Nk: Nigeri-Kongo hõimkond 3/3 (NkC–NkW)

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

• kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
• † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
• * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
• ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
• ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
• ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

NkC: Crossi jõe keeled

• Crossi jõe keeled (Cross River languages). ♦
• bakpinka keel, van vee keel, uveti keel (Bakpinka, var Begbungba, Iyongiyong, Uwet) bbs. Kiri: . Rahvas: bakpinka, bakpinkad. Asuala: Nigeeria (Cross River). Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
• bokji keel, van boki keel, osikomi keel (Bokyi, var Boki, Osikom, Vaaneroki) bky. Kiri: . Rahvas: bokji, bokjid. Asuala: Kamerun, Nigeeria. Kõnelejaid: 144 000. ISO 639. ♦
• efiki keel, van fii keel (Efik, var Efik-Ibibio) efi. Kiri: . Rahvas: efik, efikid. Asuala: Nigeeria (Cross River). Kõnelejaid: 400 000. ISO 639. ♦ Sageli ühendatud ibibio keelega (ibibio-efiki keel).
• ibibio keel (Ibibio) ibb. Kiri: . Rahvas: ibibio, ibibiod. Asuala: Nigeeria (Akwa Ibom). Kõnelejaid: 1,5 mln. ISO 639. ♦ Lähedane efiki keelele.
• kiongi keel, van kajoni keel, akajongi keel, okojongi keel (Kiong, var Akayon, Okoyong) kkm. Kiri: . Rahvas: kiong, kiongid. Asuala: Nigeeria (Cross River). Kõnelejaid: 100. ISO 639. ♦

NkD: bantulikud keeled

• bantulikud keeled ~ bantupärased keeled ~ bantuiidsed keeled (Bantoid languages). ♦
• balo keel, van bali keel, balu keel, luu keel, pakoti keel (Balo) bqo. Kiri: . Rahvas: balo, balod. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 2200. ISO 639. ♦
• bamumi keel ~ bamuni keel, van banuni keel, momi keel (ⓔ Shüpamom [ʃŷpǎˑmə̀m]; Bamun, var Bamum) bax. Kiri: ladina, bamumi. Rahvas: bamum, bamumid. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 215 000. ISO 639. ♦
  Kirjad: bamumi kiri Bamu.
• batu keel (Batu) btu. Kiri: . Rahvas: batu, batud. Asuala: Nigeeria (Taraba). Kõnelejaid: 25 000. ISO 639. ♦
• denja keel, van anjangi keel (Denya, var Anyang, Takamanda) anv. Kiri: . Rahvas: denja, denjad. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 11 200. ISO 639. ♦
• džarava keel (Jarawa, var Jaranchi) jar. Kiri: ladina. Rahvas: džarava, džaravad. Asuala: Nigeeria (Adamawa, Bauchi, Plateau). Kõnelejaid: 150 000. ISO 639. ♦
• komi keel, van nkomi keel, bikomi keel (Kom, var Bikom, Nkom) bkm. Kiri: ladina. Rahvas: komi, komid. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 233 000. ISO 639. ♦
• † kpati keel, van ?pati keel, ?banjo keel, ?banki keel, ?njoo keel (Kpati) koc. Kiri: . Rahvas: kpati, kpatid. Asuala: Nigeeria (Taraba). ISO 639. ♦ Banyo on piirkond Kamerunis, kus räägitakse mitut keelt (kamkami, kvandža, suga, tvendi, vava, vute).
• lamnso keel, van nsoo keel (Lamnso’, var Banso’, Nsho’, Nso) lns. Kiri: ladina. Rahvas: lamnso, lamnsod. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 125 000. ISO 639. ♦
• mambila keel (Mambila, var Bang, Lagubi, Mambere, Nor Tagbo). Rahvas: mambila, mambilad. Asuala: Kamerun, Nigeeria. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, koosneb kahest keelekujust.
  • Kameruni mambila keel (Cameroon Mambila) mcu. Kiri: ladina. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
  • Nigeeria mambila keel (Nigeria Mambila) mzk. Kiri: ladina. Asuala: Nigeeria (Taraba). Kõnelejaid: 99 000. ISO 639. ♦
• meta keel (Meta’, var Bameta, Moghamo-Menemo, Widikum-Tadkon) mgo. Kiri: ladina. Rahvas: meta, metad. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 87 000. ISO 639. ♦
  Murded: mogamo murre, van mogoma (Moghamo, var Muywi); videkumi murre (Widekum).
• ndoola keel, van ndoro keel (Ndoola, var Ndoro, Njoyame) ndr. Kiri: . Rahvas: ndoola, ndoolad. Asuala: Nigeeria (Taraba). Kõnelejaid: 63 000. ISO 639. ♦
• ngvoo keel, van ngonu keel (Ngwo, var Ngwaw, Ngunu) ngn. Kiri: . Rahvas: ngvoo, ngvood. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 22 000. ISO 639. ♦
• tikari keel (Tikar, var Ndome, Tingkala) tik. Kiri: ladina. Rahvas: tikar, tikarid. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 25 000. ISO 639. ♦
• tivi keel, van mitši keel, munši keel, aopa keel (Tiv) tiv. Kiri: . Rahvas: tivi, tivid. Asuala: Nigeeria (Benue, Plateau). Kõnelejaid: 2,2 mln. ISO 639. ♦
• vute keel, van bute keel, mbute keel, mambute keel (Vute) vut. Kiri: . Rahvas: vute, vuted. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 21 000. ISO 639. ♦

NkDB: bamileke keeled

• bamileke keeled (Bamileke languages) bai. Rahvas: bamileke, bamileked. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). ISO 639. ♦
• fefe keel (Fe’fe’, var Bafang, Nufi) fmp. Kiri: . Rahvas: fefe, fefed. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 124 000. ISO 639. ♦
• ghomala keel (ⓔ Ghɔmálá’; Ghomálá’, var Banjun) bbj. Kiri: . Rahvas: ghomala, ghomalad. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 260 000. ISO 639. ♦
• jemba keel, van tšangi keel (ⓔ Yɛmba; Yemba, var Bangwa, Tchang) ybb. Kiri: . Rahvas: jemba, jembad. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 300 000. ISO 639.♦
• medumba keel (ⓔ Mə̀dʉ̂mbɑ̀ [mə̀ɟʝʉ̂ᵐbɑ̀]; Medumba, var Bangangte) byv. Kiri: . Rahvas: medumba, medumbad. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
• mengaka keel (ⓔ Məgaka; Mengaka) xmg. Kiri: . Rahvas: mengaka, mengakad. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
  Murded: bagami murre (Bagam).
• ngiembooni keel (ⓔ Ngyɛmbɔɔŋ; Ngiemboon) nnh. Kiri: . Rahvas: ngiemboon, ngiemboonid. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639. ♦

NkDE: ekoi keeled

• ekoi keeled (Ekoid languages). ♦
• edžaghami keel, van kii keel, ekoi keel, ituni keel, atami keel, akva keel, moko keel, indžori keel, eufeni keel, etungi keel (Ejagham, var Ekoi) etn. Kiri: . Rahvas: edžagham, edžaghamid. Asuala: Kamerun, Nigeeria. Kõnelejaid: 117 000. ISO 639. ♦
• ekadžuki keel (Ekajuk) eka. Kiri: . Rahvas: ekadžuk, ekadžukid. Asuala: Nigeeria (Cross River). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦

NkF: Kordofani keelkond

• Kordofani keelkond (Kordofanian languages) kdo. ISO 639. ♦ Tänapäeval peetakse geograafiliseks rühmituseks, millel viis haru: talodi-heibani keeled, lafofa keeled, Rashadi keeled, katla keeled ja kadu keeled. Viimast seostatakse pigem Niiluse-Sahara keeltega, nelja esimest Nigeri-Kongo keeltega.
• kadu keeled (Kadu languages). ♦
• katla keeled (Katla languages). ♦
  • katla keel (Katla, var Akalak) kcr. Kiri: . Rahvas: katla, katlad. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 14 200. ISO 639. ♦
  • tima keel (Tima, var Lomorik, Tamanik) tms. Kiri: . Rahvas: tima, timad. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
• lafofa keeled (Lafofa languages). ♦
  • lafofa keel, van lifofa keel (Lafofa) laf. Kiri: . Rahvas: lafofa, lafofad. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 600. ISO 639. ♦
• Rashadi keeled (Rashad languages). ♦
  • tagoi keel (Tagoi, var Tagoy) tag. Kiri: . Rahvas: tagoi, tagoid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 13 000. ISO 639. ♦
    Murded: tumale murre, van tumeli.
  • tegali keel, van tagele keel, takli keel, takale keel (Tegali, var Tagale, Tekele, Taqali) ras. Kiri: . Rahvas: tegali, tegalid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 35 700. ISO 639. ♦
• talodi-heibani keeled (Talodi-Heiban languages). ♦ Pakutud kooslus, pole üldist tunnustust leidnud.
• heibani keeled (Heiban languages). ♦
  • heibani keel, van ebangi keel (Heiban, var Abul, Ebang) hbn. Kiri: ladina. Rahvas: heiban, heibanid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 4400. ISO 639. ♦
  • koalibi keel, van kovalibi keel, kavalibi keel (Koalib, var Kwalib, Rere) kib. Kiri: ladina. Rahvas: koalib, koalibid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 44 000. ISO 639. ♦
  • laro keel (Laro, var Tunduli) lro. Kiri: ladina. Rahvas: laro, larod. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 40 000. ISO 639. ♦
  • moro keel, van murro keel (Moro, var Dhimorong) mor. Kiri: ladina. Rahvas: moro, morod. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
  • otoro keel (Otoro, var Dhitoro, Kawama, Utoro) otr. Kiri: ladina. Rahvas: otoro, otorod. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
  • švai keel (Shwai, var Ludumor, Shuway) shw. Kiri: ladina. Rahvas: švai, švaid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 3500. ISO 639. ♦
  • tira keel (Tira, var Lithiro, Tiro) tic. Kiri: ladina. Rahvas: tira, tirad. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 40 000. ISO 639. ♦
• talodi keeled (Talodi languages). ♦
  • dagiki keel, van osaliselt masakini keel (Dagik, var Buram, Dengebu, Masakin, Reikha) dec. Kiri: ladina. Rahvas: dagik, dagikid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 38 000. ISO 639. ♦
  • † ndingi keel ~ eliri keel (Nding, var Eliri) eli. Rahvas: nding, ndingid. Asuala: Sudaan. ISO 639. ♦
  • ngile keel, osaliselt masakini keel (Ngile, var Daloka, Masakin, Mesakin) jle. Kiri: . Rahvas: ngile, ngiled. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 38 000. ISO 639. ♦
  • talodi keel (Talodi, var Gajomang, Jomang) tlo. Kiri: . Rahvas: talodi, talodid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 1500. ISO 639. ♦

NkG: guri keelkond

• guri keelkond ~ Volta keelkond, van mosi-grusi keeled, bantuiidsete keelte keskrühm (Voltaic ~ Gur languages). ♦
• akaselemi keel, van kasele keel, akasele keel, tšamba keel, kassele keel (Akaselem, var Chamba, Kasele) aks. Kiri: . Rahvas: akaselem, akaselemid. Asuala: Togo. Kõnelejaid: 47 500. ISO 639. ♦
• baatonumi keel ~ bariba keel, van barba keel, berba keel, beri keel, bargu keel, borgu keel, bergo keel (ⓔ Baatonum; Baatonum, var Bariba, Bargu) bba. Kiri: . Rahvas: baatonum, baatonumid ~ bariba, baribad (ⓔ Baatonu, Baatombu). Asuala: Benin, Nigeeria. Kõnelejaid: 560 000. ISO 639.♦ Borgu (Borgou) oli kuningriik.
• biali keel, van ?bura keel (Biali, var Berba, Bjeri, Burba) beh. Kiri: ladina. Rahvas: biali, bialid. Asuala: Benin, Burkina Faso. Kõnelejaid: 66 000. ISO 639. ♦
• birifori keel ~ birifo keel, van birifoti keel (Birifor). Kiri: . Rahvas: birifor, biriforid. Asuala: Burkina Faso, Ghana. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • lõunabirifori keel (Southern Birifor) biv. Kiri: . Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 129 000. ISO 639. ♦
  • malba keel (Malba Birifor, var Northern Birifor) bfo. Kiri: . Rahvas: malba, malbad. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 108 000. ISO 639. ♦
• bomu keel, van banja keel?, gbanja keel?, ntaa keel?, boore keel?, boole keel? (ⓔ bomu ~ boré; Bomu, var Bobo Oule, Bore, Western Red Bobo) bmq. Kiri: . Rahvas: bomu, bomud (ⓔ Bo, Bwa). Asuala: Burkina Faso, Mali. Kõnelejaid: 158 000. ISO 639. ♦
• buamu keel, van bobo keel (ⓔ Bwamu; Buamu, var Eastern Bobo Wule, Red Bobo) box. Kiri: . Rahvas: bua, buad (ⓔ Bwa, Bwaba). Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 186 000. ISO 639. ♦
  Murded: † njengere murre.
• dagaari keel ~ dagari keel, van dagarti keel (Dagaari, var Dagaare, Dagara). Kiri: . Rahvas: dagaari, dagaarid (Dagaaba). Asuala: Burkina Faso, Ghana. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks.
  • djula keel, van dželanja keel?, tšelanja keel? (Dagaari Dioula, var Dagari Dyoula, Wala, Yari) dgd. Kiri: . Rahvas: djula, djulad. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 21 000. ISO 639. ♦
  • lõunadagaari keel (Southern Dagaare, var Southern Dagari) dga. Kiri: ladina. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 700 000. ISO 639. ♦
  • põhjadagaari keel (Northern Dagara) dgi. Kiri: ladina. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 388 000. ISO 639. ♦
    Murded: vule murre, van ule, vulevule (Wule).
• dagbani keel ~ dagomba keel, van dagbane keel (ⓔ Dagbanli; Dagbani, var Dagbane, Dagomba) dag. Kiri: ladina. Rahvas: dagbani, dagbanid (ⓔ Dagbamba). Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 800 000. ISO 639. ♦
• ditammari keel, van sumba murre (Ditammari, var Tamari, Somba ¡) tbz. Kiri: ladina. Rahvas: ditammari, ditammarid. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 147 500. ISO 639. ♦
• djani keel ~ diani keel, van zani keel, zanga keel (Dyan, var Dian) dya. Kiri: ladina. Rahvas: djani, djanid. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 14 100. ISO 639. ♦
• dogose keel, van dorosje keel (Dogosé, var Dogosé, Dorhosye, Dorossé) dos. Kiri: ladina. Rahvas: dogose, dogosed. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
• farefare keel, van nankana keel, nankanse keel (Farefare, var Frafra, Gurenne, Nankana, Ninkare) gur. Kiri: ladina. Rahvas: farefare, farefared. Asuala: Burkina Faso, Ghana. Kõnelejaid: 845 000. ISO 639. ♦
• gurma keel, van bii keel (ⓔ migourmantchema; Gourmanchéma, var Gourma, Gurma) gux. Kiri: . Rahvas: gurma, gurmad (bigourmantcheba). Asuala: Benin, Burkina Faso, Niger, Togo. Kõnelejaid: 813 000. ISO 639. ♦
• jomi keel, van pilapila murre (Yom, var Kpilakpila, Pilapila) pil. Kiri: ladina. Rahvas: jomi, jomid. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 74 000. ISO 639. ♦
• kaansa keel, van gani keel (Kaansa, var Gã, Gane) gna. Kiri: ladina. Rahvas: kaansa, kaansad. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦
  Murded: kpatogo murre, van padoro (Kpatogo, var Bodoro, Gbadogo, Padoro).
• karaboro keel (Karaboro, var Kar, Kler). Rahvas: karaboro, karaborod. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • idakaraboro keel (Eastern Karaboro) xrb. Kiri: ladina. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 41 000. ISO 639. ♦
  • läänekaraboro keel (Western Karaboro, var Syer-Tenyer) kza. Kiri: . Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 30 200. ISO 639. ♦
• khisa keel, van komono keel (Khisa, var Komono, Kumwenu) kqm. Kiri: . Rahvas: khisa, khisad. Asuala: Burkina Faso, Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
• konkomba keel, van konkobiri keel, tjopa keel, konko keel (Konkomba, var Kpankpam) xon. Kiri: ladina. Rahvas: konkomba, konkombad. Asuala: Ghana, Togo. Kõnelejaid: 550 000. ISO 639. ♦
• kulango keel, van kulani keel, pukalla keel (Kulango, var Kolango, Nkurange). Kiri: . Rahvas: kulango, kulangod. Asuala: Elevandiluurannik, Ghana. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • Bondoukou kulango keel (Bondoukou Kulango) kzc. Kiri: ladina. Asuala: Elevandiluurannik, Ghana. Kõnelejaid: 104 000. ISO 639. ♦
  • Bouna kulango keel (Bouna Kulango) nku. Kiri: ladina. Asuala: Elevandiluurannik, Ghana. Kõnelejaid: 157 500. ISO 639. ♦
• lobiri keel ~ lobi keel (Lobi, var Lobiri) lob. Kiri: . Rahvas: lobi, lobid (Lobi). Asuala: Burkina Faso, Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 441 000. ISO 639. ♦
• moba keel, van mooba keel (Moba, var Moab, Moare) mfq. Kiri: ladina. Rahvas: moba, mobad. Asuala: Burkina Faso, Togo. Kõnelejaid: 190 000. ISO 639. ♦
• moore keel ~ more keel ~ mossi keel, van moo keel, moli keel, mosi keel (ⓔ mòoré ~ mõõde; Mòoré, var Mossi, Moré) mos. Kiri: ladina. Rahvas: mossi, mossid (ⓔ moaaga, mossi). Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 5 mln. ISO 639. ♦
• natjoro keel (Natioro, var Koo’ra, Natyoro) nti. Kiri: . Rahvas: natjoro, natjorod. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 2400. ISO 639. ♦
• naudmi keel, van loso keel (Nawdm, var Losso, Losu, Naoudem) nmz. Kiri: ladina. Rahvas: naudmi, naudmid. Asuala: Ghana, Togo. Kõnelejaid: 146 000. ISO 639. ♦
• ntšami keel, van tobete keel, basari keel (Ntcham, var Basar, Natchamba, Tobote) bud. Kiri: ladina. Rahvas: ntšami, ntšamid. Asuala: Ghana, Togo. Kõnelejaid: 157 000. ISO 639. ♦
• teeni keel, van tege keel, tegese keel, loro keel, nabe keel, loroni keel (Téén, var Lorhon, Nabe, Tegesie, Teguessie, Ténhé) lor. Kiri: ladina. Rahvas: teen, teenid (Tenbo, var Loron). Asuala: Burkina Faso, Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 8100. ISO 639. ♦
• tjefo keel, van kefo keel, tefo keel (Tiéfo, var Kiefo, Tyeforo) tiq. Kiri: . Rahvas: tjefo, tjefod. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
• vara keel, van uara keel (Wara, var Ouara, Samoe) wbf. Kiri: . Rahvas: vara, varad. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 4500. ISO 639. ♦

NkGG: grusi keeled

• grusi keeled, van grunši keel, nuruma keel, niburu keel (Gurunsi ~ Grũsi languages). Rahvas: grusi, grusid. Asuala: Burkina Faso, Ghana, Togo. ♦
• degi keel ~ dega keel, van moo keel, buru keel, akjulo keel, fraa keel? (Deg, var Aculo, Buru, Mo) msw. Kiri: ladina. Rahvas: degi, degid. Asuala: Elevandiluurannik, Ghana. Kõnelejaid: 27 500. ISO 639. ♦
• kabije keel ~ kabre keel, van kabere keel, kauri keel (kabɩyɛ [kàbɪ̀jɛ̀]; Kabiye, var Kabre) kbp. Kiri: ladina. Rahvas: kabije, kabijed. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 730 000. ISO 639. ♦
• kasemi keel, van kasena keel, kasmi keel (Kasem, var Kasena) xsm. Kiri: ladina. Rahvas: kasem, kasemid (Kasena). Asuala: Burkina Faso, Ghana. Kõnelejaid: 250 000. ISO 639. ♦
• lama keel (Lama, var Lamba, Losso) las. Kiri: ladina. Rahvas: lama, lamad. Asuala: Benin, Ghana, Togo. Kõnelejaid: 177 000. ISO 639. ♦
• ljele keel, van atšulo keel, lee keel, ree keel (Lyélé, var Lele) lee. Kiri: ladina. Rahvas: ljele, ljeled. Asuala: Burkina Faso (Sanguié). Kõnelejaid: 130 000. ISO 639. ♦
  Murded: kandere murre, van kandjaga?, kandžaga? (Kandéré).
• lukpa keel, van legba keel, debba keel, dompago murre (Lukpa, var Dompago, Legba) dop. Kiri: ladina. Rahvas: lukpa, lukpad. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 63 600. ISO 639. ♦
• nuni keel (Nuni, var Nouni, Nunuma). Kiri: . Rahvas: nuni, nunid (Nuna). Asuala: . Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • lõunanuni keel (Southern Nuni) nnw. Kiri: ladina. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 168 000. ISO 639. ♦
    Murded: sankura murre.
  • põhjanuni keel (Northern Nuni) nuv. Kiri: ladina. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 50 000. ISO 639. ♦
• phuie keel, van puguli keel, puguri keel (ⓔ Pwĩẽ; Phuie, var Puguli) pug. Kiri: . Rahvas: phuie, phuied (ⓔ Phu, Phuo). Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 14 000. ISO 639. ♦
• sisaala keel ~ sisala keel, van isala keel, kvama keel, bagbala keel (Sisaala, var Sissala). Kiri: . Rahvas: sisaala, sisaalad. Asuala: Burkina Faso, Ghana. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks.
  • Burkina Faso sisaala keel ~ põhjasisaala keel (Sissala) sld. Kiri: ladina. Asuala: Burkina Faso (Sissili). Kõnelejaid: 13 000. ISO 639. ♦
  • läänesisaala keel (Western Sisaala) ssl. Kiri: . Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
  • tumulungi keel ~ idasisaala keel (Tumulung Sisaala) sil. Kiri: ladina. Rahvas: tumulung, tumulungid. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 105 000. ISO 639. ♦
• tampulma keel, van mampuru keel?, mampursi keel? (Tampulma, var Tampole) tpm. Kiri: ladina. Rahvas: tampulma, tampulmad (Tamprusi). Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 16 000. ISO 639. ♦
• temi keel, van timi keel, temba keel, brinni keel, kotokoli keel, tšautšo keel (Tem, var Cotocoli, Temba) kdh. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: temi, temid. Asuala: Benin, Ghana, Togo. Kõnelejaid: 307 000. ISO 639. ♦

NkGS: senufo keeled

• senufo keeled, van sena keel, sene keel (Senufo languages). Rahvas: senufo, senufod. Kõnelejaid: 2,2 mln. ♦
• djimini keel, van gimini keel (Djimini Senoufo, var Dyimini, Jinmini) dyi. Kiri: ladina. Rahvas: djimini, djiminid. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 95 500. ISO 639. ♦
  Murded: foolo murre ~ folo, van foro (Foolo).
• minjanka keel (ⓔ mamaara ~ miyɛngaa; Mamara Senoufo, var Minyanka) myk. Kiri: . Rahvas: minjanka, minjankad. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 738 000. ISO 639. ♦
• senari keel (Syenara Senoufo, var Senari) shz. Kiri: . Rahvas: senari, senarid. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 135 000. ISO 639. ♦
• supjire keel (Supyire Senoufo, var Supyire, Suppire) spp. Kiri: . Rahvas: supjire, supjired. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 364 000. ISO 639. ♦
• tagvana keel, van takpone keel (Tagwana Senoufo, var Tagbana, Tagouna) tgw. Kiri: . Rahvas: tagvana, tagvanad. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 138 000. ISO 639. ♦
• tšebaara keel (Cebaara Senoufo, var Tiebaara) sef. Kiri: . Rahvas: tšebaara, tšebaarad. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 862 000. ISO 639. ♦

NkI: idžo keeled

• idžo keeled, van džoo keel, bonni keel, okrika keel, akassa keel (Ijo ~ Ijaw languages) ijo. ISO 639. ♦
• defaka keel (Defaka, var Afakani) afn. Kiri: . Rahvas: defaka, defakad. Asuala: Nigeeria (Rivers). Kõnelejaid: 200. ISO 639. ♦
• izoni keel (Izon) ijc. Kiri: . Rahvas: izon, izonid. Asuala: Nigeeria (Bayelsa). Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦
• kalabari keel (Kalabari) ijn. Kiri: . Rahvas: kalabari, kalabarid. Asuala: Nigeeria (Rivers). Kõnelejaid: 268 000. ISO 639. ♦
• kirike keel (Kirike, var Okrika) okr. Kiri: ladina. Rahvas: kirike, kiriked. Asuala: Nigeeria (Rivers). Kõnelejaid: 248 000. ISO 639. ♦
• nkoroo keel (ⓔ Nkọrọọ; Nkoroo) nkx. Kiri: . Rahvas: nkoroo, nkorood. Asuala: Nigeeria (Rivers). Kõnelejaid: 4500. ISO 639. ♦

NkJ: džukuni keeled

• džukuni keeled, van djukuni keel, korofora keel, apa keel, mapa keel, kvana keel (Jukun languages). Rahvas: džukun, džukunid. ♦
• jukubeni keel, van boritsu keel (Yukuben, var Balaabe, Boritsu, Nyikobe) ybl. Kiri: . Rahvas: jukuben, jukubenid. Asuala: Nigeeria (Taraba). Kõnelejaid: 16 000. ISO 639. ♦

NkK: kvaa keelkond

• kvaa keelkond, van Guinea rühm (Kwa languages). ♦ kwa tähendus paljudes keeltes on ‘rahvas’.
• abidži keel, van ari keel, abigi keel (Abidji, var Abiji) abi. Kiri: ladina. Rahvas: abidži, abidžid. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 50 500. ISO 639. ♦
• abure keel, van akaplesi keel, abonvani keel (Abure, var Abouré, Akaplass) abu. Kiri: . Rahvas: abure, abured. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 55 100. ISO 639. ♦
• adangme keel, van adangi keel (Dangme, var Adangme) ada. Kiri: ladina. Rahvas: adangme, adangmed. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 800 000. ISO 639. ♦
  Murded: krobo murre (Krobo).
• adele keel (Adele, var Bedere, Gadre) ade. Kiri: ladina. Rahvas: adele, adeled. Asuala: Ghana, Togo. Kõnelejaid: 27 300. ISO 639. ♦
• adjukru keel (Adioukrou, var Adyukru) adj. Kiri: ladina. Rahvas: adjukru, adjukrud. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 100 000. ISO 639. ♦
• alladjani keel, van aladjani keel, alagja keel (Alladian, var Alladyan, Allagian) ald. Kiri: ladina. Rahvas: alladjan, alladjanid. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 23 000. ISO 639. ♦
• anii keel, van basila murre? (Anii, var Basila, Gisida) blo. Kiri: ladina. Rahvas: anii, aniid. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 45 900. ISO 639. ♦
• anji keel, van aovimi keel, bonnai keel (ⓔ agni; Anyin, var Anyi) any. Kiri: ladina. Rahvas: anji, anid. Asuala: Elevandiluurannik, Ghana. Kõnelejaid: 860 000. ISO 639. ♦
• atje keel, van akje keel, kurobu keel (Attié, var Akye, Atshe) ati. Kiri: ladina. Rahvas: atje, atjed. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 381 000. ISO 639. ♦
• avatime keel, van kedemonje keel (Avatime, var Sideme) avn. Kiri: ladina. Rahvas: avatime, avatimed. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 24 000. ISO 639. ♦
• avikami keel, van avekvomi keel, gbanda keel, bringani keel, kvakva keel, lahu keel (Avikam, var Brinya, Gbanda, Kwakwa, Lahu) avi. Kiri: ladina. Rahvas: avikam, avikamid. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 21 000. ISO 639. ♦
• baule keel, van poni keel (Baoulé, var Baule) bci. Kiri: ladina. Rahvas: baule, bauled. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 2,1 mln. ISO 639. ♦
• beti keel, van vetere keel, mekibo keel, evutre keel, evutile keel, papaire keel (Beti, var Eotile) eot. Kiri: . Rahvas: beti, betid. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 200. ISO 639. ♦
• ebrie keel, van kjama keel (Ebrié, var Caman, Kyama, Tchaman) ebr. Kiri: ladina. Rahvas: ebrie, ebried. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 75 900. ISO 639. ♦
• gaa keel, van akra keel (ⓔ Gã; Ga) gaa. Kiri: ladina. Rahvas: gaa, gaad. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 600 000. ISO 639. ♦
• geni keel, van mina keel, popo keel, vatši keel, kpando keel (Gen, var Mina, Popo) gej. Kiri: . Rahvas: geni, genid. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 327 000. ISO 639. ♦
• igo keel, van ahloni keel, ahholo keel, ago keel, ogo keel, bogo keel (Igo, var Ago, Ahlon) ahl. Kiri: ladina. Rahvas: igo, igod. Asuala: Togo. Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦
• ikposo keel, van akposso keel, kposso keel (Ikposo, var Akposo, Kposo) kpo. Kiri: ladina. Rahvas: ikposo, ikposod. Asuala: Ghana, Togo. Kõnelejaid: 162 500. ISO 639. ♦
• lelemi keel, van lefana keel (Lelemi, var Buem, Lefana) lef. Kiri: ladina. Rahvas: lelemi, lelemid. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 48 900. ISO 639. ♦
• logba keel (Logba, var Ikpana) lgq. Kiri: . Rahvas: logba, logbad. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 7500. ISO 639. ♦
• mbato keel, van gvaa keel (Mbato, var Goaa, Gwa, Ogwia) gwa. Kiri: . Rahvas: mbato, mbatod. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 25 000. ISO 639. ♦
• njangbo keel, van njangbo-tafi keel, trugbu keel (Nyangbo, var Tutrugbu) nyb. Kiri: . Rahvas: njangbo, njangbod. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 6400. ISO 639. ♦
• nzima keel (Nzima, var Appolo, Nzema) nzi. Kiri: . Rahvas: nzima, nzimad. Asuala: Elevandiluurannik, Ghana. Kõnelejaid: 329 000. ISO 639. ♦
• sekpele keel, van likpe keel (Sekpele, var Bosele, Likpe) lip. Kiri: ladina. Rahvas: sekpele, sekpeled. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 23 400. ISO 639. ♦
• selee keel, van bale keel, santrokofi keel (Selee, var Santrokofi) snw. Kiri: ladina. Rahvas: selee, seleed. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 11 300. ISO 639. ♦
• sivu keel, van akpafu keel (Siwu, var Akpafu-Lolobi) akp. Kiri: ladina. Rahvas: sivu, sivud. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 27 000. ISO 639. ♦
• tuvuli keel, van bovili keel, booli keel (Tuwuli, var Bawuli, Bowili) bov. Kiri: ladina. Rahvas: tuvuli, tuvulid. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 11 400. ISO 639. ♦

NkKA: akani keeled

• akani keeled ~ akani keel, van ašanti keel (Akan) ak/aka. Kiri: ladina. Rahvas: akan, akanid. Asuala: Ghana. ISO 639. ♦ Õieti makrokeel, mille tähtsamad koostisosad on akuapemi, asante, bono ja fante; kolm esimest ühendatakse tvii nimetuse alla.
• bono keel ~ abroni keel, van brongi keel, borongi keel, abonongi keel, abonu keel, gamangi keel, boga keel, okvahu keel (Abron, var Bron, Brong, Doma, Gyaman) abr. Kiri: . Rahvas: bono, bonod. Asuala: Elevandiluurannik, Ghana. Kõnelejaid: 1,4 mln (2013 < W, 2024). ISO 639. ♦
• fante keel ~ fanti keel, van agva murre, amina murre (Fanti ~ Fante) fat. Kiri: ladina. Rahvas: fante, fanted. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 2,8 mln (2013 < W, 2024). ISO 639. ♦
• tvii keel, van tšii murre, kii murre, oki murre, asanti murre (ⓔ Twi [tɕʷi]; Ashanti Twi) tw/twi. Kiri: ladina. Rahvas: tvii, tviid. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 29 mln [2024 < W, 2024]. ISO 639. ♦ Tvii keel hõlmab asante, akuapemi ja bono keele/murde, neist keskseim on akuapemi, millesse on tõlgitud ka Piibel.
  Murded: akuapemi murre ~ akvapimi murre (Akuapem); asante murre ~ ašanti murre (Asante ~ Ashante).

NkKB: gbee keeled

• gbee keeled (Gbe languages). ♦ gbe neis keeltes on ‘keel’.
• ajizo keel (Ayizo Gbe) ayb. Kiri: ladina. Rahvas: ajizo, ajizod. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 227 000. ISO 639. ♦
• eve keel, van efe keel, jeve keel, vegle keel, anglo keel, avuna keel (ⓔ Èʋegbe [èβeɡ͡be]; Ewe) ee/ewe. Kiri: ladina. Rahvas: eve, eved. Asuala: Ghana, Togo. Kõnelejaid: 3 mln. ISO 639. ♦
  Murded: krepe murre, van angfve (Krepe).
• foni keel, van dahomee murre, guni murre, guu murre, ogu murre (ⓔ Fon gbè [fɔ̃ɡ͡bè] ~ Fɔngbè; Fon) fon. Kiri: ladina. Rahvas: foni, fonid. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 1,7 mln. ISO 639. ♦
• gbesi keel (Gbesi Gbe) gbs. Kiri: . Rahvas: gbesi, gbesid. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 65 000. ISO 639. ♦
• hula keel (Xwla, var Houla, Phla). Kiri: . Rahvas: hula, hulad. Asuala: Benin. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • idahula keel (Eastern Xwla Gbe) gbx. Kiri: . Asuala: Benin. Kõnelejaid: 80 000. ISO 639. ♦
  • läänehula keel (Western Xwla Gbe) xwl. Kiri: . Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 71 000. ISO 639. ♦
• hvela keel (Xwela Gbe, var Houeda, Phera) xwe. Kiri: . Rahvas: hvela, hvelad. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 65 000. ISO 639. ♦
• kotafoni keel (Kotafon Gbe) kqk. Kiri: . Rahvas: kotafon, kotafonid. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 100 000. ISO 639. ♦
• mahhi keel, van mahi keel (Maxi Gbe, var Mahi) mxl. Kiri: . Rahvas: mahhi, mahhid. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 91 000. ISO 639. ♦
• tofini keel (Tofin Gbe) tfi. Kiri: ladina. Rahvas: tofin, tofinid. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 66 000. ISO 639. ♦
• vatši keel (Waci Gbe, var Ouatchi, Wachi) wci. Kiri: . Rahvas: vatši, vatšid. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 476 000. ISO 639. ♦
• veme keel (Weme Gbe) wem. Kiri: . Rahvas: veme, vemed. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 60 000. ISO 639. ♦

NkKG: guangi keeled

• guangi keeled, van guangi keel, akriponi keel (Guang languages). ♦
• avutu keel, van fetu keel, afutu keel (Awutu, var Efutu, Senya) afu. Kiri: . Rahvas: avutu, avutud. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 180 000. ISO 639. ♦
• gondža keel, van inta keel?, gvanja keel?, daboja keel? (Gonja, var Choruba) gjn. Kiri: ladina. Rahvas: gondža, gondžad. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 230 000. ISO 639. ♦
• navuri keel, van oti keel (Nawuri) naw. Kiri: ladina. Rahvas: navuri, navurid. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 14 000. ISO 639. ♦

NkM: mande keelkond

• mande keelkond, van mandingo keeled, niigeri-senegali keeled, ngo-ngke keeled (Mande languages) dmn. ISO 639. ♦
• bandi keel (Bandi, var Gbandi) bza. Kiri: ladina. Rahvas: bandi, bandid. Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 107 000. ISO 639. ♦
• bengi keel, van ngaani (Beng, var Ngan, Nguin) nhb. Kiri: ladina. Rahvas: beng, bengid. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 17 000. ISO 639. ♦
• bobo-madare keel (ⓔ Bobo Fing; Bobo Madaré, var Black Madare). Kiri: . Rahvas: bobo-madare, bobo-madared. Asuala: Burkina Faso, Mali. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks. Bobo nimetus on eksitav, bambara keeles märgitakse sellega ka guri keelte hulka kuuluvat buamu (punaste bobode) ning bomu keelt
  • konabere keel ~ põhja-bobo-madare keel (Konabéré, var Northern Bobo Madaré) bbo. Kiri: . Rahvas: konabere, konabered. Asuala: Burkina Faso, Mali. Kõnelejaid: 53 400. ISO 639. ♦
  • lõuna-bobo-madare keel (Southern Bobo Madaré) bwq. Kiri: ladina. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 312 000. ISO 639. ♦
    Murded: sjabere murre, van sia (Syabéré).
• bozo keel (Bozo). Kiri: . Rahvas: bozo, bozod. Asuala: Mali. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb neljaks.
  • dženaama keel, van sorko keel, sorogo keel, boso keel (Jenaama Bozo, var Corogaama, Sarkawa, Sorko) bze. Kiri: . Rahvas: dženaama, dženaamad. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 197 000. ISO 639. ♦
  • hainjahho keel (Hainyaxo Bozo, var Kelenga, Xanyaxo) bzx. Kiri: . Rahvas: hainjahho, hainjahhod. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 118 000. ISO 639. ♦
  • tjejahho keel (Tiéyaxo Bozo, var Tégué, Tiguémakho) boz. Kiri: ladina. Rahvas: tjejahho, tjejahhod. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 118 000. ISO 639. ♦
  • tjematševe keel (Tiemacèwè Bozo, var Tié) boo. Kiri: . Rahvas: tjematševe, tjematševed. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 2500. ISO 639. ♦
• busa keel, van bisa keel (Busa, var Bisã, Bussanchi) bqp. Kiri: . Rahvas: busa, busad. Asuala: Nigeeria (Kebbi, Niger). Kõnelejaid: 40 000. ISO 639. ♦
• dani keel, van mebe keel (Dan, var Yakuba) daf. Kiri: . Rahvas: dani, danid. Asuala: Elevandiluurannik, Libeeria. Kõnelejaid: 952 000. ISO 639. ♦
• džalkunani keel, van blee keel (Jalkunan, var Blé, Dyala) bxl. Kiri: . Rahvas: džalkunan, džalkunanid. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 500. ISO 639. ♦
• guro keel, van mbee keel, gbeji keel, loo keel (Guro, var Kwéndré, Lo) goa. Kiri: ladina. Rahvas: guro, gurod. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 332 000. ISO 639. ♦
• kono keel (Kono) knu. Kiri: . Rahvas: kono, konod. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 90 000. ISO 639. ♦ Kpelle rühmas.
• kono keel (ⓔ Kɔnɔ; Kono) kno. Kiri: . Rahvas: kono, konod. Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 190 000. ISO 639. ♦ Mandingo rühmas, lähedane vai keelele.
• kpelle keel, van kpele keel, gerze keel, gberesi keel, pesa keel (ⓔ Kpɛlɛwoo; Kpelle). Kiri: ladina, kpelle. Rahvas: kpelle, kpelled. Asuala: Guinea, Libeeria. Kõnelejaid: 750 000. ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  Kirjad: † kpelle kiri Kpel.
  • Guinea kpelle keel (Guinea Kpelle) gkp. Kiri: . Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 308 000. ISO 639. ♦
  • Libeeria kpelle keel (Liberia Kpelle) xpe. Kiri: . Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 487 000. ISO 639. ♦
• kuranko keel (Kuranko, var Koranko) knk. Kiri: . Rahvas: kuranko, kurankod. Asuala: Guinea, Sierra Leone. Kõnelejaid: 323 000. ISO 639. ♦
• †?langani keel. ♦ (Ariste 1969: 13) Ei leia andmeid, v-o = bengi e ngani keel.
• ligbi keel (Ligbi, var Banda, Dzowo, Namasa) lig. Kiri: ladina. Rahvas: ligbi, ligbid. Asuala: Elevandiluurannik, Ghana. Kõnelejaid: 19 000. ISO 639. ♦
  Murded: hvela murre, van hüela (Hwela); numu murre (Numu).
• loko keel, van landoro keel (Loko, var Landogo) lok. Kiri: ladina. Rahvas: loko, lokod. Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 138 000. ISO 639. ♦
• loma keel, van toma keel (ⓔ Löömàgòòi [lɔɔmàgòòi] ~ Lögömàgòòi; Loma, var Toma) lom. Kiri: ladina, loma. Rahvas: loma, lomad (Lögömagiti). Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 142 000. ISO 639. ♦
  Kirjad: † loma kiri Loma.
• manni keel, van mano keel, goo keel (Mann, var Mah, Mano, Mawe) mev. Kiri: ladina. Rahvas: mann, mannid. Asuala: Guinea, Libeeria. Kõnelejaid: 259 000. ISO 639. ♦
• mende keel (ⓔ Mɛnde yia; Mende) men. Kiri: ladina, mende. Rahvas: mende, mended. Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 1,5 mln. ISO 639. ♦
  Kirjad: † mende kiri (Kikakui) Mend.
• mvani keel, van mona keel, mueni keel (Mwan, var Mona, Mouan) moa. Kiri: ladina. Rahvas: mvani, mvanid. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 17 000. ISO 639. ♦
• samo keel, van samoro keel (Samo). Kiri: . Rahvas: samo, samod. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks.
  • lõunasamo keel (Southern Samo) sbd. Kiri: . Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 85 000. ISO 639. ♦
  • maja keel (Maya Samo, var Northeastern Samo, San) sym. Kiri: . Rahvas: maja, majad. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 38 000. ISO 639. ♦
  • matja keel (Matya Samo, var Northwestern Samo, Tougan) stj. Kiri: . Rahvas: matja, matjad. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 105 000. ISO 639. ♦
• seeku keel, van sembla keel (Seeku, var Sambla, Sembla) sos. Kiri: . Rahvas: seeku, seekud (Seemogo). Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 17 000. ISO 639. ♦
• sininkere keel (Sininkere, var Silinkere) skq. Rahvas: sininkere, sininkered. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 6000 (1999 < W, 2025). ISO 639. ♦
• soninke keel, van sarakolle keel (ⓔ sooninkanxanne; Soninke) snk. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: soninke, soninked. Asuala: Elevandiluurannik, Gambia, Mali, Senegal. Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦
  Murded: azeri murre, van girganke, masini (Azer).
• susu keel, van soso keel (ⓔ sosokui ~ sosoxi; Susu; soussou^fr) sus. Kiri: . Rahvas: susu, susud. Asuala: Guinea, Sierra Leone. Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦
• tura keel (Toura, var) neb. Kiri: ladina. Rahvas: tura, turad. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 38 500. ISO 639. ♦
• vai keel, van karo keel (Vai, var Vy) vai. Kiri: ladina, vai. Rahvas: vai, vaid. Asuala: Libeeria, Sierra Leone. Kõnelejaid: 105 000. ISO 639. ♦
  Kirjad: vai kiri Vaii.
• vani keel, van nua keel (Wan, var Nwa) wan. Kiri: ladina. Rahvas: vani, vanid. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 22 000. ISO 639. ♦

NkMM: mandingo keeled

• mandingo keeled, van mande keel (Manding languages). ♦
• bambara keel (ⓔ bamanankan; Bamanankan, var Bambara, Maninka) bm/bam. Kiri: ladina, nkoo. Rahvas: bambara, bambarad. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 2,8 mln. ISO 639. ♦
• boloni keel (Bolon, var Bo, Boka) bof. Rahvas: bolon, bolonid. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 23 000 (1998 < W, 2025). ISO 639. ♦
• djula keel (ⓔ julakan; Jula, var Dyula) dyu. Kiri: . Rahvas: djula, djulad. Asuala: Burkina Faso, Elevandiluurannik, Mali. Kõnelejaid: 1,2 mln. ISO 639. ♦
• džahanka keel (Jahanka, var Diakhanke, Dyakanke, Jahanque, Jahonque, Jaxanka) jad. Rahvas: džahanka, džahankad. Asuala: Guinea, Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 150 000 (2017–2022 < W, 2025). ISO 639. ♦
• hasonga keel (ⓔ Xaasongaxango; Kassonke) kao. Kiri: . Rahvas: hasonga, hasongad. Asuala: Mali, Senegal. Kõnelejaid: 131 000. ISO 639. ♦
• malinke keel (ⓔ Maninka ~ Maninkakan; Malinke) man. Kiri: ladina, nkoo. Rahvas: mandingo, mandingod ~ malinke, malinked (Mandingo). Asuala: Elevandiluurannik, Guinea, Mali. Kõnelejaid: 4,6 mln [2012-2021 < W, 2024]. ♦ Makrokeel, jaguneb kuueks.
  • idamalinke keel⁺ (Eastern Maninkakan) emk. Asuala: Guinea, Mali, Sierra Leone. Kõnelejaid: 4,8 mln. ISO 639. ♦
  • Kita malinke keel⁺ (Kita Maninkakan) mwk. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 620 000. ISO 639. ♦ Kita on linn Malis.
  • konjanka keel⁺ (Konyanka Maninka) mku. Rahvas: konjanka, konjankad. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 729 000. ISO 639. ♦
  • läänemalinke keel⁺ (Western Maninkakan) mlq. Asuala: Gambia, Mali, Senegal. Kõnelejaid: 2,4 mln. ISO 639. ♦
  • mandinka keel⁺ (Mandinka) mnk. Rahvas: mandinka, mandinkad. Asuala: Gambia, Guinea-Bissau, Senegal. Kõnelejaid: 2,4 mln. ISO 639. ♦
  • sankarani keel⁺ (Sankaran Maninka) msc. Rahvas: sankaran, sankaranid. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 122 000. ISO 639. ♦
• marka keel (Marka, var Marka Dafing, Meka) rkm. Rahvas: marka, markad. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 190 000 (2009–2014 < W, 2025). ISO 639. ♦
• nkoo keel (ߒߞߏ N’ko; N’Ko) nqo. Kiri: nkoo. Asuala: Elevandiluurannik, Guinea. ISO 639. ♦ Nkoo kirjas kirjutatud mandingo (pms malinke ja djula sugemetega) ühiskeel (N’Ko tähendab ‘ütlen’).
  Kirjad: nkoo kiri Nkoo.

NkN: Benue-Kongo keelkond

• Benue-Kongo keelkond (Benue-Congo languages). ♦ Nigeri-Kongo keelte suurim haru, mis hõlmab bantupäraseid keeli (sh bantu keeli kitsamas mõttes), Crossi jõe, džukuni, lavamaa jm keeli.
• *Guinea keeled, van ginea keeled. ♦ Varem kasutusel olnud jaotis, mille alla arvati kruu ja kvaa keeled.

NkNX: muud Benue-Kongo keeled

• tšišingini keel, van kambari keel, kambali keel, jauri keel (Cishingini, var Aschingini, Kambari, Yauri) asg. Kiri: ladina. Rahvas: tšišingini, tšišinginid (Ashingini). Asuala: Nigeeria (Kebbi, Niger). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639. ♦

NkO: Adamaoua-Oubangui keeled

• Adamaoua-Oubangui keeled, van Adamaua-Ubangi keeled (Adamawa-Eastern languages). ♦

NkO1:Adamaoua keeled

• Adamaoua keeled (Adamawa languages). ♦
• bua keel, van bvaa keel (Bua, var ‘Ba, Bwa) bub. Kiri: . Rahvas: bua, buad. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 7700. ISO 639. ♦
• dai keel (Day, var Dai) dai. Kiri: . Rahvas: dai, daid. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 49 900. ISO 639. ♦
• dii keel (Dii, var Dourou, Duru, Yag Dii) dur. Kiri: . Rahvas: dii, diid. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 47 000. ISO 639. ♦
• longuda keel (Longuda, var Longura, Nungura) lnu. Kiri: . Rahvas: longuda, longudad. Asuala: Nigeeria (Adamawa, Bauchi). Kõnelejaid: 32 000. ISO 639. ♦
• mbumi keel, van mbuni keel (Mbum) mdd. Kiri: . Rahvas: mbumi, mbumid. Asuala: Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 51 000. ISO 639. ♦
• mumuje keel (Mumuye, var Yoro) mzm. Kiri: . Rahvas: mumuje, mumujed. Asuala: Nigeeria (Anambra, Taraba). Kõnelejaid: 400 000. ISO 639. ♦

NkO2:Oubangui keeled

• Oubangui keeled (Eastern ~ Ubangi languages). ♦
• banda keeled, van abanda keel (Banda languages) bad. Rahvas: banda, bandad. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. ISO 639. ♦
  • mono keel (Mono) mnh. Kiri: ladina. Rahvas: mono, monod. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 65 000 [1984 rahvaloendus < E, 2009]. ISO 639. ♦
• bangba keel, van abangba keel (Bangba, var Abangba) bbe. Kiri: . Rahvas: bangba, bangbad. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 11 000. ISO 639. ♦
• barambu keel, van baramo keel, balembo keel, abarambo keel (Barambu, var Abarambo, Amiangbwa, Balambu, Duga) brm. Kiri: . Rahvas: barambu, barambud. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 25 600. ISO 639. ♦
• gbaja keel, van baia keel, gbaia keel, beja keel (Gbaya) gba. Kiri: . Rahvas: gbaja, gbajad. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: . ISO 639. ♦ Makrokeel, jaguneb kuueks.
• gbanziri keel, van banziri keel (Gbanziri) gbg. Kiri: . Rahvas: gbanziri, gbanzirid. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo DV. Kõnelejaid: 17 500. ISO 639. ♦
• jakoma keel, van bangi keel (Yakoma) yky. Kiri: . Rahvas: jakoma, jakomad. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 110 000. ISO 639. ♦
• maa keel ~ madjo keel (Ma) msj. Kiri: . Rahvas: maa, maad. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 4700. ISO 639. ♦
• majogo keel, van mungu keel, maigo-mungu keel (Mayogo) mdm. Kiri: ladina. Rahvas: majogo, majogod. Asuala: Kongo DV (Idapovints). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639. ♦
• manza keel, van manga keel, mandža keel, sabanga keel (Manza) mzv. Kiri: . Rahvas: manza, manzad. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 220 000. ISO 639. ♦
• mbaa keel (Mba) mfc. Kiri: . Rahvas: mbaa, mbaad. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 36 100. ISO 639. ♦
• monzombo keel, van mondžobo keel (Monzombo) moj. Kiri: . Rahvas: monzombo, monzombod. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: 12 600. ISO 639. ♦
• mündü keel, van mundu-ngbaka keel (Mündü) muh. Kiri: . Rahvas: mündü, mündüd. Asuala: Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 23 000. ISO 639. ♦
• ndunga keel, van mondunga keel (Ndunga) ndt. Kiri: . Rahvas: ndunga, ndungad. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 2500. ISO 639. ♦
• ngbaka keel (Ngbaka) nga. Kiri: . Rahvas: ngbaka, ngbakad. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦
• ngbandi keel, van ngabandi keel, mongbandi keel (Ngbandi). Kiri: . Rahvas: ngbandi, ngbandid. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • lõunangbandi keel (Southern Ngbandi) nbw. Kiri: . Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 105 000. ISO 639. ♦
  • põhjangbandi keel (Northern Ngbandi) ngb. Kiri: ladina. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 250 000. ISO 639. ♦
• sango keel, van ngbandi-sango keel, buraka keel (ⓔ yângâ tî sängö; Sango) sg/sag. Kiri: ladina. Rahvas: sango, sangod. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 350 000. ISO 639. ♦
• sere keeled, van sere-mundu keeled (Sere languages). Asuala: Kongo DV, Lõuna-Sudaan. ♦
  • belanda-viri keel, van biri keel, birri keel, abiri keel, ambili keel (Belanda Viri) bvi. Kiri: . Rahvas: belanda-viri, belanda-virid. Asuala: Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 16 000. ISO 639. ♦
  • ndogo keel (Ndogo) ndz. Kiri: . Rahvas: ndogo, ndogod. Asuala: Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
  • sere keel, van šere keel, basiri keel, basili keel (Sere) swf. Kiri: . Rahvas: sere, sered. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 2500. ISO 639. ♦
• zande keeled (Zande languages) znd. Kiri: . Rahvas: zande, zanded. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo DV, Lõuna-Sudaan. ISO 639. ♦
  • nzakara keel, van sakara murre, noakkara murre (Nzakara) nzk. Kiri: ladina. Rahvas: nzakara, nzakarad. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 50 000. ISO 639. ♦
  • zande keel, van azande keel, manjanja keel, omadjaka keel, babungera keel, makaraka keel, diga keel, sande keel (Zande) zne. Kiri: . Rahvas: zande, zanded. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo DV, Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 1,1 mln. ISO 639. ♦

NkP: lavamaa keeled

• lavamaa keeled (Plateau ~ Platoid languages). ♦
• beromi keel, van biromi keel (Berom) bom. Kiri: . Rahvas: berom, beromid. Asuala: Nigeeria (Kaduna, Plateau). Kõnelejaid: 300 000. ISO 639. ♦
• eteni keel ~ ganavuri keel (Eten ~ Ganawuri) etx. Kiri: ladina. Rahvas: eten, etenid. Asuala: Nigeeria (Kaduna, Plateau. Kõnelejaid: 40 000. ISO 639. ♦
• hjami keel, van džaba keel (Hyam) jab. Kiri: ladina. Rahvas: hjami, hjamid. Asuala: Nigeeria (Kaduna). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639. ♦
• taroki keel, van jergumi keel (Tarok) yer. Kiri: ladina. Rahvas: tarok, tarokid. Asuala: Nigeeria (Plateau). Kõnelejaid: 300 000. ISO 639. ♦
• tjapi keel ~ katabi keel (Tyap ~ Katab) kcg. Kiri: ladina. Rahvas: tjapp, tjapid. Asuala: Nigeeria (Kaduna). Kõnelejaid: 130 000. ISO 639. ♦

NkR: kruu keeled

• kruu keeled, van kruu keel, kravo keel, kravi keel, nanga keel (Kru languages) kro. Rahvas: kruu, kruud. Asuala: Libeeria. ISO 639. ♦
• bakve keel (Bakwé) bjw. Kiri: . Rahvas: bakve, bakved. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 10 300. ISO 639. ♦
• bassa keel (Bassa) bsq. Kiri: ladina, bassa. Rahvas: bassa, bassad. Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 352 000. ISO 639. ♦
  Kirjad: † bassa kiri Bass.
• bete keel (Bété). Kiri: . Rahvas: bete, beted. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks.
  • Daloa bete keel [dal`oa b. k.] (Daloa Bété ~ Northern Bété) bev. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 130 000. ISO 639. ♦
  • Gagnoa bete keel [ganj`oa b. k.] (Gagnoa Bété ~ Eastern Bété) btg. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 150 000. ISO 639. ♦
  • Guiberoua bete keel [giber`ua b. k.] (Guiberoua Bété ~ Central Bété) bet. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 130 000. ISO 639. ♦
• dida keel (Dida). Kiri: . Rahvas: dida, didad. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 195 400. ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • Lakota dida keel (Lakota Dida) dic. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 93 800. ISO 639. ♦
  • Yocoboué dida keel [jokobu`ee d. k.] (Yocoboué Dida) gud. Kiri: ladina. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 102 000. ISO 639. ♦
• grebo keel, van gree keel (Grebo) grb. Kiri: . Rahvas: grebo, grebod. Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: . ISO 639. ♦ Makrokeel.
  • džabo keel ~ lõunagrebo keel ([ɟʱɑbo], Jabo ~ Southern Grebo) grj. Kiri: . Rahvas: džabo, džabod. Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 28 700. ISO 639. ♦
• klao keel (Klao) klu. Kiri: ladina. Rahvas: klao, klaod. Asuala: Libeeria, Sierra Leone. Kõnelejaid: 227 000. ISO 639. ♦
• krahni keel, van krani keel (Krahn). Kiri: . Rahvas: krahn, krahnid. Asuala: Elevandiluurannik, Libeeria. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • idakrahni keel (Eastern Krahn) kqo. Kiri: . Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 47 000. ISO 639. ♦
  • läänekrahni keel (Western Krahn) krw. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik, Libeeria. Kõnelejaid: 60 000. ISO 639. ♦
• vee keel (Wè ~ Guéré). Kiri: . Rahvas: vee, veed. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks.
  • lõunavee keel (Southern Wè) gxx. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 293 000. ISO 639. ♦
  • läänevee keel (Western Wè) wec. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 25 200. ISO 639. ♦
  • põhjavee keel (Wè Northern ~ Wobé) wob. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 156 000. ISO 639. ♦

NkT: dogoni keeled

• dogoni keeled, van toro keel, tombo keel (Dogon languages). ♦
• donnoso keel, van tombo murre (ⓔ Donno sɔ ~ Kamma sɔ; Donno So Dogon) dds. Kiri: . Rahvas: donnoso, donnosod. Asuala: Mali (Mopti). Kõnelejaid: 45 300. ISO 639. ♦
• džamsai keel (Jamsay tegu, Jamsay Dogon) djm. Kiri: . Rahvas: džamsai, džamsaid. Asuala: Mali (Mopti). Kõnelejaid: . ISO 639. ♦
• tenekani keel (ⓔ Tene kã; Tene Kan Dogon) dtk. Kiri: . Rahvas: tenekan, tenekanid. Asuala: Mali (Mopti). Kõnelejaid: 127 000. ISO 639. ♦
• tomokani keel (ⓔ Tomo kã; Tomo Kan Dogon) dtm. Kiri: . Rahvas: tomokan, tomokanid. Asuala: Mali (Mopti). Kõnelejaid: 133 000. ISO 639. ♦
• torosoo keel (ⓔ Tɔrɔ sɔɔ; Toro So Dogon) dts. Kiri: . Rahvas: torosoo, torosood. Asuala: Mali (Mopti). Kõnelejaid: 50 000. ISO 639. ♦

NkW: Lääne-Benue-Kongo keeled

• Lääne-Benue-Kongo keeled (West Benue-Congo languages). ♦
• ebira keel, van bira keel (Ebira) igb. Kiri: ladina. Rahvas: ebira, ebirad. Asuala: Nigeeria (Edo, Kwara, Nassarawa). Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦
• edo keel ~ bini keel (ⓔ Èdó; Bini) bin. Kiri: ladina. Rahvas: edo, edod. Asuala: Nigeeria (Delta, Edo). Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦
• esani keel, van eša keel, šaa keel, išani keel (Esan) ish. Kiri: . Rahvas: esan, esanid. Asuala: Nigeeria (Edo). Kõnelejaid: 200 000. ISO 639. ♦
• gbari keel (Gbari) gby. Kiri: ladina. Rahvas: gbari, gbarid. Asuala: Nigeeria (Abuja, Niger). Kõnelejaid: 350 000. ISO 639. ♦
• idoma keel (Idoma) idu. Kiri: . Rahvas: idoma, idomad. Asuala: Nigeeria (Benue). Kõnelejaid: 600 000. ISO 639. ♦
• igala keel (Igala) igl. Kiri: ladina. Rahvas: igala, igalad. Asuala: Nigeeria (Kogi). Kõnelejaid: 800 000. ISO 639. ♦
• igbo keel ~ ibo keel, van boo keel (ⓔ asụsụ Igbo; Igbo) ig/ibo. Kiri: ladina. Rahvas: igbo, igbod. Asuala: Nigeeria (Abia, Anambra, Ebonyi, Enugu, Imo). Kõnelejaid: 18 mln. ISO 639. ♦
• isoko keel (Isoko) iso. Kiri: ladina. Rahvas: isoko, isokod. Asuala: Nigeeria (Delta). Kõnelejaid: 423 000. ISO 639. ♦
• izi keel ~ izi-ezaa-ikvo-mgboo keel, van isi murre (Izi-Ezaa-Ikwo-Mgbo) izi. Kiri: ladina. Rahvas: izi, izid. Asuala: Nigeeria (Benue, Ebonyi). Kõnelejaid: 593 000. ISO 639. ♦
• joruba keel, van joruuba keel, jariba keel, ajo keel, ejo keel, egba keel, nago keel, ajadži keel, aku keel (ⓔ èdè Yorùbá; Yoruba) yo/yor. Kiri: ladina. Rahvas: joruba, jorubad. Asuala: Nigeeria. Kõnelejaid: 20 mln. ISO 639. ♦
• nupe keel, van nufe keel, nife keel, tappa keel (Nupe-Nupe-Tako) nup. Kiri: ladina. Rahvas: nupe, nuped. Asuala: Nigeeria (Kwara, Niger, Plateau). Kõnelejaid: 800 000. ISO 639. ♦
• urhobo keel, van sobo keel (Urhobo) urh. Kiri: . Rahvas: urhobo, urhobod. Asuala: Nigeeria (Delta). Kõnelejaid: 546 000. ISO 639. ♦

Klassifikatsioonist

Nigeri-Kordofani nimetus on aegunud, kuivõrd Kordofani keeli peetakse tänapäeval eeskätt geograafiliseks rühmituseks. Seeasemel on tagasi tuldud Nigeri-Kongo keelte nimetuse juurde.

Nigeri-Kongo keelte tuumiku moodustavad Atlandi-Kongo keeled, mida ühendab nimisõnaklasside süsteem. Väiksem läänepoolne haru on Atlandi keelkond (NkA), idapoolne haru on Benue-Kongo keelkond (NkN), mille keskmes on bantulikud keeled (NkD, sh bamileke NkDB ja ekoi NkDE) ja selle suurim osa bantu keeled (NkB), mis jagunevad mitmesse rühma. Selle keskme kõrval on Crossi jõe (NkC), džukuni (NkJ), lavamaa (NkP), Lääne-Benue-Kongo ehk Volta-Nigeri keeled (NkW) ja muud Benue-Kongo keeled (NkNX). Atlandi-Kongo keelte hulka kuuluvad veel Adamaoua-Oubangui (NkO: Adamaoua NkO1, Oubangui NkO2), guri (NkG, sh grusi NkGG, senufo NkGS), kruu (NkR) ja kvaa (NkK, sh akani NkKA, gbee NkKB, guangi NkKG) keeled.

Nõrgemalt on Nigeri-Kongo keeltega seotud dogoni (NkT), idžo (NkI) ja mande (NkM, sh mandingo NkMM) keeled, mis on väljaspool Atlandi-Kongo keeli.

Vt ka selgitust bantu keelte nimetuste kohta jaotises NkB.

Anna tagasisidet