Sisukord

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga.

PpT: Üld-Uus-Guinea hõimkond (järg)

PpTM: Madangi keeled

  • Madangi keeled (Madang languages) ♦ Madang on provints.
  • *brahma keeled (Brahman languages) ♦ Endine jaotis, mis hõlmas Madangi provintsis kõneldavaid keeli (bijomi, faita, isabi, tauja).
  • *mabuso keeled (Mabuso languages) ♦ Endine jaotis, mis hõlmas Madangi provintsis kõneldavaid keeli, sh Hansemani keeled. Ethnologue’i uuemas liigituses enam ei kajastu.
  • Croisillesi keeled (Croisilles languages) ♦ Croisilles on neem.
    • bargami keel (Bargam, var Mugil, Saker) mlp. Kiri: ladina. Rahvas: bargam, bargamid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 3800. ISO 639. ♦ Mugil viitab katoliku misjonijaamale.
    • girava keel (Girawa, var Bagasin) bbr. Kiri: ladina. Rahvas: girava, giravad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
    • Gumi keeled (Gum languages) ♦ Gum on jõgi.
      • amele keel (Amele) aey. Kiri: ladina. Rahvas: amele, ameled. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 5300. ISO 639. ♦
      • bau keel (Bau) bbd. Kiri: ladina. Rahvas: bau, baud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 3200. ISO 639. ♦
    • Hansemani keeled (Hanseman languages) ♦ Hanseman on mägi Madangi provintsis.
      • nobonobi keel (Nobonob, var Butelkud-Guntabak, Garuh) gaw. Kiri: ladina. Rahvas: nobonob, nobonobid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
      • vagi keel (Wagi, var Foran, Kamba, Mis-Kemba) fad. Kiri: ladina. Rahvas: vagi, vagid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 3400. ISO 639. ♦
    • Isumrudi keeled (Isumrud languages, var Dimir-Malas languages) ♦ Isumrud on merekanal.
      • gavaki keel (Gavak, var Bosiken, Dimir) dmc. Kiri: . Rahvas: gavak, gavakid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 3800. ISO 639. ♦
      • vaskia keel (Waskia, var Woskia) wsk. Kiri: ladina. Rahvas: vaskia, vaskiad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
    • Pihomi keeled (Pihom languages) ♦ Pihom on mägi.
      • maia keel (Maia, var Banar, Pila, Saki, Suaro, Turutap, Yakiba) sks. Kiri: ladina. Rahvas: maia, maiad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 4400. ISO 639. ♦
      • mauvake keel (Mauwake, var Ulingan) mhl. Kiri: ladina. Rahvas: mauvake, mauvaked. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 2400. ISO 639. ♦
  • kalami-koboni keeled (Kalam-Kobon ~ Kalam languages) ♦
    • kalami keel (Kalam, var Aforo) kmh. Kiri: ladina. Rahvas: kalam, kalamid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang, Western Highlands). Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦
    • koboni keel (Kobon) kpw. Kiri: ladina. Rahvas: kobon, kobonid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang, Western Highlands). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
  • Lõuna-Adelberti keeled (South Adelbert Range languages) ♦
    • Josephstaali keeled (Josephstaal languages) ♦
    • Wanangi keeled (Wanang languages) ♦ Wanang on jõgi.
  • Rai keeled (Rai Coast languages) ♦
    • bijomi keel (Biyom, var Sasime) bpm. Kiri: . Rahvas: bijom, bijomid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 380. ISO 639. ♦

PpTN: marindi keeled

  • marindi keeled (Marind languages) ♦
  • jakai keel (Yaqay, var Jaqai, Mapi, Sohur) jaq. Kiri: . Rahvas: jakai, jakaid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
  • kuni-boazi keel (Kuni-Boazi, var Bwadji) kvg. Kiri: ladina. Rahvas: kuni, kunid; boazi, boazid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints). Kõnelejaid: 4500. ISO 639. ♦
  • marindi keel (Marind, var Gawir, Holifoersch, Southeast Marind, Tugeri) mrz. Kiri: . Rahvas: marind, marindid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 7000. ISO 639. ♦

PpTO: Oki-auju keeled

  • Oki-auju keeled (Ok-Awyu languages) ♦ Ok on jõgi Indoneesia ja Paapua Uus-Guinea piiril.
  • auju-dumuti keeled (Awyu-Dumut ~ Awyu-Ndumut languages) ♦ Dumuti nimetuse päritolu pole selge, kuid arvatavasti on mandobo keele sünonüüme.
    • auju keeled (Awyu languages) ♦
      • aghu keel (Aghu, var Djair) ahh. Kiri: . Rahvas: aghu, aghud. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦
      • asue keel (Asue Awyu, var Miaro, Pisa) psa. Kiri: . Rahvas: asue, asued. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 6500. ISO 639. ♦
      • džairi keel (Jair Awyu) awv. Kiri: . Rahvas: džair, džairid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 2300. ISO 639. ♦
      • edera keel (Edera Awyu, var Yenimu, Oser, Siagha, Shiaxa) awy. Kiri: . Rahvas: edera, ederad. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 3900. ISO 639. ♦
      • keskauju keel (Central Awyu, var Ajau, Awya, Nohon) awu. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 7500. ISO 639. ♦
      • lõunaauju keel (South Awyu, var Jenimu, Oser, Siagha) aws. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
      • põhjaauju keel (North Awyu, var Djair, Yair) yir. Kiri: . Rahvas: . Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 1500. ISO 639. ♦
    • kombai keel (Kombai) tyn. Kiri: . Rahvas: kombai, kombaid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
    • korovai keel (Korowai, var Kolufaup, Kolufo) khe. Kiri: ladina. Rahvas: korovai, korovaid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 3500. ISO 639. ♦
    • mandobo keel (Mandobo, var Kaeti ¡). Kiri: . Rahvas: mandobo, mandobod. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: . ♦
      • atase keel (Mandobo Atas, var Dumut, Kambon, Kwem, Nub, Wambon) aax. Kiri: . Rahvas: atas, atased. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
      • bavahi keel (Mandobo Bawah, var Kambon, Nub) bwp. Kiri: . Rahvas: bavah, bavahid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
    • savi keel (Sawi, var Aejauroh) saw. Kiri: . Rahvas: savi, savid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 3500. ISO 639. ♦
  • Oki keeled (Ok languages) ♦
    • faivoli keel (Faiwol, var Angkiyakmin, Wokeimin) fai. Kiri: ladina. Rahvas: faivol, faivolid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints). Kõnelejaid: 4500. ISO 639. ♦
    • jonkomi keel (Yongkom, var Yongom) yon. Kiri: ladina. Rahvas: jonkom, jonkomid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints). Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦
    • moropi keel (Morop, var Iwur) iwo. Kiri: . Rahvas: morop, moropid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 6900. ISO 639. ♦
    • muju keel (Muyu, var Kati, Yonggom). Kiri: . Rahvas: muju, mujud. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: . ♦
      • lõunamuju keel (South Muyu, var Digul, Kati Metomka, Ok Bari) kts. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
      • põhjamuju keel (North Muyu, var Kataut, Kati-Ninanti, North Kati) kti. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
    • ngalumi keel (Ngalum, var Sibil) szb. Kiri: . Rahvas: ngalum, ngalumid. Asuala: Indoneesia, Paapua Uus-Guinea. Kõnelejaid: 18 000. ISO 639. ♦
    • ningerumi keel (Ninggerum, var Kasiwa, Niyium, Obgwo, Tedi) nxr. Kiri: ladina. Rahvas: ningerum, ningerumid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints). Kõnelejaid: 6200. ISO 639. ♦
    • telefoli keel (Telefol, var Telefolmin) tlf. Kiri: ladina. Rahvas: telefol, telefolid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 5400. ISO 639. ♦
    • tifali keel (Tifal) tif. Kiri: ladina. Rahvas: tifal, tifalid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 3600. ISO 639. ♦

PpTQ: Meki keeled

  • Meki keeled (Mek languages) ♦ Mek on asula.
  • ketengbani keel (Ketengban, var Kupel, Oktengban) xte. Kiri: ladina. Rahvas: ketengban, ketengbanid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
  • korupuni-sela keel (Korupun-Sela, var Kimyal of Korupun) kpq. Kiri: . Rahvas: korupun, korupunid; sela, selad. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
  • naltša keel (Nalca, var Hmanggona, Hmonono, Kimyal, Naltje) nlc. Kiri: ladina. Rahvas: naltša, naltšad. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 11 100. ISO 639. ♦
  • una keel (Una, var Langda, Oranje-Gebergte, Goliath) mtg. Kiri: ladina. Rahvas: una, unad. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 5600. ISO 639. ♦

PpTR: Ida-Stricklandi keeled

  • Ida-Stricklandi keeled (East Strickland languages) ♦ Strickland on jõgi.
  • gobasi keel (Gobasi, var Nomad) goi. Kiri: . Rahvas: gobasi, gobasid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints). Kõnelejaid: 1100. ISO 639. ♦
  • kubo keel (Kubo) jko. Kiri: ladina. Rahvas: kubo, kubod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
  • samo keel (Samo, var Daba, Nomad, Supei) smq. Kiri: ladina. Rahvas: samo, samod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints). Kõnelejaid: 900. ISO 639. ♦

PpTS: Kagu-Paapua keeled

  • Kagu-Paapua keeled (Southeast Papuan languages) ♦
  • daga keel (Daga, var Dimuga, Nawp) dgz. Kiri: ladina. Rahvas: daga, dagad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints, Milne Bay). Kõnelejaid: 9000. ISO 639. ♦
  • fujugi keel (Fuyug, var Mafulu) fuy. Kiri: ladina. Rahvas: fujug, fujugid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 14 000. ISO 639. ♦
  • kanasi keel (Kanasi, var Sona) soq. Kiri: ladina. Rahvas: kanasi, kanasid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 2200. ISO 639. ♦
  • koiari keeled (Koiarian languages) ♦
    • barai keel (Barai) bbb. Kiri: ladina. Rahvas: barai, baraid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Põhjaprovints). Kõnelejaid: 800. ISO 639. ♦
    • ese keel (Ese, var Managalasi ¡) mcq. Kiri: ladina. Rahvas: ese, esed. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Põhjaprovints). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
    • koiali keel (Koiali, var Koiari). Kiri: . Rahvas: koiali, koialid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: . ♦
      • mäekoiali keel (Mountain Koiali) kpx. Kiri: ladina. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
      • niidukoiali keel (Grass Koiali) kbk. Kiri: ladina. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 1700. ISO 639. ♦
    • koitabu keel (Koitabu, var Koita) kqi. Kiri: . Rahvas: koitabu, koitabud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 2700. ISO 639. ♦
  • kunimaipa keel (Kunimaipa) kup. Kiri: ladina. Rahvas: kunimaipa, kunimaipad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 8200. ISO 639. ♦
  • mailu keel (Mailu, var Magi) mgu. Kiri: ladina. Rahvas: mailu, mailud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 8500. ISO 639. ♦
  • tauade keel (Tauade) ttd. Kiri: ladina. Rahvas: tauade, tauaded. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Keskprovints). Kõnelejaid: 7000. ISO 639. ♦
  • veri keel (Weri, var Wele) wer. Kiri: ladina. Rahvas: veri, verid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Morobe). Kõnelejaid: 4200. ISO 639. ♦

PpTT: asmati-kamoro keeled

  • asmati-kamoro keeled (Asmat-Kamoro languages) ♦
  • asmati keel (Asmat). Kiri: . Rahvas: asmat, asmatid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: . ♦
    • Casuarina asmati keel (Casuarina Coast Asmat, var Kaweinag) asc. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: . ISO 639. ♦
    • keskasmati keel (Central Asmat, var Yas, Manowee) cns. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 7000. ISO 639. ♦
    • põhjaasmati keel (North Asmat, var Keenok) nks. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
    • Yaosakori asmati keel (Yaosakor Asmat) asy. Kiri: ladina. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦ Ei ole selge, kas Yaosakor on kohanimi.
  • kamoro keel (Kamoro, var Kaokonau, Lakahia, Mimika, Mukamuga, Nafarpi, Nagramadu, Neferipi, Umari) kgq. Kiri: . Rahvas: kamoro, kamorod. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
  • tšitaki keel (Citak, var Asmat Darak, Kaunak, Tjitjak) txt. Kiri: ladina. Rahvas: tšitak, tšitakid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
    • Tamnimi tšitaki keel (Tamnim Citak, var Asmat Darat) tml. Kiri: ladina. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 290. ISO 639. ♦ Tamnim on kohanimi. Keeleliselt lähem asmati keelele, ent eelistavad tšitaki nimetust.

PpTV: Bosavi keeled

  • Bosavi keeled (Bosavi languages) ♦ Bosavi on mägi.
  • beami keel (Beami, var Bedamini, Mougulu) beo. Kiri: ladina. Rahvas: beami, beamid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints). Kõnelejaid: 4200. ISO 639. ♦
  • dibijaso keel (Dibiyaso, var Bainapi, Pikiwa) dby. Kiri: ladina. Rahvas: dibijaso, dibijasod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦
  • edolo keel (Edolo, Edolo Ado) etr. Kiri: ladina. Rahvas: edolo, edolod. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Southern Highlands). Kõnelejaid: 1700. ISO 639. ♦
  • kaluli keel (Kaluli, var Bosavi) bco. Kiri: ladina. Rahvas: kaluli, kalulid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints, Southern Highlands). Kõnelejaid: 2500. ISO 639.

PpTW: Lääne-Uus-Guinea keeled

  • Lääne-Uus-Guinea keeled (West languages) ♦
  • dani keeled (Dani languages) ♦
    • dani keel (Dani). Kiri: . Rahvas: dani, danid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: . ♦
      • Alam-Baliemi oru dani keel (Lower Grand Valley Dani) dni. Kiri: ladina. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦ Baliemi org ehk Grand Valley on danide põhiline asupaik.
      • Kesk-Baliemi oru dani keel (Mid Grand Valley Dani, var Baliem Valley Dani, Tulem) dnt. Kiri: ladina. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 50 000. ISO 639. ♦
      • läänedani keel (Western Dani, var Dani Barat, Lani, Laany, Timorini) dnw. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 180 000. ISO 639. ♦
      • Ülem-Baliemi oru dani keel (Upper Grand Valley Dani) dna. Kiri: ladina. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
    • jali keel (Yali, var Jalè). Kiri: . Rahvas: jali, jalid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: . ♦
      • anguruki keel (Angguruk Yali, var Northern Yali, Yalimo) yli. Kiri: ladina. Rahvas: anguruk, angurukid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦
      • ninia keel (Ninia Yali, var North Ngalik, Southern Yali, Yali Selatan) nlk. Kiri: ladina. Rahvas: ninia, niniad. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 10 500. ISO 639. ♦
      • Passi oru jali keel (Pass Valley Yali, var Abendago, North Ngalik, Western Yali) yac. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
    • nduga keel (Nduga, var Dauwa, Pesecham, Pesegem) ndx. Kiri: ladina. Rahvas: nduga, ndugad. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
    • ngemi keel (Nggem) nbq. Kiri: ladina. Rahvas: ngemi, ngemid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 4400. ISO 639. ♦
    • silimo keel (Silimo, var Paiyage, South Ngalik, Usak, Wulik) wul. Kiri: ladina. Rahvas: silimo, silimod. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
    • valaki keel (Walak, var Lower Pyramid, Wodo) wlw. Kiri: ladina. Rahvas: valak, valakid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
  • Lääne-Bomberai keeled (West Bomberai languages) ♦ Bomberai on poolsaar.
    • iha keel (Iha, var Kapaur) ihp. Kiri: . Rahvas: iha, ihad. Asuala: Indoneesia (Lääne-Paapua). Kõnelejaid: 5500. ISO 639. ♦
  • Paniai järvede keeled (Paniai Lakes languages, var Wissel Lakes languages) ♦
    • ekari keel (Ekari, var Kapauku, Me Mana, Tapiro) ekg. Kiri: ladina. Rahvas: ekari, ekarid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639. ♦
    • moni keel (Moni, var Jonggunu, Migani) mnz. Kiri: ladina. Rahvas: moni, monid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
    • volani keel (Wolani, var Wodani) wod. Kiri: ladina. Rahvas: volani, volanid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
  • Timori-Alori keeled ~ Lääne-Timori-Alori-Pantari keeled (West Timor-Alor-Pantar languages) ♦
    • adabe keel (Adabe, var Ataura, Raklu Un) adb. Kiri: ladina. Rahvas: adabe, adabed. Asuala: Ida-Timor. Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
    • Alori-Pantari keeled (Alor-Pantar languages) ♦
      • abui keel (Abui, var Namatalaki, Barawahing ¡) abz. Kiri: . Rahvas: abui, abuid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 16 000. ISO 639. ♦
      • blagari keel (Blagar, var Pura, Tarang) beu. Kiri: . Rahvas: blagar, blagarid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 11 000. ISO 639. ♦
      • kabola keel (Kabola) klz. Kiri: . Rahvas: kabola, kabolad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 3900. ISO 639. ♦
      • kamangi keel ~ voisika keel (Kamang, var Woisika) woi. Kiri: . Rahvas: kamang, kamangid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦
      • kloni keel (Klon, var Kalong, Kolon, Kelon) kyo. Kiri: . Rahvas: kloni, klonid. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
      • kula keel (Kula, var Lamtoka, Tanglapui) tpg. Kiri: ladina. Rahvas: kula, kulad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
      • läänepantari keel (Western Pantar, var Lamma, Mauta, Pantar Barat) lev. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
      • teiva keel (Teiwa) twe. Kiri: . Rahvas: teiva, tevad. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
    • bunaki keel (Bunak, var Gae’, Marae) bfn. Kiri: ladina. Rahvas: bunak, bunakid. Asuala: Ida-Timor, Indoneesia. Kõnelejaid: 76 000. ISO 639. ♦
    • fataluku keel (Fataluku, var Dagada) ddg. Kiri: ladina. Rahvas: fataluku, fatalukud. Asuala: Ida-Timor. Kõnelejaid: 37 000. ISO 639. ♦
    • makasae keel (Makasae, var Macassai) mkz. Kiri: ladina. Rahvas: makasae, makasaed. Asuala: Ida-Timor. Kõnelejaid: 102 000. ISO 639. ♦

PpTX: muud Üld-Uus-Guinea keeled

  • avini-pare keeled (Awin-Pare ~ Awin-Pa languages) ♦
    • aekjomi keel (Aekyom, var Akium, West Awin, Awin) awi. Kiri: ladina. Rahvas: aekjom, aekjomid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints). Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
    • pare keel (Pare, var Akium-Pare, Pa) ppt. Kiri: . Rahvas: pare, pared. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦
  • damali keel (Damal, var Amuy, Enggipiloe, Uhunduni, Amung) uhn. Kiri: . Rahvas: damal, damalid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 14 000. ISO 639. ♦
  • demi keel (Dem, var Lem) dem. Kiri: . Rahvas: demi, demid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
  • duna-bogaja keeled (Duna-Bogaya ~ Duna-Pogaya languages) ♦
    • bogaja keel (Bogaya) boq. Kiri: . Rahvas: bogaja, bogajad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints). Kõnelejaid: 300. ISO 639. ♦
    • duna keel (Duna, var Yuma) duc. Kiri: ladina. Rahvas: duna, dunad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Southern Highlands). Kõnelejaid: 11 000. ISO 639. ♦
  • gogodala-suki keeled (Gogodala-Suki languages) ♦
    • gogodala keel (Gogodala) ggw. Kiri: ladina. Rahvas: gogodala, gogodalad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints). Kõnelejaid: 22 000. ISO 639. ♦
    • suki keel (Suki, var Wiram) sui. Kiri: ladina. Rahvas: suki, sukid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints). Kõnelejaid: 3500. ISO 639. ♦
  • Kolopomi keeled (Kolopom languages) ♦ Kolopom (Kolepom) on Yos Sudarso saare varasem nimi.
    • kimaghima keel (Kimaghima, var Kaladdarsch, Kimaama, Teri-Kalwasch) kig. Kiri: . Rahvas: kimaghima, kimaghimad. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦
  • Kutubu keeled (Kutubu languages) ♦ Kutubu on järv.
    • Ida-Kutubu keeled (East Kutubu ~ East Kutubuan languages) ♦
      • foi keel (Foi, var Mubi River) foi. Kiri: ladina. Rahvas: foi, foid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Southern Highlands). Kõnelejaid: 2800. ISO 639. ♦
    • Lääne-Kutubu keeled (West Kutubu ~ West Kutubuan languages) ♦
      • fasu keel (Fasu, var Namome) faa. Kiri: ladina. Rahvas: fasu, fasud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Southern Highlands). Kõnelejaid: 1200. ISO 639. ♦
  • mori keel (Mor) moq. Kiri: . Rahvas: mori, morid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 30. ISO 639. ♦
  • oksapmini keel (Oksapmin) opm. Kiri: ladina. Rahvas: oksapmin, oksapminid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
  • pavaia keeled (Pawaian languages) ♦ Pawaia on ka mitme asula nimi.
    • pavaia keel (Pawaia, var Aurama, Sira, Tudahwe, Yasa) pwa. Kiri: ladina. Rahvas: pavaia, pavaiad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Chimbu, Eastern Highlands). Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
  • tanahmerahi keeled (Tanah Merah languages) ♦
    • tanahmerahi keel (Tanahmerah, var Sumerine, Sumeri) tcm. Kiri: . Rahvas: tanahmerah, tanahmerahid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 500. ISO 639. ♦
  • Tebera keeled (Teberan languages) ♦ Tebera on järv.
    • dadibi keel (Dadibi, var Karimui) mps. Kiri: ladina. Rahvas: dadibi, dadibid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Chimbu, Southern Highlands). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
    • folopa keel (Folopa, var Podoba) ppo. Kiri: ladina. Rahvas: folopa, folopad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Gulf, Southern Highlands). Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦
  • Tirio keeled (Tirio languages) ♦ Tirio on asula.
    • makajami keel (Makayam, var Atura, Tirio) aup. Kiri: ladina. Rahvas: makajam, makajamid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints). Kõnelejaid: 1300. ISO 639. ♦
    • rumu keel (Rumu, var Kairi, Kibiri, Tumu) klq. Kiri: ladina. Rahvas: rumu, rumud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Gulf). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
  • Turama-Kikori keeled (Turama-Kikorian languages) ♦ Turama ja Kikori on jõed.
    • ikobi keel (Ikobi, var Ikobi-Mena, Kasere, Kopo-Monia, Meni, Wailemi) meb. Kiri: . Rahvas: ikobi, ikobid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Gulf). Kõnelejaid: 1600. ISO 639. ♦
  • viru keel (Wiru, var Witu) wiu. Kiri: ladina. Rahvas: viru, virud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Southern Highlands). Kõnelejaid: 15 300. ISO 639. ♦

PpTY: kajagari keeled

  • kajagari keeled (Kayagar languages) ♦
  • atohvaimi keel (Atohwaim, var Kaugat) aqm. Kiri: . Rahvas: atohvaim, atohvaimid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
  • kajagari keel (Kayagar, var Kaygi, Wiyagar) kyt. Kiri: . Rahvas: kajagar, kajagarid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
  • tamagario keel (Tamagario, var Buru, Tamaraw, Wagow, Wiyagar) tcg. Kiri: . Rahvas: tamagario, tamagariod. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 3500. ISO 639. ♦

PpU: Põhja-Bougainville’i keeled

  • Põhja-Bougainville’i keeled (North Bougainville languages, var West Bougainville languages) ♦
  • rapoisi keel (Rapoisi, var Kunua) kyx. Kiri: ladina. Rahvas: rapoisi, rapoisid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Bougainville). Kõnelejaid: 3500. ISO 639. ♦
  • rotokase keel ~ rotokasi keel (Rotokas) roo. Kiri: ladina. Rahvas: rotokas, rotokased. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Bougainville). Kõnelejaid: 4300. ISO 639. ♦

PpV: Lõuna-Bougainville’i keeled

  • Lõuna-Bougainville’i keeled (South Bougainville languages) ♦
  • koromira keel (Koromira) kqj. Kiri: . Rahvas: koromira, koromirad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Bougainville). Kõnelejaid: 2500. ISO 639. ♦
  • naasioi keel (Naasioi, var Kieta, Nasioi) nas. Kiri: ladina. Rahvas: naasioi, naasioid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Bougainville). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
  • sibe keel (Sibe, var Nagovisi) nco. Kiri: ladina. Rahvas: sibe, sibed. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Bougainville). Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦
  • simeku keel (Simeku) smz. Kiri: . Rahvas: simeku, simekud. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Bougainville). Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦
  • sivai keel (Siwai, var Motuna) siw. Kiri: ladina. Rahvas: sivai, sivaid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Bougainville). Kõnelejaid: 6600. ISO 639. ♦
  • terei keel (Terei, var Buin, Kugara) buo. Kiri: ladina. Rahvas: terei, tereid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Bougainville). Kõnelejaid: 26 500. ISO 639. ♦

PpW: Lääne-Paapua keeled

  • Lääne-Paapua keeled (West Papuan languages) ♦
  • java keel (Yawa, var Mantembu, Mora, Turu, Unat, Yapanani) yva. Kiri: ladina. Rahvas: java, javad. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
  • kalabra keel (Kalabra, var Beraur) kzz. Kiri: . Rahvas: kalabra, kalabrad. Asuala: Indoneesia (Lääne-Paapua). Kõnelejaid: 3300. ISO 639. ♦
  • moi keel (Moi, var Mekwei, Mosana) mxn. Kiri: . Rahvas: moi, moid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Paapua). Kõnelejaid: 4600. ISO 639. ♦
  • tehiti keel (Tehit, var Kaibus, Teminabuan) kps. Kiri: ladina. Rahvas: tehit, tehitid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦

PpWH: Põhja-Halmahera keelkond

  • Põhja-Halmahera keelkond (North Halmahera languages, var Halmahera languages) ♦
  • galela keel (Galela) gbi. Kiri: ladina. Rahvas: galela, galelad. Asuala: Indoneesia (Põhja-Maluku). Kõnelejaid: 79 000. ISO 639. ♦
  • loloda keel (Loloda, var Loda) loa. Kiri: ladina. Rahvas: loloda, lolodad. Asuala: Indoneesia (Põhja-Maluku). Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦
  • läänemakiani keel (West Makian, var Makian Luar, Makian Barat) mqs. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Põhja-Maluku). Kõnelejaid: 12 000. ISO 639. ♦ Makiani saarel kõneldav keel. Idamakiani ehk taba keel kuulub austroneesia keelte hulka.
  • sahu keel (Sahu, var Sa’u) saj. Kiri: ladina. Rahvas: sahu, sahud. Asuala: Indoneesia (Põhja-Maluku). Kõnelejaid: 7500. ISO 639. ♦
  • tabaru keel (Tabaru) tby. Kiri: ladina. Rahvas: tabaru, tabarud. Asuala: Indoneesia (Põhja-Maluku). Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦
  • ternate keel (Ternate) tft. Kiri: . Rahvas: ternate, ternated. Asuala: Indoneesia (Põhja-Maluku). Kõnelejaid: 42 000. ISO 639. ♦
  • tidore keel (Tidore) tvo. Kiri: ladina. Rahvas: tidore, tidored. Asuala: Indoneesia (Põhja-Maluku). Kõnelejaid: 26 000. ISO 639. ♦
  • tobelo keel (Tobelo) tlb. Kiri: . Rahvas: tobelo, tobelod. Asuala: Indoneesia (Põhja-Maluku). Kõnelejaid: 27 700. ISO 639. ♦

PpX: muud Paapua keeled

  • Alam-Mamberamo keeled (Lower Mamberamo languages) ♦
    • joke keel (Yoke, var Pauwi, Bitovondo, Yauke) yki. Kiri: . Rahvas: joke, joked. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 200. ISO 639. ♦
    • varembori keel (ⓔ Waremboivoro; Warembori) wsa. Kiri: . Rahvas: varembori, varemborid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 600. ISO 639. ♦
  • Arafundi keeled (Arafundi languages) ♦ Arafundi on jõgi.
    • nanubae keel (Nanubae, var Aunda, Kapagmai) afk. Kiri: . Rahvas: nanubae, nanubaed. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik). Kõnelejaid: 1300. ISO 639. ♦
  • fasi keeled (Fas languages) ♦
    • fasi keel (Fas, var Bembi) fqs. Kiri: ladina. Rahvas: fasi, fasid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 2500. ISO 639. ♦
  • *Fly-tagused keeled (Trans-Fly languages) ♦ Endine jaotis.
  • Ida-Fly-tagused keeled (Eastern Trans-Fly languages) ♦ Fly on jõgi.
    • bine keel (Bine, var Oriomo) bon. Kiri: ladina. Rahvas: bine, bined. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦
    • vipi keel (Wipi, var Gidra, Jibu, Oriomo) gdr. Kiri: ladina. Rahvas: vipi, vipid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääneprovints). Kõnelejaid: 3500. ISO 639. ♦
  • jele – Lääne-Uus-Britannia keeled (Yele-West New Britain languages) ♦
    • anemi keel (Anem, var Anêm) anz. Kiri: . Rahvas: anem, anemid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääne-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 800. ISO 639. ♦
    • jele keel (ⓔ Yélî Dnye; Yele, var Rossel, Yelidnye) yle. Kiri: ladina. Rahvas: jele, jeled. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Milne Bay). Kõnelejaid: 3800. ISO 639. ♦
    • pele-ata keel (Pele-Ata, var Uase, Wasi) ata. Kiri: ladina. Rahvas: pele, peled; ata, atad. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Lääne-Uus-Britannia). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦
  • kaure keeled (Kaure languages) ♦
    • kaure keel (Kaure) bpp. Kiri: ladina. Rahvas: kaure, kaured. Asuala: Indoneesia (Jambi). Kõnelejaid: 450. ISO 639. ♦
  • Kesk-Saalomoni keeled (Central Solomons languages) ♦
    • bilua keel (Bilua, var Vella Lavella) blb. Kiri: ladina. Rahvas: bilua, biluad. Asuala: Saalomoni Saared (Lääneprovints). Kõnelejaid: 8700. ISO 639. ♦
    • savosavo keel (Savosavo) svs. Kiri: . Rahvas: savosavo, savosavod. Asuala: Saalomoni Saared (Keskprovints). Kõnelejaid: 2400. ISO 639. ♦
  • maibrati keeled (Maybrat languages) ♦
    • karondori keel (Karon Dori, var Maiyach, Mari, Meon) kgw. Kiri: . Rahvas: karondori, karondorid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Paapua). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
    • maibrati keel (Mai Brat, var Ajamaru, Atinjo, Mey Brat, Ayamaru) ayz. Kiri: ladina. Rahvas: maibrat, maibratid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Paapua). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
  • mairasi keeled (Mairasi languages) ♦
    • mairasi keel (Mairasi, var Faranyao, Kaniran) zrs. Kiri: ladina. Rahvas: mairasi, mairasid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 3300. ISO 639. ♦
    • semimi keel (Semimi, var Etna Bay, Muri, Wesrau) etz. Kiri: . Rahvas: semimi, semimid. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
  • piavi keeled (Piawi languages) ♦
    • haruai keel (Haruai, var Taman, Waibuk, Wiyaw, Wovan) tmd. Kiri: ladina. Rahvas: haruai, haruaid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Madang). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦
  • senagi keeled (Senagi languages) ♦
    • angori keel (Angor, var Senagi, Watapor) agg. Kiri: ladina. Rahvas: angor, angorid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 1300. ISO 639. ♦
    • dera keel (Dera, var Kamberetaro, Mangguar) kbv. Kiri: . Rahvas: dera, derad. Asuala: Indoneesia, Paapua Uus-Guinea (Sandaun). Kõnelejaid: 1700. ISO 639. ♦
  • somahai keeled (Somahai languages) ♦
    • momuna keel (Momuna, var Somage, Somahai) mqf. Kiri: ladina. Rahvas: momuna, momunad. Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦

PpY: Yuati keeled

  • Yuati keeled (Yuat languages) ♦ Yuat on jõgi.
  • bivati keel (Biwat, var Munduguma) bwm. Kiri: . Rahvas: bivat, bivatid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik). Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦
  • kjenele keel (Kyenele, var Bulang, Kenying, Miyak) kql. Kiri: . Rahvas: kjenele, kjeneled. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik). Kõnelejaid: 1300. ISO 639. ♦
  • mekmeki keel (Mekmek) mvk. Kiri: . Rahvas: mekmek, mekmekid. Asuala: Paapua Uus-Guinea (Ida-Sepik). Kõnelejaid: 1400. ISO 639. ♦

Klassifikatsioonist

Paapua keeled on geograafiline mõiste, st sellesse rühma kuuluvad keeled ei ole geneetiliselt seotud. Enamik nende keelte kõnelejaid elab Uus-Guinea saarel, mis on jagatud Indoneesia ja Paapua Uus-Guinea vahel, keeli on umbes 800. Seni on kindlaks tehtud u 60 väiksemat rühma, mille keeled on omavahel suguluses. Hüpoteesina on esitatud ka Üld-Uus-Guinea hõimkonna idee, sellesse kuuluks suurem osa Paapua keeli (ingliskeelne nimetus Trans-New Guinea viitab sellele, et see rühm läbib kogu saart).

Anna tagasisidet