhane, var Chikwahane, Echisubia, Subia) sbs. Kiri: . Rahvas: kuhane, kuhaned. Asuala: Botswana, Namiibia, Sambia. Kõnelejaid: 35 000. ISO 639. ♦
  • luimbi keel, van luimbe keel, valuimbi keel (Luimbi, var Chiluimbi, Luimbe, Lwimbe) lum. Kiri: ladina. Rahvas: luimbi, luimbid. Asuala: Angola. Kõnelejaid: 43 900. ISO 639. ♦
  • lujana keel, van luiana keel, luji keel (Luyana, var Louyi, Luyi) lyn. Kiri: . Rahvas: lujana, lujanad. Asuala: Angola, Sambia. Kõnelejaid: 442 000. ISO 639. ♦
  • lunda keel, van valunda keel (Lunda, var Chilunda) lun. Kiri: . Rahvas: lunda, lundad. Asuala: Angola, Kongo DV, Sambia. Kõnelejaid: 400 000. ISO 639. ♦
  • lutšazi keel ~ lutšasi keel, van valutšasi keel (Lucazi, var Chiluchazi, Luchazi, Luxage, Ponda) lch. Kiri: ladina. Rahvas: lutšazi, lutšazid. Asuala: Angola, Sambia. Kõnelejaid: 210 400. ISO 639. ♦
  • luvale keel ~ luena keel, van valuena keel (Luvale, var Luena, Lwena) lue. Kiri: . Rahvas: luvale, luvaled (Balovale). Asuala: Angola, Sambia. Kõnelejaid: 669 000. ISO 639. ♦
  • mbunda keel, van vambundu keel (ⓔ Mbúùnda ~ Chimbúùnda; Mbunda, var Chimbunda, Gimbunda, Mbuunda) mck. Kiri: ladina. Rahvas: mbunda, mbundad. Asuala: Angola, Sambia. Kõnelejaid: 291 000. ISO 639. ♦
  • nkangala keel, van ngakala keel, vangakala keel (Nkangala, var Ngangala) nkn. Kiri: . Rahvas: nkangala, nkangalad. Asuala: Angola. Kõnelejaid: 22 000. ISO 639. ♦
  • rumanjo keel ~ diriku keel (Rumanyo, var Diriku, Gciriku) diu. Kiri: . Rahvas: rumanjo, rumanjod ~ diriku, dirikud. Asuala: Angola, Boswana, Namiibia. Kõnelejaid: 36 200. ISO 639. ♦
  • ruundi keel ~ põhjalunda keel, van luunda keel, ndembo keel (Ruund, var Chiluwunda, Lunda-Kamboro, Luunda, Mutiamvua, Northern Lunda) rnd. Kiri: ladina. Rahvas: ruund, ruundid. Asuala: Angola, Kongo DV. Kõnelejaid: 251 500. ISO 639. ♦
  • tšokve keel, van vatšokve keel (Chokwe) cjk. Kiri: . Rahvas: tšokve, tšokved. Asuala: Angola, Kongo DV. Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦

NkBL: bantu keelte L-rühm

  • bantu keelte L-rühm.
  • bangubangu keel (Bangubangu, var Kibangobango) bnx. Kiri: . Rahvas: bangubangu, bangubangud. Asuala: Kongo DV (Maniema). Kõnelejaid: 171 000. ISO 639. ♦
  • hemba keel (Hemba, var Eastern Luba, Kihemba) hem. Kiri: . Rahvas: hemba, hembad. Asuala: Kongo DV (Katanga). Kõnelejaid: 181 000. ISO 639. ♦
  • kaonde keel (Kaonde, var Chikaonde, Kawonde) kqn. Kiri: . Rahvas: kaonde, kaonded. Asuala: Kongo DV, Sambia. Kõnelejaid: 243 000. ISO 639. ♦
  • Kasai luba keel ~ luba-kasai keel ~ lulua keel (Luba-Kasai, var Luba-Lulua, Tshiluba, Western Luba) lua. Kiri: . Rahvas: luba, lubad (Baluba). Asuala: Kongo DV (Ida-Kasai, Lääne-Kasai). Kõnelejaid: 6,3 mln. ISO 639. ♦ Kasai ja Lulua on provintsid.
  • Katanga luba keel ~ luba keel, van baluba keel, luuba keel (ⓔ chiluba; Luba-Katanga, var Kiluba, Luba) lu/lub. Kiri: ladina. Rahvas: luba, lubad. Asuala: Kongo DV (Katanga). Kõnelejaid: 1,5 mln. ISO 639. ♦
  • kete keel, van ?kederu keel (Kete, var Kikete, Lukete) kcv. Kiri: . Rahvas: kete, keted. Asuala: Kongo DV (Lääne-Kasai). Kõnelejaid: 8400. ISO 639. ♦
  • nkoja keel, van bankoja keel (Nkoya, var Shinkoya) nka. Kiri: ladina. Rahvas: nkoja, nkojad. Asuala: Sambia. Kõnelejaid: 146 000. ISO 639. ♦
    Murded: mbovela murre, van mbuela, vambuela (Mbowela, var Mbwela, Mbwera, Shimbwera).
  • sanga keel, van senga murre (Sanga, var Kisanga, Luba-Garenganze, Luba-Sanga) sng. Kiri: . Rahvas: sanga, sangad. Asuala: Kongo DV (Katanga). Kõnelejaid: 431 000. ISO 639. ♦
  • songe keel (Songe, var Kalebwe, Kisonge, Lusonge, Northeast Luba) sop. Kiri: ladina. Rahvas: songe, songed. Asuala: Kongo DV (Katanga, Lääne-Kasai). Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦

NkBM: bantu keelte M-rühm

  • bantu keelte M-rühm.
  • bemba keel, van bamba keel (ⓔ cibemba; Bemba) bem. Kiri: ladina. Rahvas: bemba, bembad. Asuala: Sambia. Kõnelejaid: 2 mln. ISO 639. ♦
  • ila keel (Ila, var Chiila, Shukulumbwe) ilb. Kiri: ladina. Rahvas: ila, ilad. Asuala: Sambia. Kõnelejaid: 71 200. ISO 639. ♦
  • lala-bisa keel (Lala-Bisa, var Biza-Lala) leb. Kiri: . Rahvas: lala, lalad; bisa, bisad. Asuala: Sambia. Kõnelejaid: 580 000. ISO 639. ♦
    Murded: bisa murre (Ichibisa).
  • lamba keel (Lamba) lam. Kiri: . Rahvas: lamba, lambad. Asuala: Sambia. Kõnelejaid: 214 000. ISO 639. ♦
  • lendže keel (Lenje, var Chilenje, Lengi, Mukuni) leh. Kiri: ladina. Rahvas: lendže, lendžed. Asuala: Sambia. Kõnelejaid: 156 000. ISO 639. ♦
  • njakjusa keel, van näküssa keel (Nyakyusa-Ngonde, var Ikinyakyusa, Kukwe, Sochile) nyy. Kiri: ladina. Rahvas: njakjusa, njakjusad. Asuala: Malawi, Tansaania. Kõnelejaid: 1,1 mln. ISO 639. ♦
  • njiha keel (Nyiha, var Ishinyiha, Shinyiha). Kiri: . Rahvas: njiha, njihad. Asuala: Malawi, Sambia, Tansaania. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
    • Malawi njiha keel (Malawi Nyiha) nyr. Kiri: . Asuala: Malawi. Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
    • Tansaania njiha keel (Tanzania Nyiha) nih. Kiri: ladina. Asuala: Sambia, Tansaania. Kõnelejaid: 662 000. ISO 639. ♦
  • njika keel, van nika keel, vanjika keel (Nyika, var Chinyika, Kinyika). Kiri: . Rahvas: njika, njikad. Asuala: Malawi, Sambia, Tansaania. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
    • Malawi njika keel (Nyika) nkv. Kiri: . Asuala: Malawi, Sambia. Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
    • Tansaania njika keel (Tanzania Nyika) nkt. Kiri: . Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 25 000. ISO 639. ♦
  • tonga keel (ⓔ chiTonga; Tonga, var Plateau Tonga) toi. Kiri: . Rahvas: tonga, tongad. Asuala: Sambia, Zimbabwe. Kõnelejaid: 1,5 mln. ISO 639. ♦ Tonga keeli on vähemalt viis: Okeaanias (to/ton, AnEP), Tais (=tenedni keel, tnz, AaKA), Sambias ja Zimbabwes (toi, NkBM), Malawis (tog, NkBN) ning Mosambiigis (toh, NkBS).
    Murded: leja murre (Leya).

NkBN: bantu keelte N-rühm

  • bantu keelte N-rühm.
  • matengo keel, van vamatengo keel (Matengo, var Chimatengo, Kimatengo) mgv. Kiri: . Rahvas: matengo, matengod. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 150 000. ISO 639. ♦
  • ngoni keel, van angoni keel (Ngoni, var Angoni, Chingoni, Kisutu) ngo. Kiri: . Rahvas: ngoni, ngonid. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 205 000. ISO 639. ♦
  • njandža keel ~ tševa keel ~ tšitševa keel ~ malavi keel, van malaavi keel (ⓔ Chinyanja ~ Nyanja ~ chiCheŵa; Nyanja, var Chewa /Malawis/) ny/nya. Kiri: . Rahvas: njandža, njandžad ~ tševa, tševad. Asuala: Malawi, Mosambiik, Sambia, Zimbabwe. Kõnelejaid: 9,3 mln. ISO 639. ♦
    Murded: tševa murre (Chichewa).
  • njungve keel (Nyungwe, var Cinyungwe) nyn. Kiri: . Rahvas: njungve, njungved. Asuala: Mosambiik. Kõnelejaid: 439 000. ISO 639. ♦
  • tonga keel ~ tšitonga keel (ⓔ chiTonga; Tonga, var Tonga (Nyasa), Western Nyasa) tog. Kiri: . Rahvas: tonga, tongad (Batonga). Asuala: Malawi. Kõnelejaid: 170 000. ISO 639. ♦ Tonga keeli on vähemalt viis: Okeaanias (to/ton, AnEP), Tais (=tenedni keel, tnz, AaKA), Sambias ja Zimbabwes (toi, NkBM), Malawis (tog, NkBN) ning Mosambiigis (toh, NkBS).
  • tumbuka keel (ⓔ chiTumbuka; Tumbuka) tum. Kiri: . Rahvas: tumbuka, tumbukad. Asuala: Malawi, Sambia. Kõnelejaid: 1,3 mln. ISO 639. ♦

NkBP: bantu keelte P-rühm

  • bantu keelte P-rühm.
  • jao keel, van vajao keel (ⓔ Chiyao; Yao) yao. Kiri: . Rahvas: jao, jaod (ⓔ waYao). Asuala: Malawi, Mosambiik, Tansaania. Kõnelejaid: 1,9 mln. ISO 639. ♦
  • lomve keel (Lomwe, var Ngulu) ngl. Kiri: ladina. Rahvas: lomve, lomved. Asuala: Mosambiik. Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
  • makonde keel, van konde keel (ⓔ ChiMakonde; Makonde) kde. Kiri: . Rahvas: makonde, makonded. Asuala: Mosambiik, Tansaania. Kõnelejaid: 1,3 mln. ISO 639. ♦
  • makua keel, van kua keel (Makhuwa, var Makua) vmw. Kiri: . Rahvas: makua, makuad. Asuala: Mosambiik. Kõnelejaid: 2,5 mln. ISO 639. ♦
  • matumbi keel (Matumbi, var Kimatumbi) mgw. Kiri: . Rahvas: matumbi, matumbid. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 72 000. ISO 639. ♦
  • mvera keel (Mwera, var Chimwera, Mwela) mwe. Kiri: . Rahvas: mvera, mverad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 469 000. ISO 639. ♦
  • tšuvabu keel, van vambo keel, tšivambo keel, tšvabo keel (Chuwabu, var Chichwabo, Chwabo, Echuwabo) chw. Kiri: ladina. Rahvas: tšuvabu, tšuvabud. Asuala: Mosambiik. Kõnelejaid: 947 000. ISO 639. ♦

NkBR: bantu keelte R-rühm

  • bantu keelte R-rühm.
  • ambo keel ~ ovambo keel (Ambo, var Oshiwambo). Kiri: . Rahvas: ambo, ambod ~ ovambo, ovambod (Owambo). Asuala: Angola, Namiibia. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks.
    • kvambi keel (Kwambi) kwm. Kiri: . Rahvas: kvambi, kvambid. Asuala: Namiibia. Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
    • kvanjama keel, van kuanjama keel (ⓔ Oshikwanyama; Kwanyama, var Kuanyama) kj/kua. Kiri: . Asuala: Angola, Namiibia. Kõnelejaid: 0,5 mln. ISO 639. ♦
    • ndonga keel, van ošidonga keel, ngonga keel (ⓔ Oshindonga ~ Oshiwambo; Ndonga) ng/ndo. Kiri: . Rahvas: ndonga, ndongad. Asuala: Angola, Namiibia. Kõnelejaid: 692 000. ISO 639. ♦
  • herero keel, van hereero keel, otjihereero keel (ⓔ Otjiherero; Herero) hz/her. Kiri: . Rahvas: herero, hererod. Asuala: Botswana, Namiibia. Kõnelejaid: 133 000. ISO 639. ♦
  • jeji keel, van jeje keel, vajeje keel, jeje-guba keel (Yeyi, var Ciyei, Kuba, Shiyeyi, Yeei) yey. Kiri: . Rahvas: jeji, jejid. Asuala: Botswana, Namiibia. Kõnelejaid: 24 000. ISO 639. ♦
  • njaneka keel, van vanjaneka keel (Nyaneka) nyk. Kiri: . Rahvas: njaneka, njanekad. Asuala: Angola. Kõnelejaid: 300 000. ISO 639. ♦
    Murded: humbe murre (Humbe); mvila murre (Mwila, var Muila, Olumuila).
  • umbundu keel ~ lõunambundu keel, van mbundu keel (ⓔ úmbúndú; Umbundu, var South Mbundu) umb. Kiri: ladina. Rahvas: umbundu, umbundud (Ovimbundu). Asuala: Angola. Kõnelejaid: 4 mln. ISO 639. ♦ Mitte segi ajada kimbundu ehk põhjambundu (kmb, NkBH) keelega.

NkBS: bantu keelte S-rühm

  • bantu keelte S-rühm.
  • kalanga keel, van kalanja, sekalanja (Kalanga, var Chikalanga, Ikalanga, Sekalaña, Tjikalanga, Western Shona) kck. Kiri: ladina. Rahvas: kalanga, kalangad. Asuala: Botswana, Zimbabwe. Kõnelejaid: 850 000. ISO 639. ♦
  • lozi keel, van rotse keel, barotse keel, balosi keel, soli keel, kololo keel (ⓔ Silozi ~ Sikololo; Lozi, var Barotse, Kololo, Rotse, Rozi) loz. Kiri: ladina. Rahvas: lozi, lozid. Asuala: Sambia, Zimbabwe. Kõnelejaid: 570 000. ISO 639. ♦
  • lõunandebele keel, van ndebeele keel (ⓔ isiNdebele ~ Nrebele; South Ndebele) nr/nbl. Kiri: ladina. Rahvas: lõunandebele, lõunandebeled (ⓔ amaNdebele). Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 587 000. ISO 639. ♦
  • manjika keel (Manyika, var Chimanyika, Bamanyeka, Wamanyika) mxc. Kiri: ladina. Rahvas: manjika, manjikad. Asuala: Mosambiik, Zimbabwe. Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦
  • ndau keel, van tsindau murre (Ndau, var Chindau, Ndzawu, Sofala, Southeast Shona) ndc. Kiri: ladina. Rahvas: ndau, ndaud. Asuala: Mosambiik, Zimbabwe. Kõnelejaid: 2,4 mln. ISO 639. ♦
  • pedi keel ~ sepedi keel ~ põhjasotho keel, van peli keel (ⓔ Sepedi ~ Sesotho na Leboa; Northern Sotho, var Pedi) nso. Kiri: ladina. Rahvas: pedi, pedid ~ põhjasotho, põhjasothod. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 3,7 mln. ISO 639. ♦ Pedi märgib kitsamat hõimu, seepärast ei peeta seda alati sobivaks.
  • ronga keel, van šironga murre (ⓔ XiRonga; Ronga) rng. Kiri: . Rahvas: ronga, rongad. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik, Mosambiik. Kõnelejaid: 728 000. ISO 639. ♦
  • sotho keel ~ lõunasotho keel ~ suuto keel, van soto keel, sooto keel, sutu keel, basuto keel, sesoto keel (ⓔ Sesotho; Southern Sotho, var Basuto, Sotho) st/sot. Kiri: ladina. Rahvas: sotho, sothod. Asuala: Lesotho, Lõuna-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 5 mln. ISO 639. ♦
  • šona keel, van mašona keel, sešona keel (ⓔ chiShona; Shona) sn/sna. Kiri: ladina. Rahvas: šona, šonad. Asuala: Zimbabwe. Kõnelejaid: 8 mln. ISO 639. ♦
    Murded: 1) karanga murre, van tšikaranga (Karanga, var Chikaranga) – džena murrak, van dženga (Jena); duma murrak (Duma); govera murrak, van segovera (Govera); 2) korekore murre (Korekore, var Goba, Northern Shona, Shangwe); 3) zezuru murre, van sesura murre (Zezuru, var Bazezuru, Chizezuru, Wazezuru).
  • tonga keel , van gitonga keel (Tonga, var Bitonga, Shengwe, Tonga-Inhambane) toh. Kiri: ladina. Rahvas: tonga, tongad. Asuala: Mosambiik. Kõnelejaid: 375 000. ISO 639. ♦ Tonga keeli on vähemalt viis: Okeaanias (to/ton, AnEP), Tais (=tenedni keel, tnz, AaKA), Sambias ja Zimbabwes (toi, NkBM), Malawis (tog, NkBN) ning Mosambiigis (toh, NkBS).
  • tsonga keel, van šitsonga keel, thonga keel, šithonga keel, šangaani keel (ⓔ Xitsonga ~ Xichangana; Tsonga, var Thonga, Shangaan) ts/tso. Kiri: ladina. Rahvas: tsonga, tsongad. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik, Mosambiik. Kõnelejaid: 3,2 mln. ISO 639. ♦ Šangaanid on tähtsaim tsongade hõim, nime saanud pealiku järgi.
  • tsvaa keel, van tšvaa murre (Tswa, var Kitshwa, Shitshwa, Xitshwa) tsc. Kiri: . Rahvas: tsvaa, tsvaad. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik, Mosambiik. Kõnelejaid: 1,2 mln. ISO 639. ♦
  • tsvana keel ~ läänesotho keel, van tšvana keel, setšvana keel, setsvana keel, betšuani keel, tsvaana keel, tšuaana keel (ⓔ Setswana; Tswana, var Bechuana) tn/tsn. Kiri: ladina. Rahvas: tsvana, tsvanad. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik, Zimbabwe. Kõnelejaid: 4,4 mln. ISO 639. ♦
    Murded: khatla murre, van hatla murre, katla murre (Kgatla); kvena murre (Kwena); rolongi murre, van roloni murre (Rolong)
  • tšopi keel (Chopi, var Cicopi, Shichopi, Txitxopi) cce. Kiri: ladina. Rahvas: tšopi, tšopid. Asuala: Mosambiik. Kõnelejaid: 760 000. ISO 639. ♦
  • venda keel, van bavenda keel, sevenda keel (ⓔ tshiVenḓa; Venda, var Chivenda) ve/ven. Kiri: ladina. Rahvas: venda, vendad. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik, Zimbabwe. Kõnelejaid: 960 000. ISO 639. ♦

NkBSN: nguni keeled

  • nguni keeled (Nguni languages). ♦
  • koosa keel ~ kosa keel, van hosa keel, isikosa keel, kafiri keel (ⓔ isiXhosa [isikǁʰóːsa]; Xhosa, var Cauzuh, Kaffir ¡) xh/xho. Kiri: ladina. Rahvas: koosa, koosad. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 7,2 mln. ISO 639. ♦
  • ndebele keel ~ põhjandebele keel, van matebeele keel (ⓔ isiNdebele; Ndebele, var North Ndebele, Sindebele) nd/nde. Kiri: . Rahvas: ndebele, ndebeled (Matabele). Asuala: Zimbabwe. Kõnelejaid: 1,5 mln. ISO 639. ♦
  • suulu keel, van isisulu keel (ⓔ isiZulu; Zulu) zu/zul. Kiri: ladina. Rahvas: suulu, suulud. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 9,5 mln. ISO 639. ♦
  • svaasi keel, van svati keel, svasi keel (ⓔ siSwati; Swati, var Swazi) ss/ssw. Kiri: ladina. Rahvas: svaasi, svaasid. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik, Svaasimaa. Kõnelejaid: 1,7 mln. ISO 639. ♦

NkBX: muud bantu keeled

  • kari keel, van kare keel, bakare keel (Kari, var Kare, Li-Kari-Li) kbj. Rahvas: kari, karid. Asuala: Kongo DV. Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦

Anna tagasisidet