Pe: penuti hõimkond

Sisukord

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga.

…..

  • penuti hõimkond, van makropenuti keeled (Penutian languages) ♦ Keelekooslus USA ja Kanada lääneosas, mis hõlmab mitmeid keelkondi. Nimetus tuleneb ’kahte’ tähistavatest sõnadest “pen” (jokutsi, maidu ja vintu keeles) ja “uti” (mivoki-kostanoa keeltes).

PeA: jakona keelkond

  • jakona keelkond ~ jakonani keeled (Yakonan languages, var Alsean languages) ♦
  • † alsi keel (Alsea) aes. Kiri: . Asuala: Ameerika Ühendriigid (Oregon). ISO 639. ♦ Alsea on jõgi.

PeC: mivoki-kostanoa keelkond

  • mivoki-kostanoa keelkond ~ uti keeled (Miwok-Costanoa languages, var Utian, Mutsun) ♦

PeC1: kostanoa keeled

  • kostanoa keeled ~ ohloni keeled (Costanoa languages, var Ohlone) ♦
  • † lõunaohloni keel (Southern Ohlone) css. Kiri: . Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). ISO 639. ♦
    Murded: mutsuni murre (Mutsun, var San Juan Bautista Costanoan); rumseni murre (Rumsen, var San Carlos Costanoan).
  • põhjaohloni keel (Northern Ohlone) cst. Kiri: . Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
    Murded: San Francisco murre (ⓔ Ramaytush; San Francisco); Santa Cruzi murre (ⓔ Awaswas; Santa Cruz).

PeC2: mivoki keeled

  • mivoki keeled, van mivoogi keel (Miwok languages). Rahvas: mivok, mivokid. ♦
  • järvemivoki keel (Lake Miwok) lmw. Kiri: . Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). Kõnelejaid: 2. ISO 639. ♦
  • † lahemivoki keel ~ saklani keel (Bay Miwok, var Saclan) mkq. Kiri: . Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). ISO 639. ♦ Saklanid olid üks mivokite hõime.
  • † rannikumivoki keel ~ meremivoki keel (Coast Miwok, var Marin Miwok) csi. Kiri: . Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). ISO 639. ♦
  • Sierra mivoki keel (Sierra Miwok). Kiri: . Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). Kõnelejaid: . ♦
    • Kesk-Sierra mivoki keel (Central Sierra Miwok) csm. Kiri: . Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). Kõnelejaid: 12. ISO 639. ♦
    • Lõuna-Sierra mivoki keel (Southern Sierra Miwok) skd. Kiri: . Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). Kõnelejaid: 7. ISO 639. ♦
    • Põhja-Sierra mivoki keel (Northern Sierra Miwok) nsq. Kiri: . Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). Kõnelejaid: 6. ISO 639. ♦
  • tasandikumivoki keel (Plains Miwok) pmw. Kiri: . Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). Kõnelejaid: 1. ISO 639. ♦

PeI: tsimši keelkond

  • tsimši keelkond (Tsimshian languages) ♦
  • gitksani keel (ⓔ Gitxsanimaax; Gitxsan, var Gitksan) git. Kiri: ladina. Rahvas: gitksan, gitksanid. Asuala: Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 1300. ISO 639. ♦
  • nisgaa keel (Nisga’a, var Nishga) ncg. Kiri: . Rahvas: nisgaa, nisgaad. Asuala: Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 920. ISO 639. ♦
  • tsimši keel (ⓔ Ts’msyan ~ Sm’algyax; Tsimshian) tsi. Kiri: . Rahvas: tsimši, tsimšid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Alaska), Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 930. ISO 639. ♦

PeK: kalapuja keelkond

  • kalapuja keelkond (Kalapuyan languages, var Kalapuya languages). ♦
  • kalapuja keel, van santiami keel, santiami-Mackenzie keel (Kalapuya, var Santiam, Central Kalapuya) kyl. Kiri: . Rahvas: kalapuja, kalapujad. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Oregon). Kõnelejaid: 1. ISO 639. ♦
    Murded: †jonkalla murre (Yoncalla, var Yonkalla, Southern Kalapuya); †kalapuja põhjamurre (Northern Kalapuya, var Tfalati, Tualatin-Yamhill).

PeM: maidu keelkond

  • maidu keelkond ~ maidu keeled (Maiduan ~ Maidu languages) ♦
  • konkou keel ~ loodemaidu keel (ⓔ Koyoomk’awi; Northwest Maidu, var Konkow, Concow, Koyoongk’awi) mjd. Kiri: . Rahvas: konkou, konkoud. Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). Kõnelejaid: 4. ISO 639. ♦
  • maidu keel ~ kirdemaidu keel (Northeast Maidu, var Mountain Maidu, Maidu) nmu. Kiri: . Rahvas: maidu, maidud. Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). Kõnelejaid: 2. ISO 639. ♦
  • nisenani keel (Nisenan, var Southern Maidu, Nishinam) nsz. Kiri: . Rahvas: nisenan, nisenanid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). Kõnelejaid: 1. ISO 639. ♦
  • † tšiko keel ~ orumaidu keel (Valley Maidu, var Chico) vmv. Kiri: . Rahvas: tšiko, tšikod. Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). ISO 639. ♦

PeN: tšinuki keelkond

  • tšinuki keelkond (Chinook ~ Chinookan languages) ♦
  • tšinuki keel, van tšinuuki keel (ⓔ Tsinúk; Chinook) chh. Kiri: . Rahvas: tšinukk, tšinukid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Oregon, Washington). Kõnelejaid: 12. ISO 639. ♦

PeS: sahaptini keelkond

  • sahaptini keelkond (Sahaptian languages) ♦
  • nez percé keel ~ nespersi keel (ⓔ Nuumiipuutímt; Nez Perce) nez. Kiri: ladina. Rahvas: nez percé, nez percé’d (ⓔ Nimíipuu). Asuala: Ameerika Ühendriigid (Idaho). Kõnelejaid: 200. ISO 639. ♦
  • sahaptini keel ~ sahapti keel (ⓔ Sħáptənəxw ~ Ichishkíin Sínwit; Sahaptin). Kiri: . Rahvas: sahaptin, sahaptinid (Ni Mii Puu ‘meie, rahvas’). Asuala: Ameerika Ühendriigid (Oregon, Washington). Kõnelejaid: . ♦
    • jakama keel (Yakama, var Yakima) yak. Kiri: . Rahvas: jakama, jakamad. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Washington). Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦ Seostub kohanimega Yakima Valley.
    • umatilla keel (Umatilla) uma. Kiri: . Rahvas: umatilla, umatillad. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Oregon). Kõnelejaid: 50. ISO 639. ♦
    • vallavalla keel (Walla Walla, var Northeast Sahaptin) waa. Kiri: . Rahvas: vallavalla, vallavallad. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Oregon). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639. ♦

PeT: totonaki keelkond

  • totonaki keelkond (Totonac languages) ♦
  • tepehua keel, van ekslikult mestitlaneegi keel, mestitlaneka keel (ⓔ Hamasipini; Tepehua). Kiri: . Rahvas: tepehua, tepehuad. Asuala: Mehhiko (Hidalgo, Veracruz). Kõnelejaid: 10 000. ♦ Mestitlaneegid on asteegi liitlashõime, räägivad jutoasteegi keelte hulka kuuluvat keelt.
    • Huehuetla tepehua keel (Huehuetla Tepehua) tee. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Hidalgo). Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦
    • Pisaflorese tepehua keel (Pisaflores Tepehua) tpp. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Veracruz). Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
    • Tlachichilco tepehua keel (Tlachichilco Tepehua) tpt. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Veracruz). Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦
  • totonaki keel (ⓔ Tachiwin; Totonac). Kiri: . Rahvas: totonak, totonakid. Asuala: Mehhiko (Puebla, Veracruz). Kõnelejaid: . ♦
    • Coyutla totonaki keel (Coyutla Totonac) toc. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Puebla). Kõnelejaid: 48 100. ISO 639. ♦
    • Filomena Mata-Coahuitláni totonaki keel (Filomena Mata-Coahuitlán Totonac) tlp. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Veracruz). Kõnelejaid: 15 100. ISO 639. ♦
    • Ozumatláni totonaki keel (Ozumatlán Totonac) tqt. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Puebla). Kõnelejaid: 1800. ISO 639. ♦
    • Papantla totonaki keel (Papantla Totonac) top. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Veracruz). Kõnelejaid: 80 000. ISO 639. ♦
    • Sierra totonaki keel (Highland Totonac, var Sierra Totonac) tos. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Puebla, Veracruz). Kõnelejaid: 120 000. ISO 639. ♦
    • Tecpatláni totonaki keel (Tecpatlán Toponac) tcw. Kiri: . Asuala: Mehhiko (Puebla). Kõnelejaid: 540. ISO 639. ♦
    • Ülem-Necaxa totonaki keel (Upper Necaxa Totonac) tku. Kiri: . Asuala: Mehhiko (Puebla). Kõnelejaid: 3400. ISO 639. ♦ Necaxa on jõgi.
    • Xicotepec de Juáreze totonaki keel (Xicotepec de Juárez Totonac) too. Kiri: . Asuala: Mehhiko (Puebla, Veracruz). Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦
    • Yecuatla totonaki keel (ⓔ Laakanaachiwíin; Yecuatla Totonac, var Misantla Totonac) tlc. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Veracruz). Kõnelejaid: 500. ISO 639. ♦

PeW: vintu keelkond

  • vintu keelkond (Wintuan ~ Wintun languages) ♦
  • vintu keel (ⓔ [wintʰu:h]; Wintu, var Wintun) wit. Kiri: . Rahvas: vintu, vintud. Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). Kõnelejaid: 15. ISO 639. ♦
    Murded: nomlaki murre (Nomlaki, var Central Wintu); patvini murre (Patwin, var Southern Wintu).

PeX: muud penuti keeled

  • huave keel (ⓔ Ombeayiiüts ‘meie keel’; Huave, var Wabe). Kiri: . Rahvas: huave, huaved. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 18 000. ♦
    • San Dionisio del Mari huave keel (San Dionisio del Mar Huave) hve. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 4900. ISO 639. ♦
    • San Francisco del Mari huave keel (San Francisco del Mar Huave) hue. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 900. ISO 639. ♦
    • San Mateo del Mari huave keel (San Mateo del Mar Huave) huv. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 12 000. ISO 639. ♦
    • Santa Maria del Mari huave keel (Santa Maria del Mar Huave) hvv. Kiri: . Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 500. ISO 639. ♦
  • † kajuse keel (Cayuse) xcy. Kiri: . Rahvas: kajuse, kajused. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Oregon, Washington). ISO 639. ♦
  • klamati-modoki keel, van klamati-modoogi keel, lutuami keeled (Klamath-Modoc) kla. Kiri: . Rahvas: klamat, klamatid; modok, modokid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Oregon). Kõnelejaid: 1. ISO 639. ♦
  • kuusi keel (ⓔ hánis; Coos) csz. Kiri: . Rahvas: kuus, kuusid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Oregon). Kõnelejaid: 1. ISO 639. ♦
  • † molale keel (Molale, var Molala) mbe. Kiri: . Rahvas: molale, molaled. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Oregon, Washington). ISO 639. ♦
  • † siuslo keel, van siuslo-Alam-Umpqua keel (ⓔ Šáayušła; Siuslaw, var Siuslaw-Lower Umpqua) sis. Kiri: . Rahvas: siuslo, siuslod. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Oregon). ISO 639. ♦
  • sunji keel, van suni keel (ⓔ Shiwi’ma; Zuni, var Zuñi) zun. Kiri: ladina. Rahvas: sunji, sunjid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (New Mexico). Kõnelejaid: 9700. ISO 639. ♦
  • † takelma keel (ⓔ Taakelmàʔn; Takelma) tkm. Kiri: . Rahvas: takelma, takelmad. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Oregon). ISO 639. ♦
  • tšinuki žargoon (Chinook Wawa, var Chinook jargon) chn. Kiri: ladina. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Alaska), Kanada (Briti Columbia). Kõnelejaid: 100. ISO 639. ♦ Segakeel.

PeY: jokutsi keelkond

  • jokutsi keelkond (Yokuts ~ Yokutsan languages) ♦
  • jokutsi keel, hrv jokuti keel (Yokuts) yok. Kiri: . Rahvas: jokuts, jokutsid. Asuala: Ameerika Ühendriigid (California). Kõnelejaid: 25. ISO 639. ♦
    Murded: Lõuna-Foothilli murre (Southern Foothill Yokuts); †jokutsi orumurre, van orujokutsi (Valley Yokuts); Põhja-Foothilli murre (Northern Foothill Yokuts).

PeZ: mihhe-soke keelkond

  • mihhe-soke keelkond ~ miše-soke keelkond (Mixe-Zoque languages ~ Mixe-Zoquean languages) ♦
  • popoluka keel (Popoluca). Kiri: . Rahvas: popoluka, popolukad. Asuala: Mehhiko. Kõnelejaid: . ♦ Katusnimetus, mille alla arvatakse nii soke kui ka mihhe keelerühma popoluka keeli.

PeZ1: soke keeled

  • soke keeled (Zoquean languages). ♦
  • Sierra popoluka keel (Nundaji̵i̵yi; Sierra Popoluca, var Highland Popoluca, Popoluca de la Sierra, Soteanapec) poi. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Veracruz). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦ Lähemal soke keeltele, kõneldakse Soteapani linna ümbruses.
  • soke keel ~ zoke keel (O’de püt; Zoque). Kiri: . Rahvas: soke, soked. Asuala: Mehhiko. Kõnelejaid: . ♦
    • Chimalapa soke keel (Chimalapa Zoque) zoh. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 4500. ISO 639. ♦
    • Copainalá soke keel (Copainalá Zoque) zoc. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Chiapas). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
    • Francisco Leóni soke keel (Francisco León Zoque) zos. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Chiapas). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
    • Rayóni soke keel (Rayón Zoque) zor. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Chiapas). Kõnelejaid: 2100. ISO 639. ♦
    • Tabasco soke keel (Tabasco Zoque, var Ayapa Zoque) zoq. Kiri: . Asuala: Mehhiko (Tabasco). Kõnelejaid: 40. ISO 639. ♦
  • Texistepeci popoluka keel, van tešistepeegi keel, tešistepeki keel (Texistepec Popoluca, var Texixtepec) poq. Kiri: . Asuala: Mehhiko (Veracruz). Kõnelejaid: 430. ISO 639. ♦

PeZ2: mihhe keeled

  • mihhe keeled (Mixe languages) . ♦
  • mihhe keel ~ miše keel (Ayuujk ~ ayook ~ Ayüükjä’äy; Mixe, var Mije). Kiri: . Rahvas: mihhe, mihhed. Asuala: Mehhiko. Kõnelejaid: . ♦
    • Coatláni mihhe keel (Coatlán Mixe) mco. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
    • Guichicovi mihhe keel (Isthmus Mixe, var Guichicovi Mixe, Eastern Mixe) mir. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
    • Juquila mihhe keel (Juquila Mixe) mxq. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
    • Mazatláni mihhe keel (Mazatlán Mixe) mzl. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 19 200. ISO 639. ♦
    • põhjakeskmihhe keel (North Central Mixe) neq. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 13 000. ISO 639. ♦
    • Quetzaltepeci mihhe keel (Quetzaltepec Mixe) pxm. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 6700. ISO 639. ♦
    • Tlahuiltotepeci mihhe keel (Tlahuiltotepec Mixe) mxp. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
    • Totontepeci mihhe keel (Totontepec Mixe) mto. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Oaxaca). Kõnelejaid: 5200. ISO 639. ♦
  • Oluta popoluka keel, van oluta keel (Yaak’awü; Oluta Popoluca, var Oluta, Olutec) plo. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Veracruz). Kõnelejaid: 100. ISO 639. ♦ Oluta on kohanimi.
  • Sayula popoluka keel, van sajula keel (Sayula Popoluca, var Sayula, Sayultec) pos. Kiri: ladina. Asuala: Mehhiko (Veracruz). Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦ Sayula on kohanimi.
  • † tapatšulteegi keel (Tapachultec). Kiri: . Asuala: Mehhiko (Chiapas). Wikipedia. ♦ ISO 639-s puudub, Tapachula on asula Mehhikos Chiapases.

Klassifikatsioonist

Penuti keelte omavaheline sugulus ei ole üldist tunnustust veel leidnud, vaieldav on ka üksikute keelte kuulumine siia rühma. Penuti keelte kindlama tuumiku moodustavad mivoki-kostanoa (PeC) ehk uti keeled, samuti klamati-modoki (PeX), molale (PeX) ja sahaptini (PeS) keeled. Välja jäetakse üsna üldiselt sunji keel (PeX), samuti enamasti takelma (PeX), kalapuja (PeK) ja vintu (PeW) keeled.

Anna tagasisidet