Ns: Niiluse-Sahara hõimkond

Sisukord

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
† hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
* aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

— — —

Niiluse-Sahara hõimkond (Nilo-Saharan languages) ssa. ISO 639. ♦ Keelekooslus hõlmab Chari-Niiluse, koma, maba ja Sahara keelkonda jm keeli.

Ns0: Chari-Niiluse keelkond

Chari-Niiluse keelkond, van Šari-Niiluse keelkond, makrosudaani keelkond (Chari-Nile languages). ♦

NsC: Kesk-Sudaani keeled

Kesk-Sudaani keeled (Central Sudanic languages) csu. ISO 639. ♦
avokaja keel, van avukaja keel, mitu keel (Avokaya, var Avukaya, Abukeia) avu. Kiri: ladina. Rahvas: avokaja, avokajad. Asuala: Lõuna-Sudaan, Tšaad. Kõnelejaid: 65 000. ISO 639. ♦
bagirmi keel ~ barma keel (ⓔ ɓarma; Bagirmi) bmi. Kiri: ladina. Rahvas: bagirmi, bagirmid. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 45 000. ISO 639. ♦
baka keel (Baka, var Tara Baka) bdh. Kiri: ladina. Rahvas: baka, bakad. Asuala: Kongo DV, Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 26 300. ISO 639. ♦
bongo keel, van abongo keel, akuma keel (Bongo) bot. Kiri: . Rahvas: bongo, bongod. Asuala: Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
efe keel, van jogo keel? (Efe) efe. Kiri: . Rahvas: efe, efed. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
gbaja keel, van kreiši keel, kreši keel, kredži keel (Gbaya, var Kpara, Kreich, Kreish, Kresh) krs. Kiri: ladina. Rahvas: gbaja, gbajad. Asuala: Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 16 000. ISO 639. ♦
kaba keel (Kaba, var Kabba, Sara Kaba) ksp. Kiri: ladina. Rahvas: kaba, kabad. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik, Tšaad. Kõnelejaid: 83 000. ISO 639. ♦
keliko keel, van kaliko keel (Keliko, var Kaliko, Kaliko-Ma’di) kbo. Kiri: ladina. Rahvas: keliko, kelikod. Asuala: Kongo DV, Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 22 500. ISO 639. ♦
lendu keel, vn alendu keel (Lendu) led. Kiri: . Rahvas: lendu, lendud. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 760 000. ISO 639. ♦
logo keel (Logo, var Logoti) log. Kiri: ladina. Rahvas: logo, logod. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 210 000. ISO 639. ♦
lugbara keel, van lugbari keel, lobgvari keel, lugvari keel, mogvari keel (Lugbara) lgg. Kiri: . Rahvas: lugbara, lugbarad. Asuala: Kongo DV, Uganda. Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦
madi keel, van tšopi keel (ⓔ màɗí; Ma’di, var Madi) mhi. Kiri: . Rahvas: madi, madid. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 149 000. ISO 639. ♦
mangbetu keel, van mbuva keel, hoko keel, koko keel (ⓔ Nemangbetu; Mangbetu) mdj. Kiri: ladina. Rahvas: mangbetu, mangbetud. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 620 000. ISO 639. ♦
mangbutu keel, van mombutu keel (Mangbutu, var Mombuttu) mdk. Kiri: . Rahvas: mangbutu, mangbutud (Wambutu). Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦
mbai keel (Mbay, var Mbai, Moissala Mbai, Sara Mbai) myb. Kiri: ladina. Rahvas: mbai, mbaid. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik, Tšaad. Kõnelejaid: 88 300. ISO 639. ♦
moru keel, van amadi keel (Moru, var Kala Moru) mgd. Kiri: ladina. Rahvas: moru, morud. Asuala: Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 70 000. ISO 639. ♦
*moru-mangbetu keeled. ♦ Pole enam eristatud, praegu eri rühmades.
ndoo keel (Ndo, var Kebu) ndp. Kiri: . Rahvas: ndoo, ndood. Asuala: Tšaad, Uganda. Kõnelejaid: 134 000. ISO 639. ♦
Murded: avari murre, van avidi (Avari).
ngambai keel (Ngambay, var Gambaye, Sara Ngambai) sba. Kiri: ladina. Rahvas: ngambai, ngambaid. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 896 000. ISO 639. ♦
ngiti keel ~ druna keel, van druu keel (ⓔ Ndruna; Ngiti, var Druna) niy. Kiri: ladina. Rahvas: ngiti, ngitid. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639. ♦
sari keel, van sara keel (Sar, var Sara) mwm. Kiri: . Rahvas: sari, sarid. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 183 000. ISO 639. ♦

NsE: Ida-Sudaani keeled

Ida-Sudaani keeled (Eastern Sudanic languages) sdv. ISO 639. ♦
Niiluse keeled (Nilotic languages). Rahvas: niloot, niloodid. ♦ Ida-, Lõuna- ja Lääne-Niiluse keelte ühisnimetus.

NsE1: Nuubia keeled

Nuubia keeled (Nubian languages) nub. ISO 639. ♦
dairi keel (Dair, var Thaminyi) drb. Kiri: . Rahvas: dair, dairid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
dillingi keel (Dilling, var Delen, Warkimbe) dil. Kiri: ladina. Rahvas: dilling, dillingid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 5300. ISO 639. ♦
kenuzi-dongola keel, van kenutsi keel, kenusi keel, dongola keel (Kenuzi-Dongola, var Kenzi-Dongolawi) kzh. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: kenuzi, kenuzid; dongola, dongolad. Asuala: Egiptus, Sudaan. Kõnelejaid: 280 000. ISO 639. ♦
midobi keel (Midob) mei. Kiri: . Rahvas: midob, midobid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 50 000. ISO 639. ♦
nuubia keel (ⓔ Nòbíín ‘nuubialaste keel’; Nobiin, var Nubian) fia. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: nuubialane, nuubialased. Asuala: Egiptus, Sudaan. Kõnelejaid: 495 000. ISO 639. ♦
Murded: fijadika murre, van fadidži (Fiyadikka, var Fedicca, Fadija, Fiadidja); mahasi murre (Mahas, var Mahasi).
† vananuubia keel (Old Nubian) onw. Kiri: kopti. Asuala: Egiptus, Sudaan. ISO 639. ♦ VIII–XV saj pKr.

NsE2: Lääne-Niiluse keeled

Lääne-Niiluse keeled (Western Nilotic languages). ♦
adhola keel (Adhola, var Ludama) adh. Kiri: . Rahvas: adhola, adholad (Dhopadhola, var Budama). Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 360 000. ISO 639. ♦
aluri keel, van luri keel, dundu keel (Alur) alz. Kiri: . Rahvas: alur, alurid. Asuala: Kongo DV, Uganda. Kõnelejaid: 1,2 mln. ISO 639. ♦
anuaki keel, van anivaki keel, jambo keel (Anuak, var Anywak, Nuro, Yambo) anu. Kiri: etioopia, ladina. Rahvas: anuak, anuakid. Asuala: . Kõnelejaid: . ISO 639. ♦
atšoli keel, van akoli keel, gangi keel, gani keel, šuli keel, šefolu keel, obo keel, faradžoke keel (ⓔ Acoli [atʃoli]; Acholi, var Acoli, Gang, Shuli) ach. Kiri: ladina. Rahvas: atšoli, atšolid. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 792 000. ISO 639. ♦
belanda-bori keel, van bori keel (Belanda Bor, var Boor) bxb. Kiri: ladina. Rahvas: belanda-bori, belanda-borid. Asuala: Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
buruni keel (Burun, var Barun, Lange) bdi. Kiri: ladina. Rahvas: burun, burunid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 18 000. ISO 639. ♦
dinka keel, van džienga keel (ⓔ Thuɔŋjäŋ [θuɔŋ.ɟa̤ŋ]; Dinka) din. Kiri: ladina. Rahvas: dinka, dinkad. Asuala: Lõuna-Sudaan, Sudaan. Kõnelejaid: 3 mln. ISO 639. ♦ Makrokeel, jaguneb viieks, ilmakaarte järgi.
kumami keel (Kumam, var Akokolemu, Akum) kdi. Kiri: . Rahvas: kumam, kumamid. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 174 000. ISO 639. ♦
lango keel, van kedi keel (Lango) laj. Kiri: ladina. Rahvas: lango, langod. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 978 000. ISO 639. ♦
luo keel, van džoluo keel, džaluo keel (ⓔ Dholuo [ɗólúô]; Luo, var Kavirondo) luo. Kiri: ladina. Rahvas: luo, luod. Asuala: Keenia, Tansaania. Kõnelejaid: 3,5 mln. ISO 639. ♦
nueri keel, van abiagari keel, naali keel (ⓔ Naadh ~ Thok Nath; Nuer) nus. Kiri: ladina. Rahvas: nuer, nuerid. Asuala: Etioopia, Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 805 000. ISO 639. ♦
šilluki keel, van tsolo keel, dembo keel (ⓔ dhok-Chollo; Shilluk) shk. Kiri: ladina. Rahvas: šilluk, šillukid. Asuala: Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 175 000. ISO 639. ♦
thuri keel, van turi keel (Thuri, var Shatt) thu. Kiri: ladina. Rahvas: thuri, thurid. Asuala: Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 6600. ISO 639. ♦

NsE3: Ida-Niiluse keeled

Ida-Niiluse keeled ~ Niiluse-hami keeled (Eastern Nilotic languages ~ Nilo-Hamitic languages). ♦
bari keel, van džilio keel (Bari) bfa. Kiri: ladina. Rahvas: bari, barid. Asuala: Lõuna-Sudaan, Uganda. Kõnelejaid: 480 000. ISO 639. ♦
Murded: njangbara murre, van njangja (Nyangbara).
karamodžongi keel, van karamadžo keel, kakisera keel, karamodžo keel (ⓔ ŋakarimojoŋ; Karamojong) kdj. Kiri: . Rahvas: karamodžong, karamodžongid. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 370 000. ISO 639. ♦
maasai keel ~ masai keel (ⓔ ɔl Maa; Maasai, var Masai) mas. Kiri: . Rahvas: maasai, maasaid ~ masai, masaid. Asuala: Keenia, Tansaania. Kõnelejaid: 883 000. ISO 639. ♦
otuho keel ~ lotuko keel, van latuko keel (Otuho, var Lotuko) lot. Kiri: . Rahvas: otuho, otuhod. Asuala: Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 135 000. ISO 639. ♦
samburu keel (Samburu, var Burkeneji, Nkutuk) saq. Kiri: . Rahvas: samburu, samburud. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 174 000. ISO 639. ♦
Murded: tšamuse murre (Chamus, var Ilcamus, Njemps).
teso keel (Teso, var Ateso) teo. Kiri: . Rahvas: teso, tesod. Asuala: Keenia, Uganda. Kõnelejaid: 1,3 mln. ISO 639. ♦
toposa keel, van topoto keel (Toposa, var Akara, Kumi, Topotha) toq. Kiri: . Rahvas: toposa, toposad. Asuala: Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 100 000. ISO 639. ♦
turkana keel (ⓔ Ng’aturkwana; Turkana, var Ngaturkana) tuv. Kiri: . Rahvas: turkana, turkanad. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 365 000. ISO 639. ♦

NsE4: Lõuna-Niiluse keeled

Lõuna-Niiluse keeled (Southern Nilotic languages). ♦
datooga keel, van tatogi keel, totogi keel (Datooga, var Datoga, Mangati ¡, Tatoga) tcc. Kiri: ladina. Rahvas: datooga, datoogad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 87 800. ISO 639. ♦
kalendžini keel (Kalenjin, var Nandi-Kipsigi) kln. Kiri: . Rahvas: kalendžin, kalendžinid. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 2,5 mln. ISO 639. ♦ Makrokeel, mis hõlmab mitut keelt, sh nandi keelte rühma.
- kipsigi keel (Kipsigis, var Kipsikii) sgc. Kiri: ladina. Rahvas: kipsigi, kipsigid. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 471 000. ISO 639. ♦
- markveeta keel (Markweeta, var Endo, Marakuet, Markweta) enb. Kiri: ladina. Rahvas: markveeta, markveetad. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 161 000. ISO 639. ♦
- okieki keel (Okiek, var Akiek, Kinare, Ogiek) oki. Kiri: . Rahvas: okiek, okiekid. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 42 000. ISO 639. ♦
- sabaoti keel (Sabaot, var Sebei) spy. Kiri: ladina. Rahvas: sabaot, sabaotid. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 279 000. ISO 639. ♦
- teriki keel (Terik, var Nyang’ori) tec. Kiri: . Rahvas: terik, terikid. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 262 000. ISO 639. ♦
- nandi keeled (Nandi languages) ♦ Kalendžini tuumik.
  - aramaniki keel (Aramanik, var Dorobo ¡, Laramanik) aam. Kiri: . Rahvas: aramanik, aramanikid. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦
  - keijo keel (Keiyo, var Elgeyo) eyo. Kiri: . Rahvas: keijo, keijod. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 111 000. ISO 639. ♦
  - kisankasa keel (Kisankasa, var Dorobo ¡) kqh. Kiri: . Rahvas: kisankasa, kisankasad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 4700. ISO 639. ♦
  - mediaki keel (Mediak, var Dorobo ¡) mwx. Kiri: . Rahvas: mediak, mediakid. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 5300. ISO 639. ♦
  - mosiro keel (Mosiro, var Dorobo ¡) mwy. Kiri: . Rahvas: mosiro, mosirod. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 5300. ISO 639. ♦
  - nandi keel ~ tšemuali keel, van lumbva keel, tengvali keel (Nandi, var Cemual, Naandi) niq. Kiri: ladina. Rahvas: nandi, nandid. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
  - tugeni keel (Tugen, var Tuken) tuy. Kiri: . Rahvas: tugen, tugenid. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 144 000. ISO 639. ♦
pökoodi keel ~ pokoti keel, van suki keel (Pökoot, var Pokot, Suk; Kimukon^kln) pko. Kiri: ladina. Rahvas: pökoot, pökoodid. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 264 000. ISO 639. ♦

NsE5: surma keeled

surma keeled, van didingi-murle rühm (Surmic languages). Asuala: Etioopia, Lõuna-Sudaan. ♦
didinga keel, van didingi keel (Didinga, var Lango, Xaroxa) did. Kiri: . Rahvas: didinga, didingad. Asuala: Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 60 000. ISO 639. ♦
murle keel, van beiri keel (Murle, var Agiba, Adkibba, Beir, Murule) mur. Kiri: . Rahvas: murle, murled. Asuala: Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 60 000. ISO 639. ♦

NsEX: muud Ida-Sudaani keeled

aka keel, van silloki keel (Aka, var Jebel Silak, Sillok) soh. Kiri: . Rahvas: aka, akad. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 300. ISO 639. ♦
ama keel ~ njimangi keel (Ama, var Inyimang, Nyimang, Nyuwing) nyi. Kiri: . Rahvas: ama, amad. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 70 000. ISO 639. ♦
dago keel ~ dagu keel, van tagu keel, dadžu keel, finingi keel (Daju, var Dago). Kiri: . Rahvas: dago, dagod. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks.
- Dar Daju dago keel [d`aar dažu d. k.] (ⓔ Saaronge; Dar Daju Daju) djc. Kiri: . Asuala: Tšaad (Guéra). Kõnelejaid: 34 000. ISO 639. ♦
- Darfuri dago keel [darfuuri d. k.] (Dar Fur Daju) daj. Kiri: . Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 143 000. ISO 639. ♦
- Dar Sila dago keel [d`aar sila d. k.] (ⓔ Bokoruge; Dar Sila Daju) dau. Kiri: . Asuala: Tšaad (Ouaddaï). Kõnelejaid: 63 000. ISO 639. ♦
gaami keel, van tabi keel, naga keel, ?kamedži keel (Gaam, var Ingassana, Kamanidi, Mamedja, Muntani, Tabi) tbi. Kiri: ladina. Rahvas: gaam, gaamid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 67 200. ISO 639. ♦
iki keel (ⓔ Icetot; Ik, var Ngulak, Teuso) ikx. Kiri: ladina. Rahvas: ikk, ikid. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
marariti keel, van merariti keel (Mararit, var Abiri, Ebiri, Merarit) mgb. Kiri: . Rahvas: mararit, mararitid. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 42 400. ISO 639. ♦
nara keel, van nare keel, barea keel, mogorebi keel, marda keel, kolkota keel (Nara, van Barea ¡, Mogareb, Santora) nrb. Kiri: . Rahvas: nara, narad. Asuala: Eritrea. Kõnelejaid: 81 400. ISO 639. ♦
† njangi keel (Nyang’i, var Gyangiya, Ngangea, Niporen) nyp. Rahvas: njangi, njangid. Asuala: Uganda. ISO 639. ♦
soo keel (Soo, var Tepes) teu. Kiri: . Rahvas: tepes, tepesed. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
tama keel (Tama, var Tamok) tma. Kiri: . Rahvas: tama, tamad. Asuala: Sudaan, Tšaad. Kõnelejaid: 67 900. ISO 639. ♦
temeini keel, van temaini keel, ronge keel (Temein, var Ronge) teq. Kiri: . Rahvas: temein, temeinid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 13 000. ISO 639. ♦

NsG: songai keeled

songai keeled (Ayneha, Songhay languages) son. Kiri: . Rahvas: songai, songaid. Asuala: Mali, Niger. ISO 639. ♦
dendi keel (Dendi, var Dandawa) ddn. Kiri: ladina. Rahvas: dendi, dendid. Asuala: Benin, Nigeeria. Kõnelejaid: 32 000. ISO 639. ♦
Humburi songai keel⁺ (ⓔ هُمْبُرِ ٺِينِ humburi ciini; Humburi Senni) hmb. Kiri: araabia, ladina. Asuala: Burkina Faso, Mali. Kõnelejaid: 81 000 [1999–2021 < W, 2024]. ISO 639. ♦ Hombori (Humburi) on linnanimi.
koiraborosenni keel⁺ (ⓔ كࣷيْرَبࣷرࣷ سٜنِّ Koyraboro Senni; Koyraboro Senni Songhai) ses. Kiri: araabia, ladina. Asuala: Mali (Gao, Timbuktu). Kõnelejaid: 430 000 [2007 < W, 2024]. ISO 639. ♦ Koyra-boro senn-i ‘linnaelanike keel’.
koiratšiini keel⁺ (ⓔ كࣷيْرَ ٺِينِ koyra ciini; Koyra Chiini Songhay) khq. Kiri: araabia, ladina. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 200 000 [1999 < W, 2024]. ISO 639. ♦ Koyra ciini ‘linnakeel’.
korandže keel⁺ (ⓔ kwạṛa n dzyəy; Korandje) kcy. Asuala: Alžeeria (Béchar). Kõnelejaid: 3000 [2010 < W, 2024]. ISO 639. ♦
zarma keel, van zerma keel, džerma keel (ⓔ Zarmaciine; Zarma, var Djerma, Dyerma) dje. Kiri: ladina. Rahvas: zarma, zarmad. Asuala: Niger. Kõnelejaid: 2,2 mln. ISO 639. ♦
Murded: songaiboro murre (Songhoyboro Ciine ‘songailaste keel’).
tadaksahaki keel⁺ (Tadaksahak) dsq. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: tadaksahak, tadaksahakid. Asuala: Mali, Niger. Kõnelejaid: 170 000 [2022 < W, 2024]. ISO 639. ♦
tagdali keel⁺ (Tagdal) tda. Kiri: tifinagi. Rahvas: tagdal, tagdalid. Asuala: Niger. Kõnelejaid: 65 000 [2021 < W, 2024]. ISO 639. ♦
tasavaki keel⁺ (ⓔ Tásàwàq; Tasawaq) twq. Kiri: . Rahvas: tasavak, tasavakid. Asuala: Niger (Agadez). Kõnelejaid: 21 000 [2021 < W, 2024]. ISO 639. ♦
tondisongai keel⁺ (Tondi Songway Kiini) tst. Asuala: Mali (Mopti). Kõnelejaid: 3000 [1998 < W, 2024]. ISO 639. ♦

NsK: koma keelkond

koma keelkond (Koman languages). ♦
† gule keel (Gule, var Anej, Fecakomodiyo) gly. Rahvas: gule, guled. Asuala: Sudaan. ISO 639. ♦
gumuzi keel, van gumusi keel (Gumuz, var Bega, Debuga, Shankillinya ¡, Sigumza) guk. Kiri: etioopia, ladina. Rahvas: gumuz, gumuzid. Asuala: Etioopia (Benshangul-Gumuz), Sudaan (Sinine Niilus). Kõnelejaid: 248 000 [2007–2017 < W, 2024]. ISO 639. ♦
komo keel, van koma keel, komani keel (Komo, var Central Koma, Gokwom, Hayahaya, Koma of Daga) xom. Kiri: . Rahvas: komo, komod. Asuala: Etioopia (Gambela), Lõuna-Sudaan, Sudaan. Kõnelejaid: 11 500. ISO 639. ♦
kvama keel (Kwama, var Afan Mao, Gogwama, North Koma, Takwama) kmq. Kiri: . Rahvas: kvama, kvamad. Asuala: Etioopia (Benshangul-Gumuz). Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦
uduki keel (Uduk, var Burun, Kebeirka, Kumus, Twampa) udu. Kiri: ladina. Rahvas: uduk, udukid. Asuala: Etioopia (Gambela). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦

NsM: maba keelkond

maba keelkond, van vadai rühm (Maban languages). ♦
karanga keel (Karanga, var Kurunga) kth. Kiri: . Rahvas: karanga, karangad. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
maba keel, van mabangi keel, kursa keel, dšema keel (ⓔ mabaŋ; Maba, var Borgu, Ouaddai) mde. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: maba, mabad. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 250 000. ISO 639. ♦
mabaani keel ~ mabani keel (Mabaan, var Maaban, Southern Burun, Tonko) mfz. Kiri: . Rahvas: mabaan, mabaanid. Asuala: Lõuna-Sudaan, Sudaan. Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
masaliti keel (ⓔ kana masara; Masalit, var Kaana Masala, Masara, Massolit) mls. Kiri: . Rahvas: masalit, masalitid. Asuala: Sudaan, Tšaad. Kõnelejaid: 60 900. ISO 639. ♦
runga keel (Runga, var Aykindang, Rounga) rou. Kiri: . Rahvas: runga, rungad. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik, Tšaad. Kõnelejaid: 43 000. ISO 639. ♦

NsS: Sahara keelkond

Sahara keelkond, van kanuri-teda keeled, osaliselt niiluse-tšaadi keeled (Saharan languages). ♦
† berti keel (Berti) byt. Kiri: . Rahvas: berti, bertid. Asuala: Sudaan. ISO 639. ♦
daza keel ~ dazaga keel (Dazaga, var Dazza, Goran) dzg. Kiri: . Rahvas: daza, dazad (Daza). Asuala: . Kõnelejaid: . ISO 639. ♦
kanuri keel ~ bornu keel (ⓔ kā́nurī ~ bó̱rnu; Kanuri) kr/kau. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: kanuri, kanurid. Asuala: Kamerun, Nigeeria, Niger, Tšaad. Kõnelejaid: 9,6 mln [1993–2021 < W, 2024]. ISO 639. ♦ Makrokeel, jaguneb mitmeks.
- Bilma kanuri keel⁺ (Bilma Kanuri, var Bla Bla, Kanouri, Kanoury) bms. Kiri: ladina. Asuala: Niger (Agadez). Kõnelejaid: 43 000 [2021 < W, 2024]. ISO 639. ♦
- keskkanuri keel (ⓔ Yerwá Kànùrí; Central Kanuri, var Beriberi ¡, Bornouans, Bornu, Kanouri, Kole, Sirata) knr. Kiri: araabia, ladina. Asuala: Kamerun, Nigeeria, Niger, Tšaad. Kõnelejaid: 8,4 mln [2021–2024 < W, 2024]. ISO 639. ♦
  Murded: movari murre, van mabari, mobari (Movar).
- manga keel⁺ (Manga Kanuri, var Kanouri, Manga) kby. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: manga, mangad. Asuala: Nigeeria, Niger (Diffa, Zinder). Kõnelejaid: 920 000 [1993–2001 < W, 2024]. ISO 639. ♦
- tumari keel⁺ (Tumari Kanuri, var Kanambu, Kanembu) krt. Kiri: ladina. Rahvas: tumari, tumarid. Asuala: Niger (Diffa). Kõnelejaid: 100 000 [2021 < W, 2024]. ISO 639. ♦
zaghava keel ~ zagava keel, van zavaga keel (ⓔ Beria; Zaghawa) zag. Kiri: . Rahvas: zaghava, zaghavad. Asuala: Sudaan, Tšaad. Kõnelejaid: 187 000. ISO 639. ♦
Murded: tuer-gala murre, van bidejati, baele (Tuer-Gala, var Baele, Bideyat, Tuba).
teda keel° ~ tedaga keel, van tubu keel, tibu keel (Tedaga, var Tibbu) tuq. Kiri: . Rahvas: teda, tedad (Teda). Asuala: Niger, Tšaad. Kõnelejaid: 43 000. ISO 639. ♦
tubu, tubud (Toubou) {dzg, tuq}. Asuala: Niger, Tšaad. ♦ Hõim kõneleb daza ja teda keelt.

NsX: muud Niiluse-Sahara keeled

amdangi keel, van mimi keel?, kodoi keel? (Amdang, var Biltine, Mima, Mimi) amj. Kiri: . Rahvas: amdang, amdangid. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 41 100. ISO 639. ♦
berta keel, van bertati keel, mugo keel, dalla keel, doba keel (Berta, var Beni Shangul) wti. Kiri: ladina. Rahvas: berta, bertad. Asuala: Etioopia (Benshangul-Gumuz), Sudaan. Kõnelejaid: 147 000. ISO 639. ♦
Murded: fasolgo murre?, undu murre (Undu).
furi keel, van fori keel, kongara keel, kondžara keel (ⓔ bèle fòòr ~ fòòraŋ bèle; Fur, var Konjara) fvr. Kiri: ladina. Rahvas: furi, furid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 500 000. ISO 639. ♦
kadugli keel (Katcha-Kadugli-Miri, var Dakalla, Kudugli) xtc. Kiri: ladina. Rahvas: kadugli, kaduglid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 75 000. ISO 639. ♦
Murded: katša murre, van tolubi (Katcha, var Dholubi, Tolubi); miri murre (Miri).
keiga keel (Keiga, var Aigang, Yega) kec. Kiri: ladina. Rahvas: keiga, keigad. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦
krongo keel (Krongo, var Dimodongo, Korongo, Tamanya) kgo. Kiri: ladina. Rahvas: krongo, krongod. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 21 700. ISO 639. ♦
kunama keel ~ baasa keel, van baadeni keel, baaseni keel (Kunama, var Baaza, Baazayn, Baden, Bazen) kun. Kiri: . Rahvas: kunama, kunamad. Asuala: Eritrea. Kõnelejaid: 108 000. ISO 639. ♦
šabo keel (ⓔ Sabu; Shabo, var Mekeyer ¡, Shako ¡) sbf. Kiri: . Rahvas: šabo, šabod. Asuala: Etioopia. Kõnelejaid: 450. ISO 639. ♦
tuliši keel (Tulishi, var Thulishi) tey. Kiri: ladina. Rahvas: tuliši, tulišid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 8600. ISO 639. ♦
tumtumi keel (Tumtum) tbr. Kiri: . Rahvas: tumtum, tumtumid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 7300. ISO 639. ♦

Klassifikatsioonist

Niiluse-Sahara hõimkond on oletatav keelekooslus, mis koosneb paljudest harudest. Suurim haru on Chari-Niiluse keelkond (Ns0), mille alla on arvatud Kesk-Sudaani keeled (NsC), Ida-Sudaani keeled (NsE) ning berta keeled (siin jaotises NsX) ja kunama keel (jaotises NsX). Ida-Sudaani keeled omakorda jagunevad Nuubia (NsE1), Lääne-Niiluse (NsE2), Ida-Niiluse (NsE3), Lõuna-Niiluse (NsE4), surma (NsE5) ja muudeks (NsEX) keelteks.

Väljaspool Chari-Niiluse keelkonda on Sahara keelkond (NsS), koma (NsK) ja maba (NsM) keelkond, samuti furi keel (jaotises NsX) ja oletatavasti ka songai keeled (NsG).

Tänapäeval on enamasti Chari-Niiluse keelkonna eristamisest loobutud. Wikipedia loetleb Niiluse-Sahara keelte esmaste rühmitustena järgmisi (sulgudes siinne klassifikatsioon, noolega → juhul, kui on arvatud suuremasse jaotisse):

baga (B’aga) ehk gumuzi (→ NsK)
berta (→ NsX)
furi (→ NsX)
Ida-Sudaani (NsE)
kadu (kadugli, → NsX)
Kesk-Sudaani (NsC)
koma (NsK)
kuliaki (→ NsX, pisikeeled Ugandas, siin puudu)
kunama (→ NsX)
maba (NsM)
Sahara (NsS)
songai (NsG)
mimi? (hääbunud keel Tšaadis)

Anna tagasisidet