Nk: Nigeri-Kordofani hõimkond 3/3 (NkC–NkW)

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

• kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
• † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
• * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
• ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
• ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
• ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

NkC: Crossi jõe keeled

• Crossi jõe keeled (Cross River languages).
• bakpinka keel, van vee keel, uveti keel (Bakpinka) bbs. Kiri: . Rahvas: bakpinka, bakpinkad. Asuala: Nigeeria (Cross River). Kõnelejaid: 4000. ♦
• bokji keel, van boki keel, osikomi keel (Bokyi) bky. Kiri: . Rahvas: bokji, bokjid. Asuala: Kamerun, Nigeeria. Kõnelejaid: 144 000. ♦
• efiki keel, van fii keel efi. Kiri: . Rahvas: efik, efikid. Asuala: Nigeeria (Cross River). Kõnelejaid: 400 000. ♦ Sageli ühendatud ibibio keelega (ibibio-efiki keel).
• ibibio keel ibb. Kiri: . Rahvas: ibibio, ibibiod. Asuala: Nigeeria (Akwa Ibom). Kõnelejaid: 1,5 mln. ♦ Lähedane efiki keelele.
• kiongi keel, van kajoni keel, akajongi keel, okojongi keel (Kiong) kkm. Kiri: . Rahvas: kiong, kiongid. Asuala: Nigeeria (Cross River). Kõnelejaid: 100. ♦

NkD: bantulikud keeled

• bantulikud keeled ~ bantupärased keeled ~ bantuiidsed keeled (Bantoid languages).
• balo keel, van bali keel, balu keel, luu keel, pakoti keel (Balo) bqo. Kiri: . Rahvas: balo, balod. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 2200. ♦
• bamumi keel ~ bamuni keel, van banuni keel, momi keel (ⓔ Shüpamom [ʃŷpǎˑmə̀m]; Bamun) bax. Kiri: ladina, bamumi. Rahvas: bamum, bamumid. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 215 000. ♦
  Kirjad: bamumi kiri Bamu.
• batu keel btu. Kiri: . Rahvas: batu, batud. Asuala: Nigeeria (Taraba). Kõnelejaid: 25 000. ♦
• denja keel, van anjangi keel (Denya) anv. Kiri: . Rahvas: denja, denjad. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 11 200. ♦
• džarava keel (Jarawa) jar. Kiri: ladina. Rahvas: džarava, džaravad. Asuala: Nigeeria (Adamawa, Bauchi, Plateau). Kõnelejaid: 150 000. ♦
• komi keel, van nkomi keel, bikomi keel (Kom) bkm. Kiri: ladina. Rahvas: komi, komid. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 233 000. ♦
• † kpati keel, van pati keel?, banjo keel?, banki keel?, njoo keel? koc. Kiri: . Rahvas: kpati, kpatid. Asuala: Nigeeria (Taraba). ♦ Banyo on piirkond Kamerunis, kus räägitakse mitut keelt (kamkami, kvandža, suga, tvendi, vava, vute).
• lamnso keel, van nsoo keel (Lamnso’) lns. Kiri: ladina. Rahvas: lamnso, lamnsod. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 125 000. ♦
• mambila keel (Mambila). Rahvas: mambila, mambilad. Asuala: Kamerun, Nigeeria. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel.
  • Kameruni mambila keel (Cameroon Mambila) mcu. Kiri: ladina. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 30 000. ♦
  • Nigeeria mambila keel (Nigeria Mambila) mzk. Kiri: ladina. Asuala: Nigeeria (Taraba). Kõnelejaid: 99 000. ♦
• meta keel (Bameta, Meta’) mgo. Kiri: ladina. Rahvas: meta, metad. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 87 000. ♦
  Murded: mogamo murre, van mogoma (Moghamo); videkumi murre (Widekum).
• ndoola keel, van ndoro keel (Ndoola) ndr. Kiri: . Rahvas: ndoola, ndoolad. Asuala: Nigeeria (Taraba). Kõnelejaid: 63 000. ♦
• ngvoo keel, van ngonu keel (Ngwo) ngn. Kiri: . Rahvas: ngvoo, ngvood. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 22 000. ♦
• tikari keel (Tikar) tik. Kiri: ladina. Rahvas: tikar, tikarid. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 25 000. ♦
• tivi keel, van mitši keel, munši keel, aopa keel (Tiv) tiv. Kiri: . Rahvas: tivi, tivid. Asuala: Nigeeria (Benue, Plateau). Kõnelejaid: 2,2 mln. ♦
• vute keel, van bute keel, mbute keel, mambute keel (Vute) vut. Kiri: . Rahvas: vute, vuted. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 21 000. ♦

NkDB: bamileke keeled

• bamileke keeled (Bamileke languages) bai. Rahvas: bamileke, bamileked. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond).
• fefe keel (Fe’fe’) fmp. Kiri: . Rahvas: fefe, fefed. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 124 000. ♦
• ghomala keel (ⓔ Ghɔmálá’; Ghomálá’) bbj. Kiri: . Rahvas: ghomala, ghomalad. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 260 000. ♦
• jemba keel, van tšangi keel (ⓔ Yɛmba; Yemba) ybb. Kiri: . Rahvas: jemba, jembad. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 300 000. ♦
• medumba keel (ⓔ Mə̀dʉ̂mbɑ̀ [mə̀ɟʝʉ̂ᵐbɑ̀]; Medumba) byv. Kiri: . Rahvas: medumba, medumbad. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 20 000. ♦
• mengaka keel (ⓔ Məgaka; Mengaka) xmg. Kiri: . Rahvas: mengaka, mengakad. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 20 000. ♦
  Murded: bagami murre (Bagam).
• ngiembooni keel (ⓔ Ngyɛmbɔɔŋ; Ngiemboon) nnh. Kiri: . Rahvas: ngiemboon, ngiemboonid. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 100 000. ♦

NkDE: ekoi keeled

• ekoi keeled (Ekoid languages).
• edžaghami keel, van kii keel, ekoi keel, ituni keel, atami keel, akva keel, moko keel, indžori keel, eufeni keel, etungi keel (Ejagham) etn. Kiri: . Rahvas: edžagham, edžaghamid. Asuala: Kamerun, Nigeeria. Kõnelejaid: 117 000. ♦
• ekadžuki keel (Ekajuk) eka. Kiri: . Rahvas: ekadžuk, ekadžukid. Asuala: Nigeeria (Cross River). Kõnelejaid: 30 000. ♦

NkF: Kordofani keelkond

• Kordofani keelkond (Kordofanian languages) kdo. ♦ Tänapäeval peetakse geograafiliseks rühmituseks, millel viis haru: talodi-heibani keeled, lafofa keeled, Rashadi keeled, katla keeled ja kadu keeled. Viimast seostatakse pigem Niiluse-Sahara keeltega, nelja esimest Nigeri-Kongo keeltega.
• kadu keeled (Kadu languages).
• katla keeled (Katla languages).
  • katla keel kcr. Kiri: . Rahvas: katla, katlad. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 14 200. ♦
  • tima keel tms. Kiri: . Rahvas: tima, timad. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: ?. ♦
• lafofa keeled (Lafofa languages).
  • lafofa keel, van lifofa keel laf. Kiri: . Rahvas: lafofa, lafofad. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 600. ♦
• Rashadi keeled (Rashad languages).
  • tagoi keel tag. Kiri: . Rahvas: tagoi, tagoid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 13 000. ♦
    Murded: tumale murre, van tumeli.
  • tegali keel, van tagele keel, takli keel, takale keel (Tegali) ras. Kiri: . Rahvas: tegali, tegalid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 35 700. ♦
• talodi-heibani keeled (Talodi-Heiban languages). ♦ Pakutud kooslus, pole üldist tunnustust leidnud.
• heibani keeled.
  • heibani keel, van ebangi keel (Heiban) hbn. Kiri: ladina. Rahvas: heiban, heibanid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 4400. ♦
  • koalibi keel, van kovalibi keel, kavalibi keel (Koalib) kib. Kiri: ladina. Rahvas: koalib, koalibid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 44 000. ♦
  • laro keel lro. Kiri: ladina. Rahvas: laro, larod. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 40 000. ♦
  • moro keel, van murro keel mor. Kiri: ladina. Rahvas: moro, morod. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 30 000. ♦
  • otoro keel otr. Kiri: ladina. Rahvas: otoro, otorod. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 10 000. ♦
  • švai keel (Shwai) shw. Kiri: ladina. Rahvas: švai, švaid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 3500. ♦
  • tira keel tic. Kiri: ladina. Rahvas: tira, tirad. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 40 000. ♦
• talodi keeled.
  • dagiki keel, van osaliselt masakini keel (Dagik) dec. Kiri: ladina. Rahvas: dagik, dagikid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 38 000. ♦
  • † ndingi keel ~ eliri keel (Nding) eli. Rahvas: nding, ndingid. Asuala: Sudaan. ♦
  • ngile keel, osaliselt masakini keel jle. Kiri: . Rahvas: ngile, ngiled. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 38 000. ♦
  • talodi keel tlo. Kiri: . Rahvas: talodi, talodid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 1500. ♦

NkG: guri keelkond

• guri keelkond ~ Volta keelkond, van mosi-grusi keeled, bantuiidsete keelte keskrühm (Voltaic ~ Gur languages).
• akaselemi keel, van kasele keel, akasele keel, tšamba keel, kassele keel (Akaselem) aks. Kiri: . Rahvas: akaselem, akaselemid. Asuala: Togo. Kõnelejaid: 47 500. ♦
• baatonumi keel ~ bariba keel, van barba keel, berba keel, beri keel, bargu keel, borgu keel, bergo keel (ⓔ Baatonum) bba. Kiri: . Rahvas: baatonum, baatonumid ~ bariba, baribad (ⓔ Baatonu, Baatombu). Asuala: Benin, Nigeeria. Kõnelejaid: 560 000. ♦
• biali keel, van bura keel? (Biali) beh. Kiri: ladina. Rahvas: biali, bialid. Asuala: Benin, Burkina Faso. Kõnelejaid: 66 000. ♦
• birifori keel ~ birifo keel, van birifoti keel (Birifor). Kiri: . Rahvas: birifor, biriforid. Asuala: Burkina Faso, Ghana. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • lõunabirifori keel (Southern Birifor) biv. Kiri: . Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 129 000. ♦
  • malba keel (Malba Birifor) bfo. Kiri: . Rahvas: malba, malbad. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 108 000. ♦
• bomu keel, van banja keel?, gbanja keel?, ntaa keel?, boore keel?, boole keel? (ⓔ bomu ~ boré) bmq. Kiri: . Rahvas: bomu, bomud (ⓔ Bo, Bwa). Asuala: Burkina Faso, Mali. Kõnelejaid: 158 000. ♦
• buamu keel, van bobo keel (ⓔ Bwamu) box. Kiri: . Rahvas: bua, buad (ⓔ Bwa, Bwaba). Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 186 000. ♦
  Murded: †njengere murre.
• dagaari keel ~ dagari keel, van dagarti keel (Dagaari). Kiri: . Rahvas: dagaari, dagaarid. Asuala: Burkina Faso, Ghana. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks.
  • djula keel, van dželanja keel?, tšelanja keel? (Dagaari Dioula) dgd. Kiri: . Rahvas: . Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 21 000. ♦
  • lõunadagaari keel (Southern Dagaare) dga. Kiri: ladina. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 700 000. ♦
  • põhjadagaari keel (Northern Dagara) dgi. Kiri: ladina. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 388 000. ♦
    Murded: vule murre, van ule, vulevule (Wule).
• dagbani keel ~ dagomba keel, van dagbane keel (Dagbanli, Dagbani) dag. Kiri: ladina. Rahvas: dagbani, dagbanid (Dagbamba). Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 800 000. ♦
• ditammari keel, van sumba murre (Ditammari) tbz. Kiri: ladina. Rahvas: ditammari, ditammarid. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 147 500. ♦
• djani keel ~ diani keel, van zani keel, zanga keel (Dyan) dya. Kiri: ladina. Rahvas: djani, djanid. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 14 100. ♦
• dogose keel, van dorosje keel (ⓔ Dogosé) dos. Kiri: ladina. Rahvas: dogose, dogosed. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 20 000. ♦
• farefare keel, van nankana keel, nankanse keel (Farefare) gur. Kiri: ladina. Rahvas: farefare, farefared. Asuala: Burkina Faso, Ghana. Kõnelejaid: 845 000. ♦
• gurma keel, van bii keel (ⓔ migourmantchema; Gourmanchéma ~ Gourma) gux. Kiri: . Rahvas: gurma, gurmad (bigourmantcheba). Asuala: Benin, Burkina Faso, Niger, Togo. Kõnelejaid: 813 000. ♦
• jomi keel, van pilapila murre (Yom) pil. Kiri: ladina. Rahvas: jomi, jomid. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 74 000. ♦
• kaansa keel, van gani keel (Kaansa, Gã) gna. Kiri: ladina. Rahvas: kaansa, kaansad. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 6000. ♦
  Murded: kpatogo murre, van padoro.
• karaboro keel. Rahvas: karaboro, karaborod. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • idakaraboro keel (Eastern Karaboro) xrb. Kiri: ladina. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 41 000. ♦
  • läänekaraboro keel (Western Karaboro) kza. Kiri: . Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 30 200. ♦
• khisa keel, van komono keel (Khisa) kqm. Kiri: . Rahvas: khisa, khisad. Asuala: Burkina Faso, Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 8000. ♦
• konkomba keel, van konkobiri keel, tjopa keel, konko keel (Konkomba) xon. Kiri: ladina. Rahvas: konkomba, konkombad. Asuala: Ghana, Togo. Kõnelejaid: 550 000. ♦
• kulango keel, van kulani keel, pukalla keel. Kiri: . Rahvas: kulango, kulangod. Asuala: Elevandiluurannik, Ghana. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • Bondoukou kulango keel (Bondoukou Kulango) kzc. Kiri: ladina. Asuala: Elevandiluurannik, Ghana. Kõnelejaid: 104 000. ♦
  • Bouna kulango keel (Bouna Kulango) nku. Kiri: ladina. Asuala: Elevandiluurannik, Ghana. Kõnelejaid: 157 500. ♦
• lobiri keel ~ lobi keel (Lobiri) lob. Kiri: . Rahvas: lobi, lobid (Lobi). Asuala: Burkina Faso, Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 441 000. ♦
• moba keel, van mooba keel mfq. Kiri: ladina. Rahvas: moba, mobad. Asuala: Burkina Faso, Togo. Kõnelejaid: 190 000. ♦
• moore keel ~ more keel ~ mossi keel, van moo keel, moli keel, mosi keel (ⓔ mòoré ~ mõõde) mos. Kiri: ladina. Rahvas: mossi, mossid (ⓔ moaaga, mossi). Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 5 mln. ♦
• natjoro keel (Natioro) nti. Kiri: . Rahvas: natjoro, natjorod. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 2400. ♦
• naudmi keel, van loso keel (Nawdm) nmz. Kiri: ladina. Rahvas: naudmi, naudmid. Asuala: Ghana, Togo. Kõnelejaid: 146 000. ♦
• ntšami keel, van tobete keel, basari keel (Ntcham) bud. Kiri: ladina. Rahvas: ntšami, ntšamid. Asuala: Ghana, Togo. Kõnelejaid: 157 000. ♦
• teeni keel, van tege keel, tegese keel, loro keel, nabe keel, loroni keel (Téén) lor. Kiri: ladina. Rahvas: teen, teenid. Asuala: Burkina Faso, Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 8100. ♦
• tjefo keel, van kefo keel, tefo keel (Tiéfo) tiq. Kiri: . Rahvas: tjefo, tjefod. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 1000. ♦
• vara keel, van uara keel (Wara) wbf. Kiri: . Rahvas: vara, varad. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 4500. ♦

NkGG: grusi keeled

• grusi keeled, van grunši keel, nuruma keel, niburu keel (Gurunsi ~ Grũsi languages). Rahvas: grusi, grusid. Asuala: Burkina Faso, Ghana, Togo.
• degi keel ~ dega keel, van moo keel, buru keel, akjulo keel, fraa keel? (Deg) msw. Kiri: ladina. Rahvas: degi, degid. Asuala: Elevandiluurannik, Ghana. Kõnelejaid: 27 500. ♦
• kabije keel ~ kabre keel, van kabere keel, kauri keel (kabɩyɛ [kàbɪ̀jɛ̀], Kabiye) kbp. Kiri: ladina. Rahvas: kabije, kabijed. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 730 000. ♦
• kasemi keel, van kasena keel, kasmi keel (Kasem) xsm. Kiri: ladina. Rahvas: kasem, kasemid (Kasena). Asuala: Burkina Faso, Ghana. Kõnelejaid: 250 000. ♦
• lama keel (Lama) las. Kiri: ladina. Rahvas: lama, lamad. Asuala: Benin, Ghana, Togo. Kõnelejaid: 177 000. ♦
• ljele keel, van atšulo keel, lee keel, ree keel (Lyélé) lee. Kiri: ladina. Rahvas: ljele, ljeled. Asuala: Burkina Faso (Sanguié). Kõnelejaid: 130 000. ♦
  Murded: kandere murre, van kandjaga?, kandžaga? (Kandéré).
• lukpa keel, van legba keel, debba keel, dompago murre (Lukpa) dop. Kiri: ladina. Rahvas: lukpa, lukpad. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 63 600. ♦
• nuni keel. Kiri: . Rahvas: nuni, nunid. Asuala: . Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • lõunanuni keel (Southern Nuni) nnw. Kiri: ladina. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 168 000. ♦
    Murded: sankura murre.
  • põhjanuni keel (Northern Nuni) nuv. Kiri: ladina. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 50 000. ♦
• phuie keel, van puguli keel, puguri keel (ⓔ Pwĩẽ; Phuie) pug. Kiri: . Rahvas: phuie, phuied (ⓔ Phu, Phuo). Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 14 000. ♦
• sisaala keel ~ sisala keel, van isala keel, kvama keel, bagbala keel (Sisaala). Kiri: . Rahvas: sisaala, sisaalad. Asuala: Burkina Faso, Ghana. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks.
  • Burkina Faso sisaala keel ~ põhjasisaala keel (Sissala) sld. Kiri: ladina. Asuala: Burkina Faso (Sissili). Kõnelejaid: 13 000. ♦
  • läänesisaala keel (Western Sisaala) ssl. Kiri: . Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 30 000. ♦
  • tumulungi keel ~ idasisaala keel (Tumulung Sisaala) sil. Kiri: ladina. Rahvas: tumulung, tumulungid. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 105 000. ♦
• tampulma keel, van mampuru keel?, mampursi keel? (Tampulma) tpm. Kiri: ladina. Rahvas: tampulma, tampulmad (Tampursi). Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 16 000. ♦
• temi keel, van timi keel, temba keel, brinni keel, kotokoli keel, tšautšo keel (Tem) kdh. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: temi, temid. Asuala: Benin, Ghana, Togo. Kõnelejaid: 307 000. ♦

NkGS: senufo keeled

• senufo keeled, van sena keel, sene keel. Rahvas: senufo, senufod. Kõnelejaid: 2,2 mln.
• djimini keel, van gimini keel (Djimini Senoufo) dyi. Kiri: ladina. Rahvas: djimini, djiminid. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 95 500. ♦
  Murded: foolo murre ~ folo, van foro.
• minjanka keel (ⓔ mamaara ~ miyɛngaa; Mamara Senoufo ~ Minyanka) myk. Kiri: . Rahvas: minjanka, minjankad. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 738 000. ♦
• senari keel (Syenara Senoufo ~ Senari) shz. Kiri: . Rahvas: senari, senarid. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 135 000. ♦
• supjire keel (Supyire Senoufo) spp. Kiri: . Rahvas: supjire, supjired. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 364 000. ♦
• tagvana keel, van takpone keel (Tagwana Senoufo) tgw. Kiri: . Rahvas: tagvana, tagvanad. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 138 000. ♦
• tšebaara keel (Cebaara Senoufo) sef. Kiri: . Rahvas: tšebaara, tšebaarad. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 862 000. ♦

NkI: idžo keeled

• idžo keeled, van džoo keel, bonni keel, okrika keel, akassa keel (Ijo ~ Ijaw languages) ijo.
• defaka keel (Defaka ~ Afakani) afn. Kiri: . Rahvas: defaka, defakad. Asuala: Nigeeria (Rivers). Kõnelejaid: 200. ♦
• izoni keel (Izon) ijc. Kiri: . Rahvas: izon, izonid. Asuala: Nigeeria (Bayelsa). Kõnelejaid: 1 mln. ♦
• kalabari keel (Kalabari) ijn. Kiri: . Rahvas: kalabari, kalabarid. Asuala: Nigeeria (Rivers). Kõnelejaid: 268 000. ♦
• kirike keel (Kirike ~ Okrika) okr. Kiri: ladina. Rahvas: kirike, kiriked. Asuala: Nigeeria (Rivers). Kõnelejaid: 248 000. ♦
• nkoroo keel (ⓔ Nkọrọọ; Nkoroo) nkx. Kiri: . Rahvas: nkoroo, nkorood. Asuala: Nigeeria (Rivers). Kõnelejaid: 4500. ♦

NkJ: džukuni keeled

• džukuni keeled, van djukuni keel, korofora keel, apa keel, mapa keel, kvana keel (Jukun languages). Rahvas: džukun, džukunid.
• jukubeni keel, van boritsu keel (Yukuben) ybl. Kiri: . Rahvas: jukuben, jukubenid. Asuala: Nigeeria (Taraba). Kõnelejaid: 16 000. ♦

NkK: kvaa keelkond

• kvaa keelkond, van Guinea rühm (Kwa languages). ♦ kwa tähendus paljudes keeltes on ‘rahvas’.
• abidži keel, van ari keel, abigi keel (Abidji) abi. Kiri: ladina. Rahvas: abidži, abidžid. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 50 500. ♦
• abure keel, van akaplesi keel, abonvani keel (Abure) abu. Kiri: . Rahvas: abure, abured. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 55 100. ♦
• adangme keel, van adangi keel (Dangme ~ Adangme) ada. Kiri: ladina. Rahvas: adangme, adangmed. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 800 000. ♦
  Murded: krobo murre (Krobo).
• adele keel (Adele) ade. Kiri: ladina. Rahvas: adele, adeled. Asuala: Ghana, Togo. Kõnelejaid: 27 300. ♦
• adjukru keel (Adioukrou) adj. Kiri: ladina. Rahvas: adjukru, adjukrud. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 100 000. ♦
• alladjani keel, van aladjani keel, alagja keel (Alladian) ald. Kiri: ladina. Rahvas: alladjan, alladjanid. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 23 000. ♦
• anii keel, van basila murre? (Anii) blo. Kiri: ladina. Rahvas: anii, aniid. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 45 900. ♦
• anji keel, van aovimi keel, bonnai keel (ⓔ agni; Anyin) any. Kiri: ladina. Rahvas: anji, anid. Asuala: Elevandiluurannik, Ghana. Kõnelejaid: 860 000. ♦
• atje keel, van akje keel, kurobu keel (Attié) ati. Kiri: ladina. Rahvas: atje, atjed. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 381 000. ♦
• avatime keel, van kedemonje keel (Avatime) avn. Kiri: ladina. Rahvas: avatime, avatimed. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 24 000. ♦
• avikami keel, van avekvomi keel, gbanda keel, bringani keel, kvakva keel, lahu keel (Avikam) avi. Kiri: ladina. Rahvas: avikam, avikamid. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 21 000. ♦
• baule keel, van poni keel (Baoulé) bci. Kiri: ladina. Rahvas: baule, bauled. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 2,1 mln. ♦
• beti keel, van vetere keel, mekibo keel, evutre keel, evutile keel, papaire keel (Beti, Eotile) eot. Kiri: . Rahvas: beti, betid. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 200. ♦
• ebrie keel, van kjama keel (Ebrié, Kyama) ebr. Kiri: ladina. Rahvas: ebrie, ebried. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 75 900. ♦
• gaa keel, van akra keel (ⓔ Gã; Ga) gaa. Kiri: ladina. Rahvas: gaa, gaad. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 600 000. ♦
• geni keel, van mina keel, popo keel, vatši keel, kpando keel (Gen) gej. Kiri: . Rahvas: geni, genid. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 327 000. ♦
• igo keel, van ahloni keel, ahholo keel, ago keel, ogo keel, bogo keel (Igo) ahl. Kiri: ladina. Rahvas: igo, igod. Asuala: Togo. Kõnelejaid: 6000. ♦
• ikposo keel, van akposso keel, kposso keel (Ikposo) kpo. Kiri: ladina. Rahvas: ikposo, ikposod. Asuala: Ghana, Togo. Kõnelejaid: 162 500. ♦
• lelemi keel, van lefana keel (Lelemi) lef. Kiri: ladina. Rahvas: lelemi, lelemid. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 48 900. ♦
• logba keel (Logba) lgq. Kiri: . Rahvas: logba, logbad. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 7500. ♦
• mbato keel, van gvaa keel (Mbato, Gwa) gwa. Kiri: . Rahvas: mbato, mbatod. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 25 000. ♦
• njangbo keel, van njangbo-tafi keel, trugbu keel (Nyangbo) nyb. Kiri: . Rahvas: njangbo, njangbod. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 6400. ♦
• nzima keel (Nzima ~ Nzema) nzi. Kiri: . Rahvas: nzima, nzimad. Asuala: Elevandiluurannik, Ghana. Kõnelejaid: 329 000. ♦
• sekpele keel, van likpe keel (Sekpele) lip. Kiri: ladina. Rahvas: sekpele, sekpeled. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 23 400. ♦
• selee keel, van bale keel, santrokofi keel (Selee) snw. Kiri: ladina. Rahvas: selee, seleed. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 11 300. ♦
• sivu keel, van akpafu keel (Siwu) akp. Kiri: ladina. Rahvas: sivu, sivud. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 27 000. ♦
• tuvuli keel, van bovili keel, booli keel (Tuwuli) bov. Kiri: ladina. Rahvas: tuvuli, tuvulid. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 11 400. ♦

NkKA: akani keeled

• akani keeled ~ akani keel, van ašanti keel (Akan) ak/aka. Kiri: ladina. Rahvas: akan, akanid. Asuala: Ghana. ♦ Õieti makrokeel, mille tähtsamad koostisosad on akuapemi, asante, bono ja fante; kolm esimest ühendatakse tvii nimetuse alla.
• bono keel ~ abroni keel, van brongi keel, borongi keel, abonongi keel, abonu keel, gamangi keel, boga keel, okvahu keel (Abron) abr. Kiri: . Rahvas: bono, bonod. Asuala: Elevandiluurannik, Ghana. Kõnelejaid: 1,4 mln (2013 < W, 2024). ♦
• fante keel ~ fanti keel, van agva murre, amina murre (Fanti ~ Fante) fat. Kiri: ladina. Rahvas: fante, fanted. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 2,8 mln (2013 < W, 2024). ♦
• tvii keel, van tšii murre, kii murre, oki murre, asanti murre (ⓔ Twi [tɕʷi]; Ashanti Twi) tw/twi. Kiri: ladina. Rahvas: tvii, tviid. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 29 mln [2024 < W, 2024]. ♦ Tvii keel hõlmab asante, akuapemi ja bono keele/murde, neist keskseim on akuapemi, millesse on tõlgitud ka Piibel.
  Murded: akuapemi murre ~ akvapimi murre (Akuapem); asante murre ~ ašanti murre (Asante ~ Ashante).

NkKB: gbee keeled

• gbee keeled (Gbe languages). ♦ gbe neis keeltes on ‘keel’.
• ajizo keel (Ayizo Gbe) ayb. Kiri: ladina. Rahvas: ajizo, ajizod. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 227 000. ♦
• eve keel, van efe keel, jeve keel, vegle keel, anglo keel, avuna keel (ⓔ Èʋegbe [èβeɡ͡be]; Ewe) ee/ewe. Kiri: ladina. Rahvas: eve, eved. Asuala: Ghana, Togo. Kõnelejaid: 3 mln. ♦
  Murded: krepe murre, van angfve (Krepe).
• foni keel, van dahomee murre, guni murre, guu murre, ogu murre (ⓔ Fon gbè [fɔ̃ɡ͡bè] ~ Fɔngbè; Fon) fon. Kiri: ladina. Rahvas: foni, fonid. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 1,7 mln. ♦
• gbesi keel (Gbesi Gbe) gbs. Kiri: . Rahvas: gbesi, gbesid. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 65 000. ♦
• hula keel (Xwla). Kiri: . Rahvas: hula, hulad. Asuala: Benin. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • idahula keel (Eastern Xwla Gbe) gbx. Kiri: . Asuala: Benin. Kõnelejaid: 80 000. ♦
  • läänehula keel (Western Xwla Gbe) xwl. Kiri: . Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 71 000. ♦
• hvela keel (Xwela Gbe) xwe. Kiri: . Rahvas: hvela, hvelad. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 65 000. ♦
• kotafoni keel (Kotafon Gbe) kqk. Kiri: . Rahvas: kotafon, kotafonid. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 100 000. ♦
• mahhi keel, van mahi keel (Maxi Gbe) mxl. Kiri: . Rahvas: mahhi, mahhid. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 91 000. ♦
• tofini keel (Tofin Gbe) tfi. Kiri: ladina. Rahvas: tofin, tofinid. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 66 000. ♦
• vatši keel (Waci Gbe) wci. Kiri: . Rahvas: vatši, vatšid. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 476 000. ♦
• veme keel (Weme Gbe) wem. Kiri: . Rahvas: veme, vemed. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 60 000. ♦

NkKG: guangi keeled

• guangi keeled, van guangi keel, akriponi keel (Guang languages).
• avutu keel, van fetu keel, afutu keel (Awutu) afu. Kiri: . Rahvas: avutu, avutud. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 180 000. ♦
• gondža keel, van inta keel?, gvanja keel?, daboja keel? (Gonja) gjn. Kiri: ladina. Rahvas: gondža, gondžad. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 230 000. ♦
• navuri keel, van oti keel (Nawuri) naw. Kiri: ladina. Rahvas: navuri, navurid. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 14 000. ♦

NkM: mande keelkond

• mande keelkond, van mandingo keeled, niigeri-senegali keeled, ngo-ngke keeled (Mande languages) dmn.
• bandi keel (Bandi) bza. Kiri: ladina. Rahvas: bandi, bandid. Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 107 000. ♦
• bengi keel, van ngaani (Beng) nhb. Kiri: ladina. Rahvas: beng, bengid. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 17 000. ♦
• bobo-madare keel (Bobo Madaré). Kiri: . Rahvas: bobo-madare, bobo-madared. Asuala: Burkina Faso, Mali. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • konabere keel ~ põhja-bobo-madare keel (Konabéré ~ Northern Bobo Madaré) bbo. Kiri: . Rahvas: konabere, konabered. Asuala: Burkina Faso, Mali. Kõnelejaid: 53 400. ♦
  • lõuna-bobo-madare keel (Southern Bobo Madaré) bwq. Kiri: ladina. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 312 000. ♦
    Murded: sjabere murre, van sia (Syabéré).
• bozo keel (Bozo). Kiri: . Rahvas: bozo, bozod. Asuala: Mali. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb neljaks.
  • dženaama keel, van sorko keel, sorogo keel, boso keel (Jenaama Bozo) bze. Kiri: . Rahvas: dženaama, dženaamad. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 197 000. ♦
  • hainjahho keel (Hainyaxo Bozo) bzx. Kiri: . Rahvas: hainjahho, hainjahhod. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 118 000. ♦
  • tjejahho keel (Tiéyaxo Bozo) boz. Kiri: ladina. Rahvas: tjejahho, tjejahhod. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 118 000. ♦
  • tjematševe keel (Tiemacèwè Bozo) boo. Kiri: . Rahvas: tjematševe, tjematševed. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 2500. ♦
• busa keel, van bisa keel (Busa) bqp. Kiri: . Rahvas: busa, busad. Asuala: Nigeeria (Kebbi, Niger). Kõnelejaid: 40 000. ♦
• dani keel, van mebe keel (Dan) daf. Kiri: . Rahvas: dani, danid. Asuala: Elevandiluurannik, Libeeria. Kõnelejaid: 952 000. ♦
• džalkunani keel, van blee keel (Jalkunan) bxl. Kiri: . Rahvas: džalkunan, džalkunanid. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 500. ♦
• guro keel, van mbee keel, gbeji keel, loo keel (Guro) goa. Kiri: ladina. Rahvas: guro, gurod. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 332 000. ♦
• kono keel (Kono) knu. Kiri: . Rahvas: kono, konod. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 90 000. ♦ Kpelle rühmas.
• kono keel (Kɔnɔ, Kono) kno. Kiri: . Rahvas: kono, konod. Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 190 000. ♦ Mandingo rühmas, lähedane vai keelele.
• kpelle keel, van kpele keel, gerze keel, gberesi keel, pesa keel (ⓔ Kpɛlɛwoo; Kpelle). Kiri: ladina, kpelle. Rahvas: kpelle, kpelled. Asuala: Guinea, Libeeria. Kõnelejaid: 750 000. ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  Kirjad: †kpelle kiri Kpel.
  • Guinea kpelle keel (Guinea Kpelle) gkp. Kiri: . Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 308 000. ♦
  • Libeeria kpelle keel (Liberia Kpelle) xpe. Kiri: . Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 487 000. ♦
• kuranko keel (Kuranko) knk. Kiri: . Rahvas: kuranko, kurankod. Asuala: Guinea, Sierra Leone. Kõnelejaid: 323 000. ♦
• †?langani keel. ♦ (Ariste 1969: 13) Ei leia andmeid, v-o = bengi e ngani keel.
• ligbi keel (Ligbi) lig. Kiri: ladina. Rahvas: ligbi, ligbid. Asuala: Elevandiluurannik, Ghana. Kõnelejaid: 19 000. ♦
  Murded: hvela murre, van hüela (Hwela); numu murre (Numu).
• loko keel, van landoro keel (Loko) lok. Kiri: ladina. Rahvas: loko, lokod. Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 138 000. ♦
• loma keel, van toma keel (ⓔ Löömàgòòi [lɔɔmàgòòi] ~ Lögömàgòòi; Loma) lom. Kiri: ladina, loma. Rahvas: loma, lomad. Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 142 000. ♦
  Kirjad: †loma kiri Loma.
• manni keel, van mano keel, goo keel (Mann) mev. Kiri: ladina. Rahvas: mann, mannid. Asuala: Guinea, Libeeria. Kõnelejaid: 259 000. ♦
• mende keel (ⓔ Mɛnde yia; Mende) men. Kiri: ladina, mende. Rahvas: mende, mended. Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 1,5 mln. ♦
  Kirjad: † mende kiri (Kikakui) Mend.
• mvani keel, van mona keel, mueni keel (Mwan) moa. Kiri: ladina. Rahvas: mvani, mvanid. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 17 000. ♦
• samo keel, van samoro keel (Samo). Kiri: . Rahvas: samo, samod. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks.
  • lõunasamo keel (Southern Samo) sbd. Kiri: . Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 85 000. ♦
  • maja keel (Maya Samo) sym. Kiri: . Rahvas: maja, majad. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 38 000. ♦
  • matja keel (Matya Samo) stj. Kiri: . Rahvas: matja, matjad. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 105 000. ♦
• seeku keel, van sembla keel (Seeku) sos. Kiri: . Rahvas: seeku, seekud. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 17 000. ♦
• soninke keel, van sarakolle keel (ⓔ sooninkanxanne; Soninke) snk. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: soninke, soninked. Asuala: Elevandiluurannik, Gambia, Mali, Senegal. Kõnelejaid: 1 mln. ♦
  Murded: azeri murre, van girganke, masini (Azer).
• susu keel, van soso keel (ⓔ sosokui ~ sosoxi; Susu; soussou) sus. Kiri: . Rahvas: susu, susud. Asuala: Guinea, Sierra Leone. Kõnelejaid: 1 mln. ♦
• tura keel (Toura) neb. Kiri: ladina. Rahvas: tura, turad. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 38 500. ♦
• vai keel, van karo keel (Vai) vai. Kiri: ladina, vai. Rahvas: vai, vaid. Asuala: Libeeria, Sierra Leone. Kõnelejaid: 105 000. ♦
  Kirjad: vai kiri Vaii.
• vani keel, van nua keel (Wan) wan. Kiri: ladina. Rahvas: vani, vanid. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 22 000. ♦

NkMM: mandingo keeled

• mandingo keeled, van mande keel (Manding languages).
• bambara keel (ⓔ bamanankan; Bamanankan ~ Bambara) bm/bam. Kiri: ladina, nkoo. Rahvas: bambara, bambarad. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 2,8 mln. ♦
• djula keel (ⓔ julakan; Jula ~ Dyula) dyu. Kiri: . Rahvas: djula, djulad. Asuala: Burkina Faso, Elevandiluurannik, Mali. Kõnelejaid: 1,2 mln. ♦
• hasonga keel (ⓔ Xaasongaxango; Kassonke) kao. Kiri: . Rahvas: hasonga, hasongad. Asuala: Mali, Senegal. Kõnelejaid: 131 000. ♦
• malinke keel (ⓔ Maninka ~ Maninkakan; Malinke) man. Kiri: ladina, nkoo. Rahvas: mandingo, mandingod ~ malinke, malinked. Asuala: Elevandiluurannik, Guinea, Mali. Kõnelejaid: 4,6 mln [2012-2021 < W, 2024]. ♦ Makrokeel, jaguneb kuueks.
  • idamalinke keel⁺ (Eastern Maninkakan) emk. Asuala: Guinea, Mali, Sierra Leone. Kõnelejaid: 4,8 mln. ♦
  • Kita malinke keel⁺ (Kita Maninkakan) mwk. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 620 000. ♦ Kita on linn Malis.
  • konjanka keel⁺ (Konyanka Maninka) mku. Rahvas: konjanka, konjankad. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 729 000. ♦
  • läänemalinke keel⁺ (Western Maninkakan) mlq. Asuala: Gambia, Mali, Senegal. Kõnelejaid: 2,4 mln. ♦
  • mandinka keel⁺ (Mandinka) mnk. Rahvas: mandinka, mandinkad. Asuala: Gambia, Guinea-Bissau, Senegal. Kõnelejaid: 2,4 mln. ♦
  • sankarani keel⁺ (Sankaran Maninka) msc. Rahvas: sankaran, sankaranid. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 122 000. ♦
• nkoo keel (ߒߞߏ N’ko, N’Ko) nqo. Kiri: nkoo. Asuala: Elevandiluurannik, Guinea. ♦ Nkoo kirjas kirjutatud mandingo (pms malinke ja djula sugemetega) ühiskeel (N’Ko tähendab ‘ütlen’).
  Kirjad: nkoo kiri Nkoo.

NkN: Benue-Kongo keelkond

• Benue-Kongo keelkond (Benue-Congo languages). ♦ Nigeri-Kordofani keelte suurim haru, mis hõlmab bantupäraseid keeli (sh bantu keeli kitsamas mõttes), Crossi jõe, džukuni, lavamaa jm keeli.
• *Guinea keeled, van ginea keeled. ♦ Varem kasutusel olnud jaotis, mille alla arvati kruu ja kvaa keeled.

NkNX: muud Benue-Kongo keeled

• tšišingini keel, van kambari keel, kambali keel, jauri keel (Cishingini) asg. Kiri: ladina. Rahvas: tšišingini, tšišinginid. Asuala: Nigeeria (Kebbi, Niger). Kõnelejaid: 100 000.

NkO: Adamaoua-Oubangui keeled

• Adamaoua-Oubangui keeled, van Adamaua-Ubangi keeled (Adamawa-Eastern languages).

NkO1:Adamaoua keeled

• Adamaoua keeled (Adamawa languages).
• bua keel, van bvaa keel (Bua) bub. Kiri: . Rahvas: bua, buad. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 7700. ♦
• dai keel (Day) dai. Kiri: . Rahvas: dai, daid. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 49 900. ♦
• dii keel (Dii) dur. Kiri: . Rahvas: dii, diid. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 47 000. ♦
• longuda keel (Longuda) lnu. Kiri: . Rahvas: longuda, longudad. Asuala: Nigeeria (Adamawa, Bauchi). Kõnelejaid: 32 000. ♦
• mbumi keel, van mbuni keel (Mbum) mdd. Kiri: . Rahvas: mbumi, mbumid. Asuala: Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 51 000. ♦
• mumuje keel (Mumuye) mzm. Kiri: . Rahvas: mumuje, mumujed. Asuala: Nigeeria (Anambra, Taraba). Kõnelejaid: 400 000. ♦

NkO2:Oubangui keeled

• Oubangui keeled (Eastern ~ Ubangi languages).
• banda keeled, van abanda keel (Banda languages) bad. Rahvas: banda, bandad. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik.
  • mono keel (Mono) mnh. Kiri: ladina. Rahvas: mono, monod. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 65 000 [1984 rahvaloendus < E, 2009]. ♦
• bangba keel, van abangba keel (Bangba) bbe. Kiri: . Rahvas: bangba, bangbad. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 11 000. ♦
• barambu keel, van baramo keel, balembo keel, abarambo keel (Barambu) brm. Kiri: . Rahvas: barambu, barambud. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 25 600. ♦
• gbaja keel, van baia keel, gbaia keel, beja keel (Gbaya) gba. Kiri: . Rahvas: gbaja, gbajad. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kuueks.
• gbanziri keel, van banziri keel (Gbanziri) gbg. Kiri: . Rahvas: gbanziri, gbanzirid. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo DV. Kõnelejaid: 17 500. ♦
• jakoma keel, van bangi keel (Yakoma) yky. Kiri: . Rahvas: jakoma, jakomad. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 110 000. ♦
• maa keel ~ madjo keel (Ma) msj. Kiri: . Rahvas: maa, maad. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 4700. ♦
• majogo keel, van mungu keel, maigo-mungu keel (Mayogo) mdm. Kiri: ladina. Rahvas: majogo, majogod. Asuala: Kongo DV (Idapovints). Kõnelejaid: 100 000. ♦
• manza keel, van manga keel, mandža keel, sabanga keel (Manza) mzv. Kiri: . Rahvas: manza, manzad. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 220 000. ♦
• mbaa keel (Mba) mfc. Kiri: . Rahvas: mbaa, mbaad. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 36 100. ♦
• monzombo keel, van mondžobo keel (Monzombo) moj. Kiri: . Rahvas: monzombo, monzombod. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: 12 600. ♦
• mündü keel, van mundu-ngbaka keel (Mündü) muh. Kiri: . Rahvas: mündü, mündüd. Asuala: Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 23 000. ♦
• ndunga keel, van mondunga keel (Ndunga) ndt. Kiri: . Rahvas: ndunga, ndungad. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 2500. ♦
• ngbaka keel (Ngbaka) nga. Kiri: . Rahvas: ngbaka, ngbakad. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 1 mln. ♦
• ngbandi keel, van ngabandi keel, mongbandi keel (Ngbandi). Kiri: . Rahvas: ngbandi, ngbandid. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • lõunangbandi keel (Southern Ngbandi) nbw. Kiri: . Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 105 000. ♦
  • põhjangbandi keel (Northern Ngbandi) ngb. Kiri: ladina. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 250 000. ♦
• sango keel, van ngbandi-sango keel, buraka keel (ⓔ yângâ tî sängö; Sango) sg/sag. Kiri: ladina. Rahvas: sango, sangod. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 350 000. ♦
• sere keeled, van sere-mundu keeled (Sere languages). Asuala: Kongo DV, Lõuna-Sudaan. ♦
  • belanda-viri keel, van biri keel, birri keel, abiri keel, ambili keel (Belanda Viri) bvi. Kiri: . Rahvas: belanda-viri, belanda-virid. Asuala: Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 16 000. ♦
  • ndogo keel (Ndogo) ndz. Kiri: . Rahvas: ndogo, ndogod. Asuala: Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: ?. ♦
  • sere keel, van šere keel, basiri keel, basili keel (Sere) swf. Kiri: . Rahvas: sere, sered. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 2500. ♦
• zande keeled (Zande languages) znd. Kiri: . Rahvas: zande, zanded. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo DV, Lõuna-Sudaan. ♦
  • nzakara keel, van sakara murre, noakkara murre (Nzakara) nzk. Kiri: ladina. Rahvas: nzakara, nzakarad. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 50 000. ♦
  • zande keel, van azande keel, manjanja keel, omadjaka keel, babungera keel, makaraka keel, diga keel, sande keel (Zande) zne. Kiri: . Rahvas: zande, zanded. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo DV, Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 1,1 mln. ♦

NkP: lavamaa keeled

• lavamaa keeled (Plateau ~ Platoid languages).
• beromi keel, van biromi keel (Berom) bom. Kiri: . Rahvas: berom, beromid. Asuala: Nigeeria (Kaduna, Plateau). Kõnelejaid: 300 000. ♦
• eteni keel ~ ganavuri keel (Eten ~ Ganawuri) etx. Kiri: ladina. Rahvas: eten, etenid. Asuala: Nigeeria (Kaduna, Plateau. Kõnelejaid: 40 000. ♦
• hjami keel, van džaba keel (Hyam) jab. Kiri: ladina. Rahvas: hjami, hjamid. Asuala: Nigeeria (Kaduna). Kõnelejaid: 100 000. ♦
• taroki keel, van jergumi keel (Tarok) yer. Kiri: ladina. Rahvas: tarok, tarokid. Asuala: Nigeeria (Plateau). Kõnelejaid: 300 000. ♦
• tjapi keel ~ katabi keel (Tyap ~ Katab) kcg. Kiri: ladina. Rahvas: tjapp, tjapid. Asuala: Nigeeria (Kaduna). Kõnelejaid: 130 000. ♦

NkR: kruu keeled

• kruu keeled, van kruu keel, kravo keel, kravi keel, nanga keel (Kru languages) kro. Rahvas: kruu, kruud. Asuala: Libeeria.
• bakve keel (Bakwé) bjw. Kiri: . Rahvas: bakve, bakved. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 10 300. ♦
• bassa keel (Bassa) bsq. Kiri: ladina, bassa. Rahvas: bassa, bassad. Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 352 000. ♦
  Kirjad: † bassa kiri Bass.
• bete keel (Bété). Kiri: . Rahvas: bete, beted. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks.
  • Daloa bete keel [dal`oa b. k.] (Daloa Bété ~ Northern Bété) bev. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 130 000. ♦
  • Gagnoa bete keel [ganj`oa b. k.] (Gagnoa Bété ~ Eastern Bété) btg. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 150 000. ♦
  • Guiberoua bete keel [giber`ua b. k.] (Guiberoua Bété ~ Central Bété) bet. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 130 000. ♦
• dida keel (Dida). Kiri: . Rahvas: dida, didad. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 195 400. ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • Lakota dida keel (Lakota Dida) dic. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 93 800. ♦
  • Yocoboué dida keel [jokobu`ee d. k.] (Yocoboué Dida) gud. Kiri: ladina. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 102 000. ♦
• grebo keel, van gree keel (Grebo) grb. Kiri: . Rahvas: grebo, grebod. Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel.
  • džabo keel ~ lõunagrebo keel ([ɟʱɑbo], Jabo ~ Southern Grebo) grj. Kiri: . Rahvas: džabo, džabod. Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 28 700. ♦
• klao keel (Klao) klu. Kiri: ladina. Rahvas: klao, klaod. Asuala: Libeeria, Sierra Leone. Kõnelejaid: 227 000. ♦
• krahni keel, van krani keel (Krahn). Kiri: . Rahvas: krahn, krahnid. Asuala: Elevandiluurannik, Libeeria. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • idakrahni keel (Eastern Krahn) kqo. Kiri: . Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 47 000. ♦
  • läänekrahni keel (Western Krahn) krw. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik, Libeeria. Kõnelejaid: 60 000. ♦
• vee keel (Wè ~ Guéré). Kiri: . Rahvas: vee, veed. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks.
  • lõunavee keel (Southern Wè) gxx. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 293 000. ♦
  • läänevee keel (Western Wè) wec. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 25 200. ♦
  • põhjavee keel (Wè Northern ~ Wobé) wob. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 156 000. ♦

NkT: dogoni keeled

• dogoni keeled, van toro keel, tombo keel (Dogon languages).
• donnoso keel, van tombo murre (ⓔ Donno sɔ ~ Kamma sɔ; Donno So Dogon) dds. Kiri: . Rahvas: donnoso, donnosod. Asuala: Mali (Mopti). Kõnelejaid: 45 300. ♦
• džamsai keel (Jamsay tegu, Jamsay Dogon) djm. Kiri: . Rahvas: džamsai, džamsaid. Asuala: Mali (Mopti). Kõnelejaid: . ♦
• tenekani keel (ⓔ Tene kã; Tene Kan Dogon) dtk. Kiri: . Rahvas: tenekan, tenekanid. Asuala: Mali (Mopti). Kõnelejaid: 127 000. ♦
• tomokani keel (ⓔ Tomo kã; Tomo Kan Dogon) dtm. Kiri: . Rahvas: tomokan, tomokanid. Asuala: Mali (Mopti). Kõnelejaid: 133 000. ♦
• torosoo keel (ⓔ Tɔrɔ sɔɔ; Toro So Dogon) dts. Kiri: . Rahvas: torosoo, torosood. Asuala: Mali (Mopti). Kõnelejaid: 50 000. ♦

NkW: Lääne-Benue-Kongo keeled

• Lääne-Benue-Kongo keeled (West Benue-Congo languages).
• ebira keel, van bira keel (Ebira) igb. Kiri: ladina. Rahvas: ebira, ebirad. Asuala: Nigeeria (Edo, Kwara, Nassarawa). Kõnelejaid: 1 mln. ♦
• edo keel ~ bini keel (ⓔ Èdó; Bini) bin. Kiri: ladina. Rahvas: edo, edod. Asuala: Nigeeria (Delta, Edo). Kõnelejaid: 1 mln. ♦
• esani keel, van eša keel, šaa keel, išani keel (Esan) ish. Kiri: . Rahvas: esan, esanid. Asuala: Nigeeria (Edo). Kõnelejaid: 200 000. ♦
• gbari keel (Gbari) gby. Kiri: ladina. Rahvas: gbari, gbarid. Asuala: Nigeeria (Abuja, Niger). Kõnelejaid: 350 000. ♦
• idoma keel (Idoma) idu. Kiri: . Rahvas: idoma, idomad. Asuala: Nigeeria (Benue). Kõnelejaid: 600 000. ♦
• igala keel (Igala) igl. Kiri: ladina. Rahvas: igala, igalad. Asuala: Nigeeria (Kogi). Kõnelejaid: 800 000. ♦
• igbo keel ~ ibo keel, van boo keel (ⓔ asụsụ Igbo; Igbo) ig/ibo. Kiri: ladina. Rahvas: igbo, igbod. Asuala: Nigeeria (Abia, Anambra, Ebonyi, Enugu, Imo). Kõnelejaid: 18 mln. ♦
• isoko keel (Isoko) iso. Kiri: ladina. Rahvas: isoko, isokod. Asuala: Nigeeria (Delta). Kõnelejaid: 423 000. ♦
• izi keel ~ izi-ezaa-ikvo-mgboo keel, van isi murre (Izi-Ezaa-Ikwo-Mgbo) izi. Kiri: ladina. Rahvas: izi, izid. Asuala: Nigeeria (Benue, Ebonyi). Kõnelejaid: 593 000. ♦
• joruba keel, van joruuba keel, jariba keel, ajo keel, ejo keel, egba keel, nago keel, ajadži keel, aku keel (ⓔ èdè Yorùbá; Yoruba) yo/yor. Kiri: ladina. Rahvas: joruba, jorubad. Asuala: Nigeeria. Kõnelejaid: 20 mln. ♦
• nupe keel, van nufe keel, nife keel, tappa keel (Nupe-Nupe-Tako) nup. Kiri: ladina. Rahvas: nupe, nuped. Asuala: Nigeeria (Kwara, Niger, Plateau). Kõnelejaid: 800 000. ♦
• urhobo keel, van sobo keel (Urhobo) urh. Kiri: . Rahvas: urhobo, urhobod. Asuala: Nigeeria (Delta). Kõnelejaid: 546 000. ♦

Klassifikatsioonist

Nigeri-Kordofani nimetus on aegunud, kuivõrd Kordofani keeli peetakse tänapäeval eeskätt geograafiliseks rühmituseks. Seeasemel on tagasi tuldud Nigeri-Kongo keelte nimetuse juurde.

Nigeri-Kongo keelte tuumiku moodustavad Atlandi-Kongo keeled, mida ühendab nimisõnaklasside süsteem. Väiksem läänepoolne haru on Atlandi keelkond (NkA), idapoolne haru on Benue-Kongo keelkond (NkN), mille keskmes on bantulikud keeled (NkD, sh bamileke NkDB ja ekoi NkDE) ja selle suurim osa bantu keeled (NkB), mis jagunevad mitmesse rühma. Selle keskme kõrval on Crossi jõe (NkC), džukuni (NkJ), lavamaa (NkP), Lääne-Benue-Kongo ehk Volta-Nigeri keeled (NkW) ja muud Benue-Kongo keeled (NkNX). Atlandi-Kongo keelte hulka kuuluvad veel Adamaoua-Oubangui (NkO: Adamaoua NkO1, Oubangui NkO2), guri (NkG, sh grusi NkGG, senufo NkGS), kruu (NkR) ja kvaa (NkK, sh akani NkKA, gbee NkKB, guangi NkKG) keeled.

Nõrgemalt on Nigeri-Kongo keeltega seotud dogoni (NkT), idžo (NkI) ja mande (NkM, sh mandingo NkMM) keeled, mis on väljaspool Atlandi-Kongo keeli.

Anna tagasisidet