Pa: paleoaasia keeled

Sisukord

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
  • ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

— — —

  • paleoaasia keeled, van muinasaasia keeled (Paleo-Asiatic ~ Paleosiberian languages).

PaC: tšuktši-kamtšadali keelkond

  • tšuktši-kamtšadali keelkond, van tšuktši keeled (Chukotko-Kamchatkan, van Luorawetlan languages).
  • alutori keel (ⓔ [nəməlʔu]; Alutor; алюторский язык) alr. Kiri: . Rahvas: alutor, alutorid. Asuala: Venemaa (Tšuktšimaa). Kõnelejaid: 200. ISO 639. ♦
  • itelmeeni keel, van itelmeni keel, kamtšadali keel, kamtšadaali keel (ⓔ [itənməʔn]; Itelmen ~ Kamchadal; ительменский язык, van камчадальский язык) itl. Kiri: . Rahvas: itelmeen, itelmeenid. Asuala: Venemaa (Kamtšatka krai). Kõnelejaid: 60. ISO 639. ♦
  • kereki keel (ⓔ [aŋqalχakku] ‘mereäärne rahvas’ ~ karakekku; Kerek; керекский язык) krk. Kiri: . Rahvas: kerek, kerekid. Asuala: Venemaa (Tšuktšimaa). Kõnelejaid: 2. ISO 639. ♦
  • korjaki keel, van nõmõlaani keel (ⓔ чав’чваейыл čawčvajejyl ~ нымылан nymylan; Koryak ~ Nymylan; корякский язык, van коряцкий язык, нымыланский язык) kpy. Kiri: kürilliline (1931–1937 ladina). Rahvas: korjakk, korjakid. Asuala: Venemaa (Kamtšatka krai). Kõnelejaid: 3500. ISO 639. ♦
  • tšuktši keel, van luoravetlaani keel (чавчыв čawčyw ~ ԓыгъоравэтԓьэн йиԓыйиԓ lygòrawetlèn jilyjil; Chukot ~ Chukchi ~ Chukchee; чукотский язык, van луораветланский язык) ckt. Kiri: kürilliline (1931–1937 ladina). Rahvas: tšuktši, tšuktšid. Asuala: Venemaa (Tšuktšimaa). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦

PaK: Jenissei keelkond

  • Jenissei keelkond (Yenisei languages).
  • † ariini keel (Arin; аринский язык) xrn. Rahvas: ariin, ariinid. Asuala: Venemaa (Krasnojarski krai). ISO 639. ♦ Hääbus XVIII saj.
  • † assaani keel (Assan; ассанский язык) xss. Rahvas: assaan, assaanid. Asuala: Venemaa (Krasnojarski krai). ISO 639. ♦ Hääbus XVIII saj.
  • jugi keel (ⓔ [kʌnd’eŋ] ~ D’uk [ɟuk]; Yugh; югский язык, van сымский диалект) yuu. Kiri: . Rahvas: jugi, jugid. Asuala: Venemaa (Krasnojarski krai). Kõnelejaid: 2. ISO 639. ♦ Arvati varem keti keele murdeks.
  • keti keel, van jenisseiostjaki keel (ostyganna ka’; Ket ~ Yenisei-Ostyak; кетский язык, van енисейско-остяцкий язык) ket. Kiri: kürilliline (1930. aastatel ladina). Rahvas: kett, ketid. Asuala: Venemaa (Krasnojarski krai). Kõnelejaid: 550. ISO 639. ♦
  • † koti keel (Kott; коттский язык) zko. Rahvas: kott, kotid. Asuala: Venemaa (Krasnojarski krai). ISO 639. ♦ Hääbus XIX saj keskel.
  • † pumpokoli keel (Pumpokol; пумпокольский язык) xpm. Rahvas: pumpokol, pumpokolid. Asuala: Venemaa (Tomski oblast). ISO 639. ♦ Hääbus XVIII saj.

PaX: muud paleoaasia keeled

  • nivhi keel, van giljaki keel (ⓔ нивх nivh ~ ниғвӈ niǧvŋ; Nivkh ~ Gilyak; нивхский язык, van гиляцкий язык) niv. Kiri: kürilliline (1932–1937 ladina). Rahvas: nivh, nivhid. Asuala: Venemaa (Habarovski krai, Sahhalini oblast). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦

PaY: jukagiiri keelkond

  • jukagiiri keelkond (Yukaghir languages).
  • jukagiiri keel ~ oduli keel, van oduuli keel (ⓔ odul; Yukaghir ~ Odul; юкагирский язык, van одульский язык). Kiri: . Rahvas: jukagiir, jukagiirid. Asuala: Venemaa (Magadani oblast, Sahha). Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
    • Kolõma jukagiiri keel ~ lõunajukagiiri keel (ⓔ odul; Southern Yukaghir ~ Kolyma; колымский диалект) yux. Kiri: kürilliline. Asuala: Venemaa (Sahha). Kõnelejaid: 20. ISO 639. ♦
    • tundrajukagiiri keel ~ põhjajukagiiri keel (ⓔ wadul; Northern Yukaghir; тундренный диалект) ykg. Kiri: kürilliline. Asuala: Venemaa (Sahha). Kõnelejaid: 50. ISO 639. ♦
  • † omoki keel (Omok; омокский язык) omk. Rahvas: omok, omokid. Asuala: Venemaa (Siber). ISO 639. ♦ Hääbus XVIII saj.
  • † tšuvaani keel (Chuvantsy; чуванский язык) xcv. Rahvas: tšuvaan, tšuvaanid. Asuala: Venemaa (Tšuktšimaa). ISO 639. ♦

Klassifikatsioonist

Kokkuleppeline kooslus paleoaasia keeled jaguneb neljaks iseseisvaks haruks: Jenissei (PaK), jukagiiri (PaY) ja tšuktši-kamtšadali (PaC) keelkond ning nivhi keel (PaX).

Anna tagasisidet