Pp: Paapua keeled 1/2 (Pp–PpTL)

Sisukord

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga.

…..

  • Paapua keeled, van läänepaapua hõimkond (Papuan languages) ♦

PpA: Arai-Kwomtari keeled

  • Arai-Kwomtari keeled (Arai-Kwomtari languages) ♦
  • Arai keeled (Arai languages) ♦ Arai on jõgi.
    • iteri keel (Iteri, var Alowiemino, Iyo, Laro, Rocky Peak, Yinibu) itr. Kiri: ladina. Rahvas: iteri, iterid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 480. ISO 639. ♦
  • Kwomtari keeled (Kwomtari languages) ♦ Kwomtari on asula.
    • kvomtari keel (Kwomtari) kwo. Kiri: ladina. Rahvas: kvomtari, kvomtarid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 600. ISO 639. ♦

PpB: Ida-Uus-Britannia keeled

  • Ida-Uus-Britannia keeled (East New Britain languages, var Baining languages) ♦
  • kaketi keel ~ bainingi keel (Qaqet, var Baining) byx. Kiri: . Rahvas: kaket, kaketid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 6400. ISO 639. ♦
  • taulili keel (Taulil, var Tulil) tuh. Kiri: . Rahvas: taulil, taulilid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦

PpC: Lõuna-Kesk-Paapua keeled

  • Lõuna-Kesk-Paapua keeled (South-Central Papuan languages, var Trans-Fly–Bulaka River languages) ♦
  • nama keel (Nama, var Nambu) nmx. Kiri: . Rahvas: nama, namad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints). Kõnelejaid: 1200. ISO 639. ♦
  • tabo keel (Tabo, var Waya, Waia) knv. Kiri: ladina. Rahvas: tabo, tabod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints). Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦

PpD: Ida-Doberai keeled

  • Ida-Doberai keeled (East Bird’s Head–Sentani languages) ♦ Bird’s Head (‘linnupea’) ehk hollandi Vogelkop on suur poolsaar Uus-Guinea saare lääneotsas, ametlik nimi on indoneesia Semenanjung Doberai (Doberai poolsaar).
  • burmeso keel (Burmeso, var Borumesso) bzu. Kiri: . Rahvas: burmeso, burmesod. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 250. ISO 639. ♦
  • manikioni keel (Manikion, var Sogh, Sougb, Mantion) mnx. Kiri: ladina. Rahvas: manikion, manikionid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 12 000. ISO 639. ♦
  • mejahi keel (Meyah, var Arfak, Mansibaber) mej. Kiri: ladina. Rahvas: mejah, mejahid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Paapua). Kõnelejaid: 14 800. ISO 639. ♦
  • moskona keel (Moskona, var Meninggo, Sabena) mtj. Kiri: ladina. Rahvas: moskona, moskonad. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
  • sentani keel (Sentani, var Buyaka) set. Kiri: ladina. Rahvas: sentani, sentanid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦

PpE: piirikeeled

  • piirikeeled ~ Paapua piirikeeled (Border languages) ♦ Keeli kõneldakse Paapua Uus-Guinea ja Indoneesia piiril.
  • amanabi keel (Amanab) amn. Kiri: ladina. Rahvas: amanab, amanabid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 4400. ISO 639. ♦
  • kilmeri keel (Kilmeri) kih. Kiri: . Rahvas: kilmeri, kilmerid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦
  • varise keel (Waris, var Walsa) wrs. Kiri: ladina. Rahvas: varis, varised. Asuala: Indoneesia, Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦

PpG: Ida-Cenderawasihi keeled

  • Ida-Cenderawasihi keeled (East Geelvink Bay languages) ♦ Geelvinki laht on tänapäeval Cenderawasihi laht (Teluk Cenderawasih ‘paradiisilinnu laht’).
  • anasi keel (Anasi, var Bapu) bpo. Kiri: . Rahvas: anasi, anasid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦
  • barapasi keel (Barapasi) brp. Kiri: . Rahvas: barapasi, barapasid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 2500. ISO 639. ♦

PpK: Tori-kverba keeled

  • Tori-kverba keeled (Tor-Kwerba languages) ♦ Tor on jõgi.
  • beriki keel (Berik, var Sewan Teteris, Upper Tor) bkl. Kiri: ladina. Rahvas: berik, berikid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 1200. ISO 639. ♦
  • isirava keel (Isirawa, var Okwasar, Saberi) srl. Kiri: ladina. Rahvas: isirava, isiravad. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 1800. ISO 639. ♦
  • kverba keel (Kwerba, var Airmati, Koassa, Mataweja, Naibedj, Segar Tor, Tekutameso) kwe. Kiri: ladina. Rahvas: kverba, kverbad. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 2500. ISO 639. ♦
  • kvesteni keel (Kwesten) kwt. Kiri: . Rahvas: kvesten, kvestenid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦
  • orja keel (Orya, var Uria, Warpok) ury. Kiri: ladina. Rahvas: orja, orjad. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 1600. ISO 639. ♦

PpL: Torricelli keeled

  • Torricelli keeled (Torricelli languages) ♦ Torricelli on mäestik.
  • arapeši keeled (Arapesh languages) ♦
    • abu keel (Abu’ Arapesh, var Ua) aah. Kiri: . Rahvas: abu, abud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 2600. ISO 639. ♦
    • bukijipi keel (Bukiyip, var Mountain Arapesh) ape. Kiri: ladina. Rahvas: bukijip, bukijipid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik). Kõnelejaid: 16 200. ISO 639. ♦
    • bumbita keel (Bumbita Arapesh, var But Arapesh, Weri) aon. Kiri: . Rahvas: bumbita, bumbitad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik). Kõnelejaid: 4300. ISO 639. ♦
    • mufiani keel (Mufian, var Southern Arapesh) aoj. Kiri: ladina. Rahvas: mufian, mufianid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik). Kõnelejaid: 11 000. ISO 639. ♦
  • au keel (Au) avt. Kiri: ladina. Rahvas: au, aud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
  • Kombio keeled (Kombio languages) ♦ Kombio on asulanimi.
    • kombio keel (Kombio, var Endangen) xbi. Kiri: ladina. Rahvas: kombio, kombiod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik). Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦
    • vomi keel (Wom, var Wam) wmo. Kiri: ladina. Rahvas: vomi, vomid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik). Kõnelejaid: 4300. ISO 639. ♦
  • Maimai keeled (Maimai languages) ♦ Maimai on mitme asula nimi.
  • olo keel (Olo, var Orlei) ong. Kiri: ladina. Rahvas: olo, olod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 13 700. ISO 639. ♦
  • urimi keel (Urim, var Kalp, Kurom, Tayon, Wan) uri. Kiri: ladina. Rahvas: urim, urimid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik). Kõnelejaid: 3700. ISO 639. ♦

PpM: Ülem-Mamberamo keeled

  • Ülem-Mamberamo keeled (Lakes Plain languages) ♦ Keeli kõneldakse Mamberamo jõe ülemjooksul.
  • duvle keel (Duvle, var Wiri, Sikwari) duv. Kiri: ladina. Rahvas: duvle, duvled. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 930. ISO 639. ♦
  • edopi keel (Edopi, var Dosobou, Froi, Iau, Turu, Urundi) dbf. Kiri: ladina. Rahvas: edopi, edopid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 1500. ISO 639. ♦
  • faju keel (Fayu, var Sehudate) fau. Kiri: . Rahvas: faju, fajud. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 1400. ISO 639. ♦

PpN: nimborani keeled

  • nimborani keeled (Nimboran languages) ♦
  • gresi keel (Gresi, var Klesi) grs. Kiri: . Rahvas: gresi, gresid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 2500. ISO 639. ♦
  • kemtuigi keel (Kemtuik, var Kamtuk) kmt. Kiri: ladina. Rahvas: kemtuik, kemtuigid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 2500. ISO 639. ♦
  • nimborani keel (Nimboran, var Nambrong) nir. Kiri: . Rahvas: nimboran, nimboranid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦

PpO: Sko keeled

  • Sko keeled (Skou ~ Sko languages) ♦ Sko (õieti Skomabo) on asula.
  • vanimo keel (Vanimo, var Duso, Manimo) vam. Kiri: . Rahvas: vanimo, vanimod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 2700. ISO 639. ♦
  • vomo keel (Womo, var Agbane, Gaikundi, Soskundi) wmx. Kiri: . Rahvas: vomo, vomod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦

PpP: Pauwasi keeled

  • Pauwasi keeled (Pauwasi languages) ♦ Pauwasi on jõgi.
  • ememi keel (Emem, var Imimkal, Kiamerop) enr. Kiri: . Rahvas: emem, ememid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦
  • karkari-juri keel° (Karkar-Yuri, var Karkar) yuj. Kiri: ladina. Rahvas: karkar, karkarid; juri, jurid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: . ISO 639. ♦

PpR: Ramu – Alam-Sepiki keeled

  • Ramu – Alam-Sepiki keeled (Ramu–Lower Sepik languages) ♦ Ramu ja Sepik on jõed.
  • abu keel (Abu, var Adjora, Azao) ado. Kiri: ladina. Rahvas: abu, abud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik, Madang). Kõnelejaid: 4200. ISO 639. ♦
  • angorami keel (Angoram, var Olem, Pondo, Tjimundo) aog. Kiri: . Rahvas: angoram, angoramid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik). Kõnelejaid: 8200. ISO 639. ♦
  • apmaa keel (Ap Ma, var Botin, Karaube, Kambot) kbx. Kiri: ladina. Rahvas: apmaa, apmaad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
  • aruamu keel (Aruamu, var Ariawiai, Makarub, Mikarew) msy. Kiri: ladina. Rahvas: aruamu, aruamud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
  • jimase keel ~ jimasi keel (Yimas) yee. Kiri: . Rahvas: jimas, jimased. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik). Kõnelejaid: 300. ISO 639. ♦
  • mbore keel (Mbore, var Gamai) gai. Kiri: ladina. Rahvas: mbore, mbored. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 2100. ISO 639. ♦
  • rao keel (Rao, var Annaberg) rao. Kiri: ladina. Rahvas: rao, raod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦
  • tangu keel (Tanggu) tgu. Kiri: ladina. Rahvas: tangu, tangud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦

PpS: Sepiki keeled

  • Sepiki keeled (Sepik languages) ♦ Sepik on jõgi.
  • Kesk-Sepiki keeled (Middle Sepik languages) ♦
    • ambulase keel (Ambulas, var Abelam) abt. Kiri: ladina. Rahvas: ambulas, ambulased. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik). Kõnelejaid: 44 000. ISO 639. ♦
    • boikini keel (Boikin, var Nucum, Yangoru) bzf. Kiri: ladina. Rahvas: boikin, boikinid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik). Kõnelejaid: 31 300. ISO 639. ♦
    • hangahundi keel (Hanga Hundi, var Kwasengen, West Wosera) wos. Kiri: ladina. Rahvas: hangahundi, hangahundid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik). Kõnelejaid: 7200. ISO 639. ♦
    • iatmüli keel ~ iatmuli keel (Iatmul, var Iatmül, Gepma Kwudi, Big Sepik) ian. Kiri: ladina. Rahvas: iatmül, iatmülid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik). Kõnelejaid: 8400. ISO 639. ♦
    • kvanga keel (Kwanga, var Gawanga) kwj. Kiri: ladina. Rahvas: kvanga, kvangad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik, Sandaun). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
    • kvoma keel (Kwoma, var Washkuk) kmo. Kiri: ladina. Rahvas: kvoma, kvomad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik). Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦
    • mende keel (Mende, var Seim) sim. Kiri: ladina. Rahvas: mende, mended. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 5700. ISO 639. ♦
  • namia keel (Namia, var Edawapi, Lujere, Yellow River) nnm. Kiri: ladina. Rahvas: namia, namiad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik, Sandaun). Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦
  • rami keeled° (Ram languages) ♦ Sõna “ram” viitab neis keeltes inimesele.
  • Sepiki mägikeeled (Sepik Hill languages) ♦
  • tama keeled° (Tama languages) ♦ Sõna “tama” viitab neis keeltes inimesele.
    • meheki keel (Mehek, var Driafleisuma, Indinogosima, Nuku) nux. Kiri: . Rahvas: mehek, mehekid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 6300. ISO 639. ♦
  • Ülem-Sepiki keeled (Upper Sepik languages) ♦
    • abau keel (Abau, var Green River) aau. Kiri: ladina. Rahvas: abau, abaud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 7300. ISO 639. ♦
    • ivami keel (Iwam, var May River) iwm. Kiri: ladina. Rahvas: ivam, ivamid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik). Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦

PpT: Üld-Uus-Guinea hõimkond

  • Üld-Uus-Guinea hõimkond (Trans-New Guinea languages) ♦
  • *Kesk- ja Lõuna-Uus-Guinea keeled (Central and South New Guinea languages) ♦ Mõnes varasemas käsitluses Oki-auju, asmati-kamoro ja mombumi keeled.

PpTA: Anga keeled

  • Anga keeled (Angan languages) ♦ Anga on jõe nimi.
  • hamtai keel (Hamtai, var Kamea, Papau, Watut, Kukukuku ¡) hmt. Kiri: ladina. Rahvas: hamtai, hamtaid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Gulf, Morobe). Kõnelejaid: 45 000. ISO 639. ♦
  • jagvoia keel (Yagwoia, var Kokwaiyakwa, Yeghuye) ygw. Kiri: ladina. Rahvas: jagvoia, jagvoiad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
  • jipma keel ~ baruja keel (Baruya, var Yipma) byr. Kiri: ladina. Rahvas: jipma, jipmad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Eastern Highlands). Kõnelejaid: 6600. ISO 639. ♦
  • menja keel (Menya, var Menyama) mcr. Kiri: ladina. Rahvas: menja, menjad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
  • simbari keel (Simbari, var Chimbari) smb. Kiri: ladina. Rahvas: simbari, simbarid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Eastern Highlands). Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦

PpTB: binandere keeled

  • binandere keeled (Binanderean ~ Greater Binanderean languages) ♦
  • binandere keel (Binandere) bhg. Kiri: ladina. Rahvas: binandere, binandered. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Põhjaprovints). Kõnelejaid: 7000. ISO 639. ♦
  • evage-notu keel (Ewage-Notu) nou. Kiri: ladina. Rahvas: evage, evaged; notu, notud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Põhjaprovints). Kõnelejaid: 12 900. ISO 639. ♦
  • guhu-samane keel (Guhu-Samane, var Bia, Mid-Waria, Muri, Paiawa, Tahari) ghs. Kiri: ladina. Rahvas: guhu, guhud; samane, samaned. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 13 000. ISO 639. ♦
  • hundžara-kainake keel (Hunjara-Kaina Ke) hkk. Kiri: ladina. Rahvas: hundžara, hundžarad; kainake, kainaked. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Põhjaprovints). Kõnelejaid: 8800. ISO 639. ♦
  • orokaiva keel (Orokaiva, var Ehija, Etija) okv. Kiri: ladina. Rahvas: orokaiva, orokaivad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Põhjaprovints). Kõnelejaid: 35 000. ISO 639. ♦
  • zia keel (Zia, var Lower Waria, Tsia) zia. Kiri: ladina. Rahvas: zia, ziad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 4500. ISO 639. ♦

PpTC: Chimbu keeled

  • Chimbu keeled (Chimbu-Wahgi languages) ♦ Chimbu on provints.
  • boungu keel (Bo-Ung, var Bo Ug, Mboung, Tembalo, Mbo Ungu) mux. Kiri: ladina. Rahvas: boungu, boungud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Western Highlands). Kõnelejaid: 40 900. ISO 639. ♦ Kuulub imbongu ja umbongu keelega kokku.
  • domi keel (Dom) doa. Kiri: ladina. Rahvas: domi, domid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Chimbu). Kõnelejaid: 12 000. ISO 639. ♦
  • golini keel (Golin, var Gollum, Gumine) gvf. Kiri: ladina. Rahvas: golin, golinid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Chimbu). Kõnelejaid: 51 100. ISO 639. ♦
  • imbongu keel (Imbongu, var Awa, Ibo Ugu, Imbo Ungu) imo. Kiri: ladina. Rahvas: imbongu, imbongud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Southern Highlands). Kõnelejaid: 42 500. ISO 639. ♦ Kuulub boungu ja umbongu keelega kokku.
  • kandavo keel (Kandawo, var Narake) gam. Kiri: ladina. Rahvas: kandavo, kandavod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Western Highlands). Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
  • kumani keel ~ tšimbu keel (Kuman, var Simbu, Chimbu) kue. Kiri: ladina. Rahvas: kuman, kumanid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Chimbu). Kõnelejaid: 115 000. ISO 639. ♦
  • maringi keel (Maring, var Yoadave-Watoare) mbw. Kiri: ladina. Rahvas: maring, maringid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Western Highlands). Kõnelejaid: 11 000. ISO 639. ♦
  • melpa keel ~ medlpa keel, van hageni keel (Melpa, var Hagen) med. Kiri: ladina. Rahvas: melpa, melpad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Western Highlands). Kõnelejaid: 130 000. ISO 639. ♦
  • naraki keel (Narak, var Ganja) nac. Kiri: ladina. Rahvas: narak, narakid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Western Highlands). Kõnelejaid: 6200. ISO 639. ♦
  • nii keel (Nii, var Ek Nii) nii. Kiri: ladina. Rahvas: nii, niid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Western Highlands). Kõnelejaid: 12 000. ISO 639. ♦
  • nomane keel (Nomane, var Kiari) nof. Kiri: . Rahvas: nomane, nomaned. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Chimbu). Kõnelejaid: 6700. ISO 639. ♦
  • saldi-jui keel° (Salt-Yui) sll. Kiri: ladina. Rahvas: salt, saldid; jui, juid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Chimbu). Kõnelejaid: 6500. ISO 639. ♦
  • sinasina keel (Sinasina) sst. Kiri: ladina. Rahvas: sinasina, sinasinad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Chimbu). Kõnelejaid: 50 100. ISO 639. ♦
  • tšuave keel (Chuave, var Tjuave) cjv. Kiri: ladina. Rahvas: tšuave, tšuaved. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Chimbu). Kõnelejaid: 23 100. ISO 639. ♦ Chuave on ka kohanimi.
  • umbongu keel ~ kaugeli keel (Umbu-Ungu, var Gawigl, Kakoli, Umbongu, Kaugel) ubu. Kiri: ladina. Rahvas: umbongu, umbongud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Southern Highlands, Western Highlands). Kõnelejaid: 34 200. ISO 639. ♦ Wikipedia ühendab boungu ja imbongu keelega üheks kaugeli keeleks. Kolme keele nimetused on püütud ühtlustada.
  • vahgi keel (Wahgi, var Mid Wahgi) wgi. Kiri: ladina. Rahvas: vahgi, vahgid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Chimbu, Western Highlands). Kõnelejaid: 39 000. ISO 639. ♦
    • põhjavahgi keel (North Wahgi) whg. Kiri: ladina. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Western Highlands). Kõnelejaid: 47 000. ISO 639. ♦

PpTD: Lõuna-Doberai keeled

  • Lõuna-Doberai keeled (South Bird’s Head languages ~ South Doberai languages) ♦
  • kemberano keel (Kemberano, var Barau, Kalitami, Wariagar, Arandai) bzp. Kiri: . Rahvas: kemberano, kemberanod. Asuala: Indoneesia (Lääne-Paapua). Kõnelejaid: 1500. ISO 639. ♦
  • kokoda keel (Kokoda, var Kasuweri, Nebes, Oderago, Samalek, Tarof) xod. Kiri: . Rahvas: kokoda, kokodad. Asuala: Indoneesia (Lääne-Paapua). Kõnelejaid: 3700. ISO 639. ♦
  • suabo keel (Suabo, var Iagu, Inanwatan, Mirabo) szp. Kiri: . Rahvas: suabo, suabod. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 1100. ISO 639. ♦

PpTE: Enga keeled

  • Enga keeled (Engan languages) ♦ Enga on provints.
  • angal-eneni keel (Angal Enen, var Nembi, South Mendi) aoe. Kiri: ladina. Rahvas: angal-enen, angal-enenid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Southern Highlands). Kõnelejaid: 22 000. ISO 639. ♦
  • angal-henengi keel (Angal Heneng, var Agarar, Augu, Wage, Katinja, West Mendi) akh. Kiri: ladina. Rahvas: angal-heneng, angal-henengid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Southern Highlands). Kõnelejaid: 40 000. ISO 639. ♦
  • angali keel (Angal, var East Angal, Mendi) age. Kiri: ladina. Rahvas: angal, angalid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Southern Highlands). Kõnelejaid: 18 600. ISO 639. ♦
  • enga keel (Enga, var Caga, Tchaga) enq. Kiri: ladina. Rahvas: enga, engad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Enga). Kõnelejaid: 230 000. ISO 639. ♦
  • erave keel (Erave, var Pole, South Kewa) kjy. Kiri: ladina. Rahvas: erave, eraved. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Southern Highlands). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
  • huli keel (Huli, var Huri) hui. Kiri: ladina. Rahvas: huli, hulid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Southern Highlands). Kõnelejaid: 150 000. ISO 639. ♦
  • ipili keel (Ipili, var Ipili-Paiela) ipi. Kiri: ladina. Rahvas: ipili, ipilid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Enga). Kõnelejaid: 26 000. ISO 639. ♦
  • keva keel (Kewa). Kiri: . Rahvas: keva, kevad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Southern Highlands). Kõnelejaid: . ISO 639. ♦ Laiemas mõttes hõlmab ka erave keele.
    • idakeva keel (East Kewa) kjs. Kiri: ladina. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Southern Highlands). Kõnelejaid: 45 000. ISO 639. ♦
    • läänekeva keel (West Kewa) kew. Kiri: ladina. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Southern Highlands). Kõnelejaid: 15 400. ISO 639. ♦
  • kjaka keel (Kyaka, var Baiyer, Enga-Kyaka) kyc. Kiri: ladina. Rahvas: kjaka, kjakad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Enga). Kõnelejaid: 15 400. ISO 639. ♦

PpTF: Finisterre’i-Huoni keeled

  • Finisterre’i-Huoni keeled (Finisterre-Huon languages) ♦ Finisterre on mäeahelik ja Huon on poolsaar.
  • dedua keel (Dedua) ded. Kiri: ladina. Rahvas: dedua, deduad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 6500. ISO 639. ♦
  • ijo keel (Iyo, var Bure, Nabu, Naho, Ndo) nca. Kiri: ladina. Rahvas: ijo, ijod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 6900. ISO 639. ♦
  • jopno keel (Yopno, var Yupna) yut. Kiri: ladina. Rahvas: jopno, jopnod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang, Morobe). Kõnelejaid: 9000. ISO 639. ♦
  • kate keel (Kâte, var Kai) kmg. Kiri: ladina. Rahvas: kate, kated. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
  • komba keel (Komba, var Neng Den) kpf. Kiri: ladina. Rahvas: komba, kombad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦
  • kovai keel (Kovai, var Alngubin, Kobai) kqb. Kiri: ladina. Rahvas: kovai, kovaid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦
  • kube keel (Kube, var Hube, Mongi) kgf. Kiri: ladina. Rahvas: kube, kubed. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 7500. ISO 639. ♦
  • mesemi keel (ⓔ Mesẽ; Mesem, var Momalili) mci. Kiri: ladina. Rahvas: mesem, mesemid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
  • nabaki keel (Nabak, var Napa, Wain) naf. Kiri: ladina. Rahvas: nabak, nabakid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 16 000. ISO 639. ♦
  • ono keel (Ono) ons. Kiri: ladina. Rahvas: ono, onod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
  • rava keel (Rawa, var Erewa) rwo. Kiri: ladina. Rahvas: rava, ravad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 11 500. ISO 639. ♦
  • selepeti keel (Selepet) spl. Kiri: ladina. Rahvas: selepet, selepetid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 7000. ISO 639. ♦
  • somba-siavari keel°, van burum-mindiki keel (Somba-Siawari, var Burum-Mindik, Mindik) bmu. Kiri: ladina. Rahvas: somba, sombad; siavari, siavarid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 9000. ISO 639. ♦ Burum on jõgi. Somba ja Siawari on kaks põhimurret. Mindik on Wikipedia järgi omakeelne nimetus.
  • timbe keel (Timbe) tim. Kiri: ladina. Rahvas: timbe, timbed. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 11 000. ISO 639. ♦
  • vantoati keel (Wantoat) wnc. Kiri: ladina. Rahvas: vantoat, vantoatid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 8200. ISO 639. ♦ Wantoat on jõgi.

PpTG: Kainantu-Goroka keeled

  • Kainantu-Goroka keeled (Kainantu-Goroka languages, var East Highlands languages) ♦ Kainantu ja Goroka on haldusüksused.
  • Goroka keeled (Gorokan languages) ♦ Goroka on Eastern Highlandsi provintsi keskus.
    • alekano keel (Alekano, var Gafuku, Gahuku-Gama) gah. Kiri: ladina. Rahvas: alekano, alekanod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Eastern Highlands). Kõnelejaid: 25 000. ISO 639. ♦
    • benabena keel (Benabena) bef. Kiri: ladina. Rahvas: benabena, benabenad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Eastern Highlands). Kõnelejaid: 45 000. ISO 639. ♦ Benabena on ka asula.
    • dano keel (Dano, var Upper Asaro) aso. Kiri: ladina. Rahvas: dano, danod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Eastern Highlands). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
    • fore keel (Fore) for. Kiri: ladina. Rahvas: fore, fored. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Eastern Highlands). Kõnelejaid: 17 000. ISO 639. ♦
    • gende keel (Gende, var Bundi, Gene) gaf. Kiri: ladina. Rahvas: gende, gended. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
    • gimi keel (Gimi, var Labogai) gim. Kiri: ladina. Rahvas: gimi, gimid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Eastern Highlands). Kõnelejaid: 22 500. ISO 639. ♦
    • inoke-jate keel (Inoke-Yate) ino. Kiri: ladina. Rahvas: inoke, inoked; jate, jated. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Eastern Highlands). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
    • jagaria keel (Yagaria) ygr. Kiri: ladina. Rahvas: jagaria, jagariad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Eastern Highlands). Kõnelejaid: 21 100. ISO 639. ♦
    • kamano keel (Kamano, var Kamano-Kafe) kbq. Kiri: ladina. Rahvas: kamano, kamanod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Eastern Highlands). Kõnelejaid: 63 200. ISO 639. ♦
    • kanite keel (Kanite) kmu. Kiri: ladina. Rahvas: kanite, kanited. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Eastern Highlands). Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
    • kejagana keel (Keyagana) kyg. Kiri: ladina. Rahvas: kejagana, kejaganad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Eastern Highlands). Kõnelejaid: 12 300. ISO 639. ♦
    • siane keel (Siane) snp. Kiri: ladina. Rahvas: siane, sianed. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Chimbu, Eastern Highlands). Kõnelejaid: 29 000. ISO 639. ♦
    • tokano keel (Tokano, var Gamuso, Yufiyufa, Zaka, Zuhozuho, Lower Asaro) zuh. Kiri: ladina. Rahvas: tokano, tokanod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Eastern Highlands). Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦
  • Kainantu keeled (Kainantu languages) ♦
    • agarabi keel (Agarabi, var Bare) agd. Kiri: ladina. Rahvas: agarabi, agarabid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Eastern Highlands). Kõnelejaid: 27 000. ISO 639. ♦
    • avijaana keel (Awiyaana, var Auyana) auy. Kiri: ladina. Rahvas: avijaana, avijaanad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Eastern Highlands). Kõnelejaid: 11 100. ISO 639. ♦
    • gadsupi keel (Gadsup) gaj. Kiri: ladina. Rahvas: gadsup, gadsupid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Eastern Highlands). Kõnelejaid: 22 100. ISO 639. ♦
    • tairora keel (Tairora, var Tairoa). Kiri: . Rahvas: tairora, tairorad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Eastern Highlands). Kõnelejaid: . ♦
      • lõunatairora keel (South Tairora, var Omwunra-Toqura) omw. Kiri: ladina. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Eastern Highlands). Kõnelejaid: 7000. ISO 639. ♦
      • põhjatairora keel (North Tairora) tbg. Kiri: ladina. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Eastern Highlands). Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦

PpTI: Paapua lahe keeled

  • Paapua lahe keeled (Inland Gulf languages) ♦
  • ipiko keel (Ipiko, var Epai, Higa) ipo. Kiri: . Rahvas: ipiko, ipikod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Gulf). Kõnelejaid: 345. ISO 639. ♦
  • mubami keel (Mubami, var Dausame, Tao-Suamato) tsx. Kiri: . Rahvas: mubami, mubamid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints). Kõnelejaid: 1700. ISO 639. ♦

PpTK: Kiwai keeled

  • Kiwai keeled (Kiwaian languages, var Kiwai-Porome languages) ♦ Kiwai on saar.
  • bamu keel (Bamu) bcf. Kiri: ladina. Rahvas: bamu, bamud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints). Kõnelejaid: 6300. ISO 639. ♦
  • kibiri keel ~ porome keel (Kibiri, var Porome, Polome) prm. Kiri: ladina. Rahvas: kibiri, kibirid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Gulf). Kõnelejaid: 1200. ISO 639. ♦
  • kivai keel (Kiwai, var Gibaio). Kiri: . Rahvas: kivai, kivaid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Gulf, Lääneprovints). Kõnelejaid: . ♦
    • kirdekivai keel (Northeast Kiwai, var Urama-Kope) kiw. Kiri: ladina. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Gulf). Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦
    • lõunakivai keel (Southern Kiwai) kjd. Kiri: ladina. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints). Kõnelejaid: 9700. ISO 639. ♦

PpTL: elema keeled

  • elema keeled (Eleman languages) ♦
  • keoru-ahia keel (Keoru-Ahia, var Haura, Horo, Hovoiroro, Lavau, Lower Ahia, O’o Moko, Pairi, Velepa) xeu. Kiri: . Rahvas: keoru, keorud; ahia, ahiad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Gulf). Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦ Keorud ja ahiad on kaks peamist rahvarühma.
  • orokolo keel (Orokolo, var Bailala, Haira, Kaipi, Muro, Vailala, West Elema) oro. Kiri: ladina. Rahvas: orokolo, orokolod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Gulf). Kõnelejaid: 13 000. ISO 639. ♦
  • purari keel (Purari, var Evorra, Iai, Koriki, Maipua, Namau) iar. Kiri: ladina. Rahvas: purari, purarid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Gulf). Kõnelejaid: 7000. ISO 639. ♦ Purari on ka jõgi.
  • tairuma keel (Tairuma, var Kerema, Uaripi) uar. Kiri: ladina. Rahvas: tairuma, tairumad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Gulf). Kõnelejaid: 4500. ISO 639. ♦
  • toaripi keel (Toaripi, var East Elema, Melaripi, Motumotu) tqo. Kiri: ladina. Rahvas: toaripi, toaripid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Gulf). Kõnelejaid: 23 000. ISO 639. ♦

Anna tagasisidet