Om: oto-mange hõimkond

Sisukord

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga.

……

  • oto-mange hõimkond (Oto-Manguean languages) ♦

OmI: misteegi keelkond

  • misteegi keelkond, van mišteko keeled (Mixtec languages) ♦
  • kuikateegi keel, van kuikateko keel (Cuicatec). Kiri: . Rahvas: kuikateek, kuikateegid. Asuala: Mehhiko. Kõnelejaid: 15 000. ♦
    • Tepeuxila kuikateegi keel (Tepeuxila Cuicatec) cux. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 8500. ISO 639. ♦
    • Teutila kuikateegi keel (Teutila Cuicatec) cut. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 3700. ISO 639. ♦
  • misteegi keel, van mišteko keel (ⓔ Tu’u̱n sávi ~ Dà’àn dávi; Mixtec). Kiri: . Rahvas: misteek, misteegid. Asuala: Mehhiko. Kõnelejaid: 511 000. ♦ Makrokeel, mille ISO 639 jagab 52 keelekujuks. Siin vaid suurimad.
    • Alacalatzala misteegi keel (Alacatlatzala Mixtec) mim. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Guerrero). Kõnelejaid: 22 200. ISO 639. ♦
    • Chayuco misteegi keel (Chayuco Mixtec) mih. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
    • Juxtlahuaca misteegi keel (Juxtlahuaca Mixtec) vmc. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 16 000. ISO 639. ♦
    • Lääne-Juxtlahuaca misteegi keel (Western Juxtlahuaca Mixtec) jmx. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Guerrero, Oaxaca). Kõnelejaid: 25 000. ISO 639. ♦
    • Metlatónoci misteegi keel (Metlatónoc Mixtec) mxv. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Guerrero). Kõnelejaid: 46 600. ISO 639. ♦
    • Pinotepa Nacionali misteegi keel (Pinotepa Nacional Mixtec) mio. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
    • Silacayoapani misteegi keel (Silacayoapan Mixtec) mks. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 18 700. ISO 639. ♦
  • trike keel (Trique, var Triqui). Kiri: . Rahvas: trike, triked. Asuala: Mehhiko. Kõnelejaid: 24 500. ♦
    • Chicahuaxtla trike keel (Chicahuaxtla Triqui) trs. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca, Sonora). Kõnelejaid: . ISO 639. ♦
    • Copala trike keel (Copala Triqui) trc. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca, Sonora). Kõnelejaid: 25 000. ISO 639. ♦
    • San Martín Itunyoso trike keel (San Martín Itunyoso Triqui) trq. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦

OmM: mange keelkond

  • mange keelkond (Mangue languages) ♦
  • † mange keel (Mangue). Kiri: . Asuala: Nicaragua. ♦
  • † nikoja keel (Nicoya). Kiri: . Asuala: Costa Rica. ♦
  • tšiapaneegi keel, van tšiapaneko keel (Chiapanec) cip. Kiri: . Rahvas: tšiapaneek, tšiapaneegid. Asuala: Mehhiko (Chiapas). Kõnelejaid: 17. ISO 639. ♦
  • † tšorotega keel (Chorotega) cjr. Kiri: . Rahvas: tšorotega, tšorotegad. Asuala: Costa Rica. ISO 639. ♦

OmO: otopame keelkond

  • otopame keelkond (Otopamean languages ~ Otopamé languages) ♦ Otomi ja pame keelte ühisnimetus.

OmO1: pame keeled

  • pame keeled (Pamé languages) ♦
  • pame keel (Pamé). Kiri: ladina. Rahvas: pame, pamed. Asuala: Mehhiko (San Luis Potosí). Kõnelejaid: . ♦
    • keskpame keel (Central Pame) pbs. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (San Luis Potosí). Kõnelejaid: 4400. ISO 639. ♦
    • † lõunapame keel (Southern Pame) pmz. Kiri: . Asuala: Mehhiko. ISO 639. ♦
    • põhjapame keel (Northern Pame) pmq. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (San Luis Potosí). Kõnelejaid: 5600. ISO 639. ♦
  • tšitšimeka-honase keel ~ tšitšimeki keel (ⓔ Úza; Chichimeca-Jonaz, var Chichimec) pei. Kiri: . Rahvas: tšitšimeka, tšitšimekad; honas, honased. Asuala: Mehhiko (Guanajuato). Kõnelejaid: 200. ISO 639. ♦

OmO2: otomi keeled

  • otomi keeled (Otomian languages) ♦
  • masahua keel (ⓔ Jñatio ~ Jñatjo; Mazahua). Kiri: . Rahvas: masahua, masahuad. Asuala: Mehhiko. Kõnelejaid: . ♦
    • keskmasahua keel (Central Mazahua) maz. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (México). Kõnelejaid: 350 000. ISO 639. ♦
    • Michoacáni masahua keel (Michoacán Mazahua) mmc. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Michoacán). Kõnelejaid: 17 500. ISO 639. ♦
  • matlatsinka keel (ⓔ Pjiekak’joo; Matlatzinca, var Matlazinca, Ocuiltec). Kiri: . Rahvas: matlatsinka, matlatsinkad. Asuala: Mehhiko. Kõnelejaid: . ♦
    • Atzingo matlatsinka keel (Atzingo Matlatzinca) ocu. Kiri: . Asuala: Mehhiko (México). Kõnelejaid: 75. ISO 639. ♦
    • San Francisco matlatsinka keel (San Francisco Matlatzinca) mat. Kiri: . Asuala: Mehhiko (México). Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
  • otomi keel (ⓔ Hñähü ~ ñhähñu ~ Hñätho; Otomí). Kiri: . Rahvas: otomi, otomid. Asuala: Mehhiko. Kõnelejaid: . ♦
    • Mezquitali otomi keel (Mezquital Otomi) ote. Kiri: . Asuala: Mehhiko (Hidalgo). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639. ♦ Mezquital on org.
    • Querétaro otomi keel (Querétaro Otomi) otq. Kiri: . Asuala: Mehhiko (Querétaro). Kõnelejaid: 33 000. ISO 639. ♦
    • Sierra Orientali otomi keel (Eastern Highland Otomi, var Sierra Oriental Otomi) otm. Kiri: . Asuala: Mehhiko (Hidalgo, Veracruz). Kõnelejaid: 37 000. ISO 639. ♦
    • Temoaya otomi keel (Temoaya Otomi) ott. Kiri: . Asuala: Mehhiko (México). Kõnelejaid: 37 000. ISO 639. ♦ Temoaya on valla nimi.
    • Tenango otomi keel (Tenango Otomi) otn. Kiri: . Asuala: Mehhiko (Hidalgo, Puebla). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
    • Texcatepeci otomi keel (Texcatepec Otomi) otx. Kiri: . Asuala: Mehhiko (Veracruz). Kõnelejaid: 12 000. ISO 639. ♦

OmP: popoloka keelkond

  • popoloka keelkond, van popoloki keeled (Popoloca languages) ♦
  • iskateegi keel°, van iskateko keel (Ixcatec, var Izcateco) ixc. Kiri: . Rahvas: iskateek, iskateegid. Asuala: Mehhiko. Kõnelejaid: 120. ISO 639. ♦ Hääldus “iškateegi” on ilmselt ekslik.
  • masateegi keel, van masateko keel (ⓔ En Ngixo ~ Ha shuta; Mazatec). Kiri: . Rahvas: masateek, masateegid. Asuala: Mehhiko. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, millel kaheksa keelekuju, siin neli suurimat.
    • Huautla masateegi keel (Huautla Mazatec) mau. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 82 200. ISO 639. ♦
    • Jalapa de Díaze masateegi keel (Jalapa de Díaz Mazatec) maj. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca, Veracruz). Kõnelejaid: 24 200. ISO 639. ♦
    • San Jerónimo Tecóatli masateegi keel (San Jerónimo Tecóatl Mazatec) maa. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 21 100. ISO 639. ♦
    • Soyaltepeci masateegi keel (Soyaltepec Mazatec) vmp. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 27 600. ISO 639. ♦
  • popoloka keel, van popoloki keel, popoloogi keel (Popoloca, var Popoloc). Kiri: . Rahvas: popoloka, popolokad. Asuala: Mehhiko (Puebla). Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, millel seitse keelekuju, siin neli suurimat.
    • San Juan Atzingo popoloka keel (San Juan Atzingo Popoloca) poe. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Puebla). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
    • San Luís Temalacayuca popoloka keel (San Luís Temalacayuca Popoloca) pps. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Puebla). Kõnelejaid: 4700. ISO 639. ♦
    • San Marcos Tlalcoyalco popoloka keel (San Marcos Tlalcoyalco Popoloca) pls. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Puebla). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
    • Santa Inés Ahuatempani popoloka keel (Santa Inés Ahuatempan Popoloca) pca. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Puebla). Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
  • tšotšolteegi keel ~ tšotšo keel (ⓔ Ngigua ~ Ngiwa; Chocholtec, var Chocho) coz. Kiri: . Rahvas: tšotšolteek, tšotšolteegid. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 770. ISO 639. ♦

OmT: tlapaneegi keelkond

  • tlapaneegi keelkond, van tlapaneki keeled (Tlapanec languages) ♦
  • mephaa keel ~ tlapaneegi keel, van tlapaneko keel (ⓔ Me’phaa; Me’phaa, var Tlapanec). Kiri: . Rahvas: mephaa, mephaad ~ tlapaneek, tlapaneegid. Asuala: Mehhiko. Kõnelejaid: . ♦
    • Acatepeci mephaa keel (Acatepec Me’phaa, var Western Tlapanec) tpx. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Guerrero). Kõnelejaid: 54 000. ISO 639. ♦
    • Azoyú mephaa keel (Azoyú Me’phaa) tpc. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Guerrero). Kõnelejaid: 680. ISO 639. ♦
    • Malinaltepeci mephaa keel (Malinaltepec Me’phaa, var Eastern Tlapanec) tcf. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Guerrero). Kõnelejaid: 48 000. ISO 639. ♦
    • Tlacoapa mephaa keel (Tlacoapa Me’phaa) tpl. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Guerrero). Kõnelejaid: 18 000. ISO 639. ♦
  • † subtiaba keel (Subtiaba) sut. Kiri: . Rahvas: subtiaba, subtiabad. Asuala: Nicaragua. ISO 639. ♦

OmX: muud oto-mange keeled

  • amusgo keel (ⓔ Ñomndaa; Amuzgo). Kiri: . Rahvas: amusgo, amusgod. Asuala: Mehhiko. Kõnelejaid: . ♦
    • Guerrero amusgo keel (Guerrero Amuzgo) amu. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Guerrero). Kõnelejaid: 23 000. ISO 639. ♦
    • Ipalapa amusgo keel (Ipalapa Amuzgo) azm. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 940. ISO 639. ♦
    • San Pedro Amuzgose amusgo keel (San Pedro Amuzgos Amuzgo, var Oaxaca Amuzgo) azg. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
  • tšinanteegi keel, van tšinanteko keel (ⓔ Tsa Jujmi; Chinanteco). Kiri: . Rahvas: tšinanteek, tšinanteegid. Asuala: Mehhiko. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel jaguneb 14 keelekujuks, siin viis suurimat.
    • Lalana tšinanteegi keel (Lalana Chinantec) cnl. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca, Veracruz). Kõnelejaid: 10 500. ISO 639. ♦
    • Ojitláni tšinanteegi keel (Ojitlán Chinantec) chj. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 22 000. ISO 639. ♦
    • Palantla tšinanteegi keel (Palantla Chinantec) cpa. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 25 000. ISO 639. ♦
    • Quiotepeci tšinanteegi keel (Quiotepec Chinantec) chq. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
    • Usila tšinanteegi keel (Usila Chinantec) cuc. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca, Veracruz). Kõnelejaid: 9000. ISO 639. ♦

OmZ: sapoteegi keelkond

  • sapoteegi keelkond, van sapoteki keeled (Zapotec languages) ♦
  • † papabuko keel (Papabuco). Kiri: . Asuala: Mehhiko. ♦ Ethnologue’i järgi on kas Elotepeci, Zaniza või Texmelucani sapoteegi keele üks nimetusi. JaDM1982 järgi tšatino keele murre.
  • tšatino keel (Cha’cña; Chatino). Kiri: . Rahvas: tšatino, tšatinod. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, millel kuus keelekuju, siin kolm suurimat.
    • Lääne-Sierra tšatino keel (Western Highland Chatino) ctp. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 12 000. ISO 639. ♦
    • Nopala tšatino keel (Nopala Chatino) cya. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 11 000. ISO 639. ♦
    • Zenzontepeci tšatino keel (Zenzontepec Chatino) czn. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦

OmZ1: sapoteegi keeled

  • sapoteegi keeled (Zapotec languages) ♦
  • sapoteegi keel, van sapoteki keel (Diidxazá ~ Didxsaj ~ Diža’xon ~ Tiits Së ~ diidzaj; Zapotec) zap. Kiri: . Rahvas: sapoteek, sapoteegid. Asuala: Mehhiko (Guerrero, Oaxaca, Puebla). Kõnelejaid: . ISO 639. ♦ Makrokeel, millel ISO 639 järgi on 57 keelekuju.
  • † solteegi keel (Soltec). Kiri: . Asuala: Mehhiko. ♦ Andmeid napilt.

Klassifikatsioonist

Oto-mange hõimkond on suhteliselt selgepiiriline ja teaduskirjanduses kinnistunud keelerühmitus, mille keelte kõnelejad asuvad tänapäeva Mehhikos.

Anna tagasisidet