St: hiina-tiibeti keelkond 1/2 (St–StB)

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

• kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
• † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
• * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
• ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
• ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
• ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

— — —

• hiina-tiibeti keelkond (Sino-Tibetan languages) sit.

StB: tiibeti-birma keeled

• *Assami-Birma keeled (Assam-Burmese languages). ♦ Endine jaotis, mis hõlmas bodo-garo, kareni, kuki-tšini, lolo-birma, naga, nungi, Põhja-Assami, tsjangi jm keeli.
• sali keeled (Sal ~ Brahmaputran languages). ♦Üks võimalikke tiibeti-birma rühmitisi. Nimetatud sõna sal (san, jan) järgi, mis neis keeltes tähendab päikest. Eri käsitlustes hõlmab bodo-garo, konjaki, katšini, vahel ka muid naga keeli.
• tiibeti-birma keeled (Tibeto-Burman languages) tbq.♦
• *Tiibeti-Himaalaja keeled (Tibeto-Himalayan languages) ♦ Endine jaotis, kuhu kuulusid Himaalaja keeled jm.
• lhoba, lhobad (Lhoba; 珞巴族 Luobazu). Asuala: Hiina, India. ♦ Hiina ametlik vähemusrahvus, mille alla arvatakse eri Kagu-Tiibeti rahvaid, sh adi, idu jt keelte kõnelejaid.
• nuu, nuud (Nu; 怒族 Nuzu). Asuala: Hiina (Yunnan).♦ Hiina ametlik vähemusrahvus, koosneb mitmeid keeli (nungi, nusu, zauzou) kõnelevatest rahvastest.

StBA: Põhja-Assami keeled

• Põhja-Assami keeled (North Assam languages).
• adi keel ~ abori keel (Adi, var Abhor, Lhoba) adi. Kiri: . Rahvas: adi, adid. Asuala: India (Arunachal Pradesh). Kõnelejaid: 242 000. ♦
• mišingi keel ~ miri keel (Mising ~ Mishing, var Takam, Miri) mrg. Kiri: bengali, devanaagari, ladina. Rahvas: mišing, mišingid. Asuala: India (Arunachal Pradesh, Assam). Kõnelejaid: 551 000. ♦
• mišmi keel, van miši keel (Mishmi, var Deng). Kiri: . Rahvas: mišmi, mišmid. Asuala: India (Arunachal Pradesh, Assam). Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks.
  • digaro keel (Digaro-Mishmi, var Darang Deng, Taraon, Taraon Deng) mhu. Kiri: . Rahvas: digaro, digarod. Asuala: India (Arunachal Pradesh). Kõnelejaid: 9500. ♦
  • idu keel (Idu-Mishmi, var Yidu Luoba, Idu Lhoba, Chulikata ¡) clk. Kiri: . Rahvas: idu, idud. Asuala: India (Arunachal Pradesh, Assam). Kõnelejaid: 11 000. ♦
  • midžu keel (Miju-Mishmi, var Gaman Deng, Kaman, Kaman Deng) mxi. Kiri: ladina. Rahvas: midžu, midžud. Asuala: India (Arunachal Pradesh). Kõnelejaid: 18 000. ♦
• nisi keel, van dafla keel (Nisi, var Nyising, Nishi, Dafla ¡, Daphla ¡) dap. Kiri: bengali, ladina. Rahvas: nisi, nisid. Asuala: India (Arunachal Pradesh, Assam). Kõnelejaid: 261 000. ♦

StBB: bodo-garo keeled

• bodo-garo keeled (Konyak-Bodo-Garo languages). ♦ Konjaki keel vt StBN.
• bodo keel, var boro keel (ⓔ Bôṙo [bɔɽo] ~ Boḍo bhāṣhā; Bodo) brx. Kiri: devanaagari, ladina. Rahvas: bodo, bodod. Asuala: India (Assam, Lääne-Bengal, Manipur). Kõnelejaid: 600 000. ♦
• dimasa keel (Dimasa, var Hills Kachar) dis. Kiri: bengali, ladina. Rahvas: dimasa, dimasad. Asuala: India (Assam, Nagaland). Kõnelejaid: 106 000. ♦
• garo keel (ⓔ Mande; Garo, var Garrow) grt. Kiri: ladina. Rahvas: garo, garod. Asuala: India (Assam, Meghalaya, Tripura). Kõnelejaid: 677 000. ♦
• katšari keel, van metši keel (Kachari, var Cachari) xac. Kiri: . Rahvas: katšari, katšarid. Asuala: India (Assam, Nagaland). Kõnelejaid: 59 000. ♦
• kokboroki keel (Kok Borok, var Kokbarak, Tripuri, Usipi Mrung) trp. Kiri: bengali, ladina. Rahvas: kokborok, kokborokid. Asuala: India (Tripura). Kõnelejaid: 696 000. ♦ Tripura osariigi ametikeel bengali kõrval. Nimetus sõnadest kok ‘keel’ ja barak ‘rahvas’.
• kotši keel (Koch, var Konch) kdq. Kiri: bengali. Rahvas: kotš, kotšid. Asuala: Bangladesh, India (Assam, Meghalaya). Kõnelejaid: 36 000. ♦
• megami keel (Megam, var Migam) mef. Kiri: . Rahvas: megam, megamid. Asuala: Bangladesh. Kõnelejaid: 6900. ♦
• rabha keel (Rabha, var Rava) rah. Kiri: bengali, ladina. Rahvas: rabha, rabhad. Asuala: India (Assam, Lääne-Bengal). Kõnelejaid: 50 000. ♦
• tippera keel, van tipura keel, mrungi keel (Tippera, var Tipura, Kok Borok) tpe. Kiri: . Rahvas: tippera, tipperad. Asuala: Bangladesh. Kõnelejaid: 85 000. ♦
• tiva keel, van lalungi keel (Tiwa, var Lalung, Dowyan) lax. Kiri: bengali, ladina. Rahvas: tiva, tivad. Asuala: India (Assam, Meghalaya). Kõnelejaid: 23 000. ♦

StBC: kuki-tšini keeled

• kuki-tšini keeled (Kukish ~ Kuki-Chin languages). ♦ Neid rahvaid tuntakse Assamis kukidena, Birmas tšinidena.
• anali keel (Anal, var Namfau) anm. Kiri: ladina. Rahvas: anal, analid. Asuala: India (Manipur). Kõnelejaid: 13 900. ♦ Anal ja Namfau on külad.
• anu-khongso keel (Anu-Hkongso Chin, var Anu) anl. Kiri: . Rahvas: anu, anud; khongso, khongsod. Asuala: Myanmar (Tšini osariik). Kõnelejaid: 4000. ♦ Koosneb kahest rahvarühmast.
• ašo keel, van khangi keel, šoo keel (Asho Chin, var Khyang, Sho) csh. Kiri: . Rahvas: ašo, ašod. Asuala: Bangladesh, Myanmar. Kõnelejaid: 12 300. ♦
• boomi keel (Bawm Chin, var Banjogi, Bom) bgr. Kiri: . Rahvas: boom, boomid. Asuala: Bangladesh. Kõnelejaid: 21 500. ♦
• hmari keel, van mhari keel (Hmar, var Mhar) hmr. Kiri: ladina. Rahvas: hmari, hmarid. Asuala: India (Assam, Manipur, Mizoram). Kõnelejaid: 50 000. ♦
• hrangkholi keel (Hrangkhol, var Rangkhol) hra. Kiri: . Rahvas: hrangkhol, hrangkholid. Asuala: India, Myanmar. Kõnelejaid: 26 800. ♦
• khumi keel, van khami keel, kumi keel (Khumi Chin, var Khami, Khweymi) cnk. Kiri: . Rahvas: khumi, khumid. Asuala: Bangladesh, Myanmar. Kõnelejaid: 62 000. ♦
• komi keel, van koomi keel (Kom, var Kom Rem) kmm. Kiri: ladina. Rahvas: komi, komid. Asuala: India (Manipur). Kõnelejaid: 15 500. ♦
• lai keeled (Lai ~ Pawi languages). Asuala: India, Myanmar. ♦ Kuki-tšini keelte keskne rühmitis, mh Hakha ja Falami tšini keel. “Lai” on paljude tšini rahvaste endanimetus. Kitsas mõistes tähistatakse selle nimetusega Mizorami Lai piirkonnas elavat rahvarühma.
• lamkangi keel, van lamgangi keel (Lamkang, var Lamkaang, Hiroi-Lamgang ¡) lmk. Kiri: birma, ladina. Rahvas: lamkang, lamkangid. Asuala: India (Manipur), Myanmar. Kõnelejaid: 10 000. ♦
• mara keel (ⓔ m̥ara; Mara Chin, var Lakher) mrh. Kiri: ladina. Rahvas: mara, marad. Asuala: India (Mizoram). Kõnelejaid: 55 000. ♦
• mizo keel ~ lušei keel (ⓔ Mizo Ţawng; Mizo ~ Lushai ~ Lushei) lus. Kiri: ladina. Rahvas: mizo, mizod ~ lušei, lušeid. Asuala: India (Mizoram). Kõnelejaid: 540 000. ♦
• mroo keel (Mro Chin) cmr. Kiri: . Rahvas: mroo, mrood. Asuala: Myanmar (Arakani osariik). Kõnelejaid: 138 000. ♦
• paite keel (Paite Chin, var Haithe) pck. Kiri: ladina. Rahvas: paite, paited. Asuala: India (Assam, Manipur, Mizoram), Myanmar. Kõnelejaid: 91 800. ♦
• ralte keel (Ralte) ral. Kiri: . Rahvas: ralte, ralted. Asuala: India (Mizoram), Myanmar. Kõnelejaid: 25 700. ♦
• senthangi keel (Senthang Chin) sez. Kiri: . Rahvas: senthang, senthangid. Asuala: Myanmar (Tšini osariik). Kõnelejaid: 33 000. ♦
• thado keel, van thada keel (Thado Chin, var Kuki-Thado, Thadou) tcz. Kiri: . Rahvas: thado, thadod. Asuala: India (Assam, Manipur). Kõnelejaid: 231 200. ♦
• tšini keel (Chin ~ Kuki). Kiri: . Rahvas: tšini, tšinid. Asuala: India, Myanmar. Kõnelejaid: . ♦ Laiemas mõttes arvatakse tšinide alla ka kukid Assamis ja Manipuris, mizod Mizoramis jt. Vt ka lai keeled.
  • Falami tšini keel ~ hallami keel (ⓔ Laiţawng; Falam Chin, var Halam Chin) flm. Kiri: ladina. Asuala: India, Myanmar (Tšini osariik). Kõnelejaid: 125 000. ♦
    Murded: taisuni murre, van šunkla, taksooni (Taisun, var Tashon, Shunkla).
  • Hakha tšini keel ~ lai keel (ⓔ Laiholh ~ Halkha holh; Haka Chin, var Baungshe, Lai) cnh. Kiri: ladina. Asuala: India, Myanmar (Tšini osariik). Kõnelejaid: 446 00. ♦ Levinuim tšini keel, Tšini osariigi suhtluskeel.
  • Tiddimi tšini keel (Tedim Chin, var Hai-Dim) ctd. Kiri: . Asuala: India, Myanmar (Tšini osariik). Kõnelejaid: 344 000. ♦
• tširu keel (Chiru, var Chhori) cdf. Kiri: bengali, ladina. Rahvas: tširu, tširud. Asuala: India (Manipur). Kõnelejaid: 7000. ♦
• vaiphei keel (Vaiphei, var Bhaipei) vap. Kiri: ladina. Rahvas: vaiphei, vaipheid. Asuala: India (Manipur). Kõnelejaid: 27 800. ♦

StBH: Himaalaja keeled

• Himaalaja keeled (Himalayish languages). ♦ Rohkem geograafiline mõiste; selgemad allrühmad on kiranti, tiibeti ja Lääne-Himaalaja keeled; ülejäänud on diskuteeritavad (mahakiranti, magari jne).
• baima keel (Baima, var Pe) bqh. Kiri: . Rahvas: baima, baimad. Asuala: Hiina (Sichuan). Kõnelejaid: 11 000. ♦
• bhudželi keel (Bhujel, var Bujhyal) byh. Kiri: . Rahvas: bhudžel, bhudželid. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 3900. ♦
• ghale keel (Ghale). Kiri: . Rahvas: ghale, ghaled. Asuala: Nepal. ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks.
  • kutangi keel (Kutang Ghale) ght. Kiri: tiibeti. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 1300. ♦
  • lõunaghale keel (Southern Ghale, var Galle Gurung, Ril-Lila) ghe. Kiri: devanaagari. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 21 500. ♦
  • põhjaghale keel (Northern Ghale) ghh. Kiri: . Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 4400. ♦
• khaami keel, van kami keel (Kham). Kiri: . Rahvas: khaam, khaamid. Asuala: Nepal. ♦ Makrokeel, jaguneb neljaks.
  • Gamale khaami keel (Gamale Kham) kgj. Kiri: devanaagari. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 13 100. ♦
  • Ida-Parbati khaami keel (Eastern Parbate Kham, var Nishel Kham) kif. Kiri: . Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 7500. ♦ < Parbat (piirkond Nepalis).
  • Lääne-Parbati khaami keel (Western Parbate Kham, var Takale Kham, Kham-Magar) kjl. Kiri: devanaagari. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 24 500. ♦
  • Sheshi khaami keel (Sheshi Kham) kip. Kiri: devanaagari. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 20 000. ♦
• leptša keel ~ rongi keel (ⓔ ᰛᰩᰵᰛᰧᰵᰶ Róng ríng; Lepcha) lep. Kiri: leptša. Rahvas: leptša, leptšad. Asuala: India (Lääne-Bengal, Sikkim), Nepal. Kõnelejaid: 75 000. ♦
  Kirjad: leptša kiri (Lepcha ~ Róng) Lepc.
• magari keel, van mangari keel (Magar, var Manggar). Kiri: . Rahvas: magar, magarid. Asuala: Nepal. ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • idamagari keel (Eastern Magar) mgp. Kiri: . Asuala: India, Nepal. Kõnelejaid: 555 000. ♦
  • läänemagari keel (Western Magar) mrd. Kiri: . Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 308 000. ♦
• nevari keel ~ nepalbhaaša (ⓔ Nepāl bhāṣhā ~ Newāh Bhāy; Newari ~ Nepal Bhasa) new. Kiri: devanaagari. Rahvas: nevar, nevarid. Asuala: India, Nepal. Kõnelejaid: 1 mln. ♦
  Kirjad: nevari kiri (Newar) Newa; † randžana kiri (Ranjana) Ranj.
• tšepangi keel (ⓔ Chyo-bang; Chepang, var Tsepang) cdm. Kiri: devanaagari. Rahvas: tšepang, tšepangid. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 36 800. ♦
• † vananevari keel (ⓔ पुलाङु नेपाल भास Pulāṅu Nepāla bhāṣha; Classical Newari ~ Old Newari ~ Classical Nepal Bhasa) nwc. Kiri: braahmi, devanaagari, randžana jt. Asuala: Bhutan, Hiina (Tiibet), India, Nepal. ♦ V–XII saj.

StBHK: kiranti keeled

• kiranti keeled (Kiranti languages). ♦ Kirantid ehk kiratid on Nepali mägirahvad.
• bahingi keel (Bahing, var Bainge Rai, Kiranti-Bayung, Rumdali) bhj. Kiri: ladina. Rahvas: bahing, bahingid. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 10 000. ♦
• bantava keel, van rai keel, džimdali keel (Bantawa, var Bantawa Rai, Kiranti) bap. Kiri: . Rahvas: bantava, bantavad. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 390 000. ♦ Rai märgib tegelikult rühma keeli, millest bantava on suurima kõnelejaskonnaga.
• jakha keel (Yakha, var Dewansala) ybh. Kiri: . Rahvas: jakha, jakhad. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 15 400. ♦
• khalingi keel (Khaling, var Khalinge Rai, Khael Bra) klr. Kiri: devanaagari. Rahvas: khaling, khalingid. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 18 000. ♦
• kulungi keel (Kulung, var Khulunge Rai) kle. Kiri: devanaagari. Rahvas: kulung, kulungid. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 18 700. ♦
  Murded: khambu murre (Khambu).
• limbu keel (ⓔ ᤕᤠᤰᤌᤢᤱ ᤐᤠᤴ Yakthung pàn; Limbu) lif. Kiri: devanaahari, limbu. Rahvas: limbu, limbud (ⓔ Yakthungba). Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 360 000. ♦
  Kirjad: limbu kiri (Limbu, var Kirat-Sirijonga) Limb.
• sampangi keel (Sampang, var Sampange Rai, Sangpang Kha) rav. Kiri: devanaagari. Rahvas: sampang, sampangid. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 12 000. ♦
• sunvari keel (ⓔ Kõica; Sunwar, var Koyktsa, Mukhiya) suz. Kiri: devanaagari. Rahvas: sunvar, sunvarid. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 40 000. ♦
  Kirjad: sunvari kiri ~ Jenticha kiri (Sunuwar ~ Jenticha ~ Kõits) Sunu; tikamuli kiri {Zzzz}.
• thulungi keel (Thulung, var Thulunge Rai, Tholong Lo, Thululoa) tdh. Kiri: devanaagari. Rahvas: thulung, thulungid. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 33 000. ♦
• tšamlingi keel (Camling, var Chamlinge Rai, Rodong) rab. Kiri: . Rahvas: tšamling, tšamlingid. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 12 100. ♦
• vaju keel (Wayu, var Vayu, Hayu) vay. Kiri: . Rahvas: vaju, vajud. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 1700. ♦
• vambule keel (Wambule, var Chaurasia, Ombule) wme. Kiri: . Rahvas: vambule, vambuled. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 4500. ♦

StBHT: tiibeti keeled

• tiibeti keeled ~ bhootia keeled (Tibetic ~ Bodish languages).
• amdo keel (Amdo Tibetan, var Ngambo; ཨ་མདོ་སྐད Amdogai ~ ཨ་མདོའི་སྐད Amdoigai) adx. Kiri: tiibeti. Rahvas: amdo, amdod. Asuala: Hiina (Gansu, Qinghai, Sichuan). Kõnelejaid: 810 000. ♦
• balti keel (ⓔ Baltī; Balti) bft. Kiri: araabia, tiibeti. Rahvas: balti, baltid. Asuala: India, Pakistan. Kõnelejaid: 309 000. ♦
  Kirjad: † balti kiri {Zzzz}.
• brokkati keel (Brokkat, var Brokskad, Jokay; dzongkha བུམ་ཐད་དུར་གྱི་འབྱོག་པའི་ཁ Bumtha-Durgi Bjobikha) bro. Kiri: . Rahvas: brokkat, brokkatid. Asuala: Bhutan. Kõnelejaid: 300. ♦
• brokpa keel (ⓔ འབྲོག་པ་སྐད Brokpakê; Brokpake, var Mera Saktheng, Jobikha; dzongkha འབྱོག་ཁ Bjokha) sgt. Kiri: . Rahvas: brokpa, brokpad. Asuala: Bhutan. Kõnelejaid: 5000. ♦
• bumthangi keel (ⓔ བུམ་ཐང་ཁ Bumthangkha; Bumthangkha; dzongkha བུམ་ཐངཔ་ཁ Bumthapkha ~ བུམ་ཐང་པའི་ཁ Bumthabikha) kjz. Kiri: tiibeti. Rahvas: bumthang, bumthangid. Asuala: Bhutan. Kõnelejaid: 30 000. ♦
• dakpa keel (Dakpakha; dzongkha དྭགས་པ་ཁ Dakpakha) dka. Kiri: . Rahvas: dakpa, dakpad. Asuala: Bhutan. Kõnelejaid: 1000. ♦
• dhimaali keel ~ dhimali keel (Dhimal, var Dhemal; nepali धिमाल Dhimāl) dhi. Kiri: devanaagari. Rahvas: dhimaal, dhimaalid. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 17 800. ♦
• dolpo keel (Dolpo, var Dolpike) dre. Kiri: . Rahvas: dolpo, dolpod. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 9000. ♦
• dzala keel (ⓔ Dzala mat; Dzalakha, dzongkha ཛ་ལ་ཁ Dzalakha ~ གཡང་རྩེ་པའི་ཁ Yangtsebikha ~ མཁོ་མ་ཁ Khomakha) dzl. Kiri: . Rahvas: dzala, dzalad. Asuala: Bhutan. Kõnelejaid: 68 400. ♦
• dzongkha keel ~ bhutani keel (ⓔ རྫོང་ཁ dzongkha ‘kindlusekeel’; Dzongkha, var Jonkha, Ngalopkha) dz/dzo. Kiri: tiibeti. Rahvas: dzongkha, dzongkhad (ⓔ སྔ་ལོང Ngalong). Asuala: Bhutan. Kõnelejaid: 130 000. ♦
• džerungi keel (Jerung, var Zero Mala, Zerum) jee. Kiri: . Rahvas: džerung, džerungid. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 2000. ♦
• gongduki keel (ⓔ Gongdukpa ’Ang ~ Gongdukse ’Ang; Gongduk; dzongkha དགོངས་འདུས་པའི་ཁ Gongdubikha) goe. Kiri: . Rahvas: gongduk, gongdukid. Asuala: Bhutan. Kõnelejaid: 2100. ♦
• groma keel (Groma, var Tromowa, Dhromo) gro. Kiri: . Rahvas: groma, gromad. Asuala: Hiina, India (Sikkim). Kõnelejaid: 26 800. ♦
• gurungi keel (ⓔ Tamu Kyi; Gurung). Kiri: . Rahvas: gurung, gurungid. Asuala: India, Nepal. ♦
  • idagurungi keel (Eastern Gurung, var Daduwa) ggn. Kiri: devanaagari. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 227 000. ♦
  • läänegurungi keel (Western Gurung, var Tamu Kyi) gvr. Kiri: devanaagari. Asuala: India, Nepal. Kõnelejaid: 201 000. ♦
• jamphu keel (Yamphu, var Yamphe) ybi. Kiri: . Rahvas: jamphu, jamphud. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 1700. ♦
  • lõunajamphu keel ~ lõunalohorungi keel (Southern Yamphu, var Southern Lohorung, Yakkhaba Lorung) lrr. Kiri: . Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 2500. ♦
• kagate keel, van kaagate keel (Kagate, var Shuba) syw. Kiri: . Rahvas: kagate, kagated. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 1300. ♦
• khami keel (ⓔ Kham ke; Khams Tibetan; ཁམས་སྐད Kamgai) khg. Kiri: tiibeti. Rahvas: khami, khamid. Asuala: Hiina (Qinghai, Sichuan, Tiibet, Yunnan). Kõnelejaid: 1,5 mln. ♦
• khengi keel (ⓔ ཁེངས་ཁ Khengkha; Khengkha, var Kheng; dzongkha ཁེངས་ Khengkha ~ འཁན་ཁ Khenkha ~ ཁྱེན་ཁ Khenkha) xkf. Kiri: tiibeti. Rahvas: kheng, khengid. Asuala: Bhutan. Kõnelejaid: 40 000. ♦
• kurtöpi keel (ⓔ ཀུར་སྟོད་ཁ Kurtötkha ~ ཀུར་སྟོད་པའི་ཞག་སྐད Kurtöbi Zh’âke; Kurtokha; dzongkha ཀུར་སྟོདཔ་ཁ Kurtoepkha ~ ཀུར་སྟོད་པའི་ཁ Kurtoebikha) xkz. Kiri: . Rahvas: kurtöp, kurtöpid. Asuala: Bhutan. Kõnelejaid: 10 000. ♦
• ladakhi keel (Ladakhi, var Bhoti; tiibeti ལ་དྭགས་སྐད Ladaggai) lbj. Kiri: devanaagari, tiibeti. Rahvas: ladakhi, ladakhid. Asuala: Hiina, India (Ladakh). Kõnelejaid: 162 000. ♦
• lahuli-bhooti keel (Stod Bhoti, var Lahul Bhoti, Stod-Kad) sbu. Kiri: devanaagari, tiibeti. Rahvas: lahuli, lahulid. Asuala: India (Himachal Pradesh). Kõnelejaid: 2500. ♦ Ühendatakse vahel spiti-bhooti jt keeltega töö-bhooti (Stod Bhoti) keeleks.
• lakha keel (Lakha, var Tshangkha; dzongkha ལ་ཁ Lakha ‘kurukeel’) lkh. Kiri: . Rahvas: lakha, lakhad (ལ་ཁ་པ Lakhapa ~ ལཔ Lap). Asuala: Bhutan. Kõnelejaid: 8000. ♦
• lhokpu keel, van lhoke keel (ⓔ Lhokpu tram [l̥okpu ʈɑm] ~ Ngântram [ŋaːnʈɑm]; Lhokpu; dzongkha ལྷོ་པའི་ཁ Lhobikha) lhp. Kiri: . Rahvas: lhokpu, lhokpud. Asuala: Bhutan. Kõnelejaid: 2500. ♦
• lohorungi keel (Lohorung, var Lorung, Lohrung Khanawa) lbr. Kiri: . Rahvas: lohorung, lohorungid. Asuala: . Kõnelejaid: . ♦
• loke keel (Loke, var Glo Skad, Mustangi, Lo Montang) loy. Kiri: . Rahvas: loke, loked. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 7500. ♦
• manangba keel, van mandžai keel? (Manangba, var Manangi, Nyeshang) nmm. Kiri: . Rahvas: manangba, manangbad. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 3700. ♦
• mugomi keel (Mugom, var Mugali) muk. Kiri: . Rahvas: mugom, mugomid. Asuala: India (Himachal Pradesh), Nepal. Kõnelejaid: 7000. ♦
• mönpa keel (Tawan Monba, var Dwags, Northern Monpa) twm. Kiri: tiibeti. Rahvas: mönpa, mönpad. Asuala: Hiina (Tiibet), India. Kõnelejaid: 9900. ♦ Mönpa rahvas on laiem mõiste, nad räägivad ka teisi keeli (bumthangi, dakpa, dzala ja ole).
• njenkha keel (Nyenkha; dzongkha སྔན་ཁ Nyenkha ~ ཧེན་ཁ Henkha ~ མང་སྡེ་པའི་ཁ Mangdebikha) neh. Kiri: . Asuala: Bhutan. Kõnelejaid: 10 000. ♦
• ole keel (Olekha, var Black Mountain Mönpa; dzongkha ཨོ་ལེ་ཁ Olekha ~ མོན་ཁ Moenkha) ole. Kiri: . Rahvas: ole, oled. Asuala: Bhutan. Kõnelejaid: 1000. ♦
• puriki keel (Purik, var Burig) prx. Kiri: araabia. Rahvas: .purik, purikid Asuala: India (Jammu ja Kashmir). Kõnelejaid: 37 700. ♦
• sikkimi keel, van bhutia keel, bhotia keel (ⓔ འབྲས་ལྗོངས་སྐད Dranjongke; Sikkimese, var Bhutia, Sikkim Bhutia, Bhotia, Dränjo) sip. Kiri: tiibeti. Rahvas: sikkimlane, sikkimlased. Asuala: Bhutan, India (Sikkim). Kõnelejaid: 29 000. ♦
• spiti-bhooti keel (Spiti Bhoti, var Nyam) spt. Kiri: . Rahvas: spiti,spitid. Asuala: India (Himachal Pradesh). Kõnelejaid: 10 000. ♦
• šerpa keel, van šarpa keel, serpa keel (ⓔ Sherwī tamṅe ~ Sherpā; Sherpa, var Sharpa Bhotia) xsr. Kiri: devanaagari, tiibeti. Rahvas: šerpa, šerpad. Asuala: India, Nepal. Kõnelejaid: 86 000. ♦
• tamangi keel (Tamang). Kiri: . Rahvas: tamang, tamangid. Asuala: Nepal. ♦
  • edelatamangi keel (Southwestern Tamang) tsf. Kiri: . Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 109 000. ♦
  • idatamangi keel (Eastern Tamang) taj. Kiri: devanaagari, tiibeti. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 760 000. ♦ Tamangi keeltest keskseim,
  • loodetamangi keel (Northwestern Tamang) tmk. Kiri: . Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 55 000. ♦
  • läänetamangi keel, van murmi keel (Western Tamang, var Murmi) tdg. Kiri: . Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 323 000. ♦
• thakaali keel, van thaksja keel (Thakali, var Thaksya) ths. Kiri: devanaagari. Rahvas: thakaali, thalaalid. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 6400. ♦
• tiibeti keel (ⓔ བོད་སྐད Poigai; Tibetan) bo/bod/tib. Kiri: tiibeti. Rahvas: tiibetlane, tiibetlased. Asuala: Hiina (Gansu, Qinghai, Sichuan, Tiibet, Yunnan). Kõnelejaid: 4,5 mln. ♦
  Kirjad: tiibeti kiri Tibt – ujain (Uchen); umê.
  • kesktiibeti keel (ⓔ དབུས་གཙང Wüzang; Central Tibetan, var Bhotia, U-Tsang). Kiri: tiibeti. Asuala: Hiina (Tiibet). Kõnelejaid: . ♦
    Murded: Zangi murre (གཙང་སྐད Zanggai; Gtsang ~ Tsang); Wü murre (དབུས་སྐད Wügai; Dbus).
• toto keel (Toto) txo. Kiri: bengali, devanaagari. Rahvas: toto, totod. Asuala: India (Lääne-Bengal). Kõnelejaid: . ♦
• tshangla keel (ⓔ ཚངས་ལ་ལོ Tshangla Lo; Tshangla, var Sharchagpakha, Menpa, Tsangla; dzongkha ཤར་ཕྱོགས་པའི་ཁ Shachobikha) tsj. Kiri: ladina, tiibeti. Rahvas: tshangla, tshanglad. Asuala: Bhutan, Hiina, India. Kõnelejaid: 175 000. ♦
• tšali keel (ⓔ ཕྱ་ལི་པ་ཁ Chalipakha; Chalikha, var Chali) tgf. Kiri: . Rahvas: tšali, tšalid. Asuala: Bhutan. Kõnelejaid: 8200. ♦
• tšangthangi keel (Changthang, var Byangskat, Rupshu, Upper Ladakhi, Stotpa) cna. Kiri: . Rahvas: tšangthang, tšangthangid. Asuala: India (Jammu ja Kashmir). Kõnelejaid: 10 100. ♦
• tšotsangatsa keel (Chocangaca, var Tsamang; dzongkha ཁྱོད་ཅ་ང་ཅ་ཁ Chocangacakha) cgk. Kiri: . Rahvas: matpa, matpad (ⓔ སྨད་པ ‘Matpa). Asuala: Bhutan. Kõnelejaid: 20 000. ♦
• valungi keel (Walungge, var Olangchung Gola, Walungba) ola. Kiri: tiibeti. Rahvas: valung, valungid. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 15 600. ♦

StBHW: Lääne-Himaalaja keeled

• Lääne-Himaalaja keeled (Western Himalayish ~ Almora ~ Kanauric languages).
• baraamu keel, van brhamu keel (sic!) (Baraamu, var Bhramu, Baramo) brd. Kiri: . Rahvas: baraamu, baraamud. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 2000. ♦
• bjangsi keel (Byangsi, var Byanshi, Saukas) bee. Kiri: . Rahvas: bjangsi, bjangsid. Asuala: India (Uttarakhand), Nepal. Kõnelejaid: 4600. ♦
• darmia keel (Darmiya, var Saukas) drd. Kiri: . Rahvas: darmia, darmiad. Asuala: India (Uttarakhand), Nepal. Kõnelejaid: 3000. ♦
• gahri keel, van bunani keel (Gahri, var Bunan, Poonan) bfu. Kiri: tiibeti. Rahvas: gahri, gahrid. Asuala: India (Himachal Pradesh). Kõnelejaid: 4000. ♦
• kanaši keel (Kanashi, var Malani) xns. Kiri: . Rahvas: kanaši, kanašid. Asuala: India (Himachal Pradesh). Kõnelejaid: 1400. ♦
• kinnauri keel ~ kanauri keel (Kinnauri) kfk. Kiri: devanaagari. Rahvas: kinnauri, kinnaurid. Asuala: India (Himachal Pradesh). Kõnelejaid: 49 000. ♦
• pattani keel ~ patni keel, van mantšali keel (Pattani, var Manchad, Patni) lae. Kiri: devanaagari, tiibeti. Rahvas: pattani, pattanid. Asuala: India (Himachal Pradesh). Kõnelejaid: 11 000. ♦
• † rangkase keel ~ rangkasi keel (Rangkas, var Chyanam, Saukas) rgk. Rahvas: rangkas, rangkased. Asuala: India (Uttarakhand). ♦ Sulandusid kumaoni keele rääkijate hulka.
• ravati keel, van džangali keel (Rawat, var Jhangar, Jangali ¡) jnl. Kiri: . Rahvas: ravat, ravatid. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 23 000. ♦
• † šangšungi keel (Zhang-Zhung; tiibeti ཞང་ཞུང Xangxung) xzh. Asuala: Hiina (Tiibet). ♦ Lääne-Tiibetis kõneldud keel, mis esineb bön’i usulistes tekstides.
• thangmi keel (Thangmi, var Thami) thf. Kiri: . Rahvas: thangmi, thangmid. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 24 200. ♦
• tinani keel, van lahuli keel, rangloi keel, gondla keel, laahuli keel (Tinani, var Gondhla, Rangloi, Lahauli, Tinan Lahuli) lbf. Kiri: devanaagari, tiibeti. Rahvas: tinani, tinanid. Asuala: India (Himachal Pradesh). Kõnelejaid: 2000. ♦ Lahuli nimetus viitab paigale, mitte konkreetsele keelele.
• tšaudangsi keel, van tšaudangi keel (Chaudangsi, var Saukas, Bangbani) cdn. Kiri: . Rahvas: tšaudangsi, tšaudangsid. Asuala: India (Uttarakhand), Nepal. Kõnelejaid: 3000. ♦

StBK: kareni keeled

• kareni keeled (Karen ~ Karenic languages) kar. Rahvas: karen, karenid. ♦ Kolm suuremat jaotist on valged karenid ehk sgood ja gebad, mustad karenid ehk paood ja punased karenid ehk kajad.
• bvee keel (Bwe Karen, var Baghi, Bghai Karen; ဘွဲ Bwè) bwe. Kiri: birma, ladina. Rahvas: bvee, bveed. Asuala: Myanmar (Kaja osariik). Kõnelejaid: 15 700. ♦
• geba keel (Geba Karen, var Eastern Bwe, Kayinbyu, White Karen, Kebar; ဂေဘား Geba) kvq. Kiri: birma, ladina. Rahvas: geba, gebad. Asuala: Myanmar (Kareni ja Šani osariik). Kõnelejaid: 10 000. ♦
• geko keel (Geko Karen, var Gaikho, Kekhong, Gheko; ကဲ့ခို Kèko) ghk. Kiri: birma, ladina. Rahvas: geko, gekod. Asuala: Myanmar (Bago, Kareni osariik, Mandalay, Šani osariik). Kõnelejaid: 9500. ♦
• jinbo keel (Yinbaw Karen; ယင်းဘော် Yinbaw) kvu. Kiri: . Rahvas: jinbo, jinbod. Asuala: Myanmar (Šani osariik). Kõnelejaid: 7300. ♦
• jintale keel (Yintale Karen, var Taliak, Yangatalet, Yin Talai; ယင်းတလဲ Yindalè) kvy. Kiri: . Rahvas: jintale, jintaled. Asuala: Myanmar (Kaja osariik). Kõnelejaid: 10 000. ♦
• kaja keel ~ punakareni keel (ⓔ ꤊꤢ꤬ꤛꤢ꤭ꤜꤟꤤ꤬ Kàyālhì ‘punakareni’ ~ ꤊꤢ꤬ꤛꤢ꤭ꤜꤟꤤ꤬ ꤍꤟꤥ Kàyālhì ngho; Kayah, var Karenni, Red Karen). Kiri: kaja-lii. Rahvas: kaja, kajad ~ punane karen, punased karenid. Asuala: Myanmar (Kaja ja Kareni osariik). Kõnelejaid: . ♦ Osa kaja rahvuslasi eelistab karenni nimetust, pidades kaja nimetust Birma võimude katseks karenite ühtsust lõhestada. Kaja (Kayah) on karenite endanimetuse (vrd sgoo Ka Nyaw [ka-njo]) kohapealne hääldus.
  Kirjad: kaja-lii kiri (ꤊꤢ꤬ꤛꤢ꤭ꤜꤟꤤ꤬ ꤢ꤬ꤜꤤ꤬ Kàyālhì àlì) Kali.
  • idakaja keel (Eastern Kayah) eky. Kiri: birma, kaja-lii. Asuala: Myanmar (Kaja osariik), Tai. Kõnelejaid: ?. ♦
  • läänekaja keel (Western Kayah, var Kayah Li, Karennyi) kyu. Kiri: birma, kaja-lii. Asuala: Myanmar (Kaja ja Kareni osariik). Kõnelejaid: ?. ♦
• kajani keel (ⓔ Kayǎn; Kayan, var Ka-Yun, Padaung; ပဒေါင် Padaung ~ ကယန်း Kayan) pdu. Kiri: ladina. Rahvas: kajan, kajanid. Asuala: Myanmar (Kaja ja Kareni osariik). Kõnelejaid: 41 000. ♦
• kajo keel, van breki keel (Kayaw, var Brek Karen, Laku, Pramano, Bre, Keyo, Kayaw Brek ¡; ဘရဲ့ Bayè ~ ကယော Kayaw) kvl. Kiri: ladina. Rahvas: kajo, kajod. Asuala: Myanmar (Kaja osariik). Kõnelejaid: 16 600. ♦
• latha keel (Lahta Karen, var Khahta, Tarulakhi) kvt. Kiri: . Rahvas: latha, lathad. Asuala: Myanmar (Šani osariik). Kõnelejaid: 9600. ♦
• manumano keel (Manumanaw Karen, var Manö, Monu, Manu; မနုမနော Manumanaw) kxf. Kiri: . Rahvas: manumano, manumanod. Asuala: Myanmar (Kaja osariik). Kõnelejaid: 10 000. ♦
• paku keel (Paku Karen; ပကု Paku ~ ပကူး Paku) kpp. Kiri: . Asuala: Myanmar (Kareni osariik). Kõnelejaid: 5300. ♦
  Murded: mopva murre (Mopwa, var Mopha, Mogpha, Monnepwa).
• paoo keel ~ mustkareni keel (Pa’o Karen, var Black Karen, Taungthu, Taungsu; ပအိုး Pa-o ~ ပအိုဝ်း Pa-o) blk. Kiri: birma. Rahvas: paoo, paood ~ must karen, mustad karenid. Asuala: Myanmar (Šani osariik: Taunggyi, Tanintharyi). Kõnelejaid: 560 000. ♦
• Phrae pvoo keel [phr`ää p. k.] (Phrae Pwo Karen; ภาษากะเหรี่ยงโปตะวันออกเฉีย phasa Kariang Po Tawan Ok Chiang Nuea ~ ภาษากะเหรี่ยงโปแพร่ phasa Kariang Po Phrae) kjt. Kiri: tai. Asuala: Tai (Phrae jt). Kõnelejaid: ?. ♦ < Phrae (provints Tais).
• pvoo keel (ⓔ ၦဖျံၩ့ pwaphlĩ̱ ~ Phlou [phʰou̯]; Pwo Karen, var Pho, Phlong). Kiri: birma, leke, tai. Rahvas: pvoo, pvood. Asuala: Myanmar, Tai. ♦
  • idapvoo keel (Pwo Eastern Karen) kjp. Kiri: birma, leke. Asuala: Myanmar (Kareni ja Moni osariik, Tanintharyi). Kõnelejaid: 1 mln. ♦
  • läänepvoo keel (Pwo Western Karen) pwo. Kiri: birma. Asuala: Myanmar (Ayeyarwady). Kõnelejaid: 210 000. ♦
  • põhjapvoo keel (Pwo Northern Karen) pww. Kiri: tai. Asuala: Tai (Mae Hong Son: Mae Sariang). Kõnelejaid: 60 000. ♦
• sgoo keel ~ valgekareni keel (ⓔ စှီၤ Sgãw ~ ကညီ Ka Nyaw; S’gaw Karen, var White Karen, Yang Khao) ksw. Kiri: birma. Rahvas: sgoo, sgood ~ valge karen, valged karenid. Asuala: Myanmar (Ayeyarwady, Kareni osariik, Tanintharyi). Kõnelejaid: 1,6 mln. ♦ Valgeteks kareniteks nimetatakse ka gebasid.
• zajeini keel (Zayein Karen, var Gaungtou; ဇယိမ်း Zayein) kxk. Kiri: . Rahvas: zajein, zajeinid. Asuala: Myanmar (Šani osariik). Kõnelejaid: 9300. ♦
• vevoo keel (Wewaw) wea. Kiri: . Rahvas: vevoo, vevood. Asuala: Myanmar (Bago). Kõnelejaid: 23 900. ♦
• leke kiri Leke. ♦ Kareni idapvoo keeles, seotud ariya usundiga.

StBL: lolo-birma keeled

• lolo-birma keeled (Lolo-Burmese languages).
• mruu keel (Mru) mro. Kiri: mruu. Rahvas: mruu, mruud. Asuala: Bangladesh, Myanmar. Kõnelejaid: 50 000. ♦
  Kirjad: mruu kiri (Mro) Mroo.
• nasi keel (ⓔ Naqxi; Naxi, var Nakhi, Moso) nxq. Kiri: ladina, nasi silpkiri. Rahvas: nasi, nasid. Asuala: Hiina (Tiibet, Yunnan). Kõnelejaid: 310 000. ♦
  Kirjad: nasi piltkiri (Naxi Dongba) Nkdb; nasi silpkiri (Naxi Geba) Nkgb.

StBLB: birma keeled

• birma keeled (Burmish ~ Burmic languages).
• arakani keel, van naghi keel (Rakhine, var Arakanese, Mogh, Rakhain; ရခိုင်ဘာသာ Yakaing batha) rki. Kiri: . Rahvas: arakan, arakanid. Asuala: Myanmar (Arakani osariik). Kõnelejaid: 765 000. ♦
  Rahvad: daingne, daingned (ဒဲင်းနက် Daingnet ~ ဒိုင်းနယ် Daingnè).
• atšangi keel (ⓔ Ngac’ang [ŋa˨˩tʂhaŋ˨˩]; Achang, var Mönghsa, Ngatsang, Ngochang; 阿昌语 Achangyu) acn. Kiri: . Rahvas: atšang, atšangid. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 62 700. ♦
• birma keel (ⓔ မြန်မစာ Myanmasa ~ ဗမာစာ Bamaza; Burmese, var Bamar) my/mya/bur. Kiri: birma. Rahvas: birmalane, birmalased. Asuala: Myanmar. Kõnelejaid: 30 mln. ♦
  Murded: joo murre (ယော Yaw).
  Kirjad: birma kiri (Myanmar) Mymr.
  Rahvad: danu, danud (ဒနု Danu ~ ဓနု Danu).
• intha keel (Intha) int. Kiri: . Asuala: Myanmar (Šani osariik: Inle järve ümbrus). Kõnelejaid: 90 000. ♦ Birma keele erikujusid Šani osariigis.
• laši keel (ⓔ Lacid; Lashi, var Chashan, Lachikwaw, La Chit; လရှီ Lashi ~ လချိတ် Lagyeik) lsi. Kiri: . Rahvas: laši, lašid. Asuala: Myanmar (Katšini osariik). Kõnelejaid: 31 800. ♦
• lhaovoo keel (Lhao Vo, var Maru, Laungwaw, Langsu) mhx. Kiri: . Rahvas: lhaovoo, lhaovood. Asuala: Myanmar (Katšini osariik). Kõnelejaid: 103 000. ♦
• pela keel (Pela, var Bola; 波拉语 Bolayu) bxd. Kiri: . Rahvas: pela, pelad. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 400. ♦
• † phöni keel (Hpon, var Megyaw, Phön; ဖွန်းဘာသာ Pun batha) hpo. Rahvas: phöni, phönid. Asuala: Myanmar (Katšini osariik). ♦ Hääbus 2007.
• † pjuu keel (Pyu, var Tircul; ပျူ Pyu) pyx. Kiri: pjuu. Asuala: Myanmar, Tai. ♦ Birma keele eelkäijaid (u V–XII saj).
  Kirjad: † pjuu kiri {Zzzz}.
• taungjo keel°, vig taundžo keel (ⓔ တောင်ရိုးစကား Taungyosaka; Taungyo, var Tavoyan) tco. Kiri: birma. Rahvas: taungjo, taungjod. Asuala: Myanmar (Šani osariik: Pindaya, Tanintharyi). Kõnelejaid: 40 000. ♦
• tsaiva keel, van tšaiva keel, atsi keel (ⓔ Zaiwa laigva; Zaiwa, var Tsaiwa, Aci, Atsi; အဇီး Azi; 载瓦语 Zaiwayu) atb. Kiri: . Rahvas: tsaiva, tsaivad. Asuala: Hiina, Myanmar. Kõnelejaid: 110 000. ♦

StBLL: lolo keeled

• lolo keeled (Loloish ~ Ngwi ~ Yi languages)
• akha keel (ⓔ Aˬkaˬ; Akha, var Hani, Aini, Yani, Kaw, Ikaw, Ekaw, Igor, Hanhi) ahk. Kiri: . Rahvas: akha, akhad. Asuala: Hiina, Laos, Myanmar, Tai. Kõnelejaid: 450 000. ♦
• aköö keel (Akeu) aeu. Kiri: ladina. Rahvas: aköö, akööd. Asuala: Hiina, Laos. Kõnelejaid: 12 400. ♦ Aköö on eeldatav hääldus (võib olla ka akõõ).
• atša keel (Azha, var Ajiwa, Nimitso; 阿扎语 Azhayu) aza. Kiri: . Rahvas: atša, atšad. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 53 000. ♦
• bisu keel (Bisu, var Misu, Mbisu; 毕苏语 Bisuyu) bzi. Kiri: tai. Rahvas: bisu, bisud. Asuala: Hiina, Tai. Kõnelejaid: 1200. ♦
• hani keel (ⓔ Haqniqdoq; Hani; 哈尼语 Haniyu) hni. Kiri: ladina. Rahvas: hani, hanid. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 500 000. ♦
• jii keel ~ lolo keel (ⓔ ꆇꉙ nuoxhxop; I, var Yi, Nyi) ii/iii. Kiri: jii. Rahvas: jii, jiid ~ lolo, lolod. Asuala: Hiina (Guangxi, Guizhou, Sichuan, Yunnan). Kõnelejaid: 6 mln. ♦ Mitmest keelest koosnev kooslus. Hiinas jagatakse ametlikult kuueks keeleks: lalo, lolopo, nasu, nisu, nuosu ja sani keel.
  Kirjad: jii kiri (ꆈꌠꁱꂷ nuosu bburma [nɔ˧su˧ bṵ˧ma˧]) Yiii.
  • lalo keel ~ läänejii keel (Lalo, var Western Yi; 腊罗语 Laluoyu). Kiri: . Rahvas: lalo, lalod. Asuala: Hiina (Yunnan). ♦
    • Dongshanba lalo keel (Dongshanba Lalo; 东山坝腊罗语 Dongshanba Laluoyu) yik. Kiri: . Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 30 000. ♦
    • kesklalo keel (Central Lalo, var Xishanba Lalo, Western Yi; 中腊罗语 Zhong Laluoyu) ywt. Kiri: . Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 300 000. ♦
  • lolopo keel ~ keskjii keel (Lolopo, var Central Yi; 倮倮泼语 Luoluopoyu) ycl. Kiri: jii. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 380 000. ♦
  • nasu keel ~ idajii keel (ⓔ [na˧su˧pʰo]; Nasu, var Wuding-Luquan Yi, Eastern Yi; 武禄彝语 Wulu Yiyu) ywq. Kiri: miao. Rahvas: nasu, nasud. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 250 000. ♦
    • Wusa nasu keel, van Guizhou jii keel (Wusa Nasu, var Guizhou Yi; 乌撒纳苏语 Wusa Nasuyu) yig. Kiri: jii. Asuala: Hiina (Guizhou). Kõnelejaid: 500 000. ♦
  • nisu keel ~ lõunajii keel (ⓔ [ni˥su˧] ~ [ȵḛ˧su˥pʰo˧˩]; Nisu, var Southern Yi; 尼苏语 Nisuyu). Kiri: jii. Rahvas: nisu, nisud. Asuala: Hiina (Yunnan). ♦
    • edelanisu keel (Southwestern Nisu; 西南尼苏语 Xinan Nisuyu) nsv. Kiri: . Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 15 000. ♦
    • idanisu keel (Eastern Nisu; 东尼苏语 Dong Nisuyu) nos. Kiri: jii. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 75 000. ♦
    • lõunanisu keel (Southern Nisu, var Yuan-Mo Yi; 南尼苏语 Nan Nisuyu) nsd. Kiri: . Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 210 000. ♦
    • põhjanisu keel (Northern Nisu, var E-Xin Yi; 北尼苏语 Bei Nisuyu) yiv. Kiri: . Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 160 000. ♦
  • nuosu keel ~ põhjajii keel ~ Sichuani jii keel (ⓔ ꆈꌠ꒿ Nuosuhxop [nɔ˧su˧ hʊ˨˩]; Nuosu, var Sichuan Yi, Northern Yi; 彝语 Yiyu ~ 诺苏语 Nuosuyu) ii/iii. Kiri: jii. Rahvas: nuosu, nuosud. Asuala: Hiina (Sichuan). Kõnelejaid: 2 mln. ♦ Jii keele keskne variant.
  • sani keel ~ kagujii keel (ⓔ [sa˨˩ni˨˩]; Sani, var Southeastern Yi; 撒尼语 Saniyu) ysn. Kiri: . Rahvas: sani, sanid. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 100 000. ♦
• khlula keel (Khlula, var Namupha) ykl. Kiri: . Rahvas: khlula, khlulad. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 21 000. ♦
• khutshongi keel (ⓔ [kʰu˧ tsʰɔ˧]; Kucong, var Cosung, Lahlu; 苦聪语 Kucongyu; vietnami Cò Xung ~ Khù Sung) lkc. Kiri: . Rahvas: khutshong, khutshongid. Asuala: Hiina (Yunnan), Vietnam. Kõnelejaid: 46 900. ♦
• koongi keel (Côông, var Khoong; vietnami tiếng Cống ~ Xắm Khống ~ Mông Nhé, Xá Xeng ¡) cnc. Kiri: . Rahvas: koong, koongid. Asuala: Vietnam. Kõnelejaid: 2000. ♦
• lahu keel (ⓔ La˘huˍ; Lahu, var Musur, Muhso, Cosung) lhu. Kiri: ladina. Rahvas: lahu, lahud. Asuala: Hiina, Laos, Myanmar, Tai. Kõnelejaid: 580 000. ♦
  Rahvad: must lahu, mustad lahud (ⓔ La˘huˍnaˆ ~ lad hull nat; Black Lahu; 黑拉祜 Hei Lahu); punane lahu, punased lahud (ⓔ La˘huˍnyi; Red Lahu); šehleh, šehlehid (ⓔ La˘huˍsheh˘leh¯; Shehleh); valge lahu, valged lahud (ⓔ La˘huˍhpu ~ ladhull phu; White Lahu; 白拉祜 Bai Lahu).
• lahu-šii keel ~ kollalahu keel (ⓔ La˘huˍshi ~ lad hull shi; Lahu Shi, var Kur, Yellow Lahu) lhi. Kiri: ladina. Rahvas: lahu-šii, lahu-šiid. Asuala: Hiina, Laos, Myanmar, Tai. Kõnelejaid: 196 000. ♦
• lalu keel (Lalu; 腊鲁语 Laluyu). Kiri: . Rahvas: lalu, lalud. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: . ♦ Vrd lalo keel.
  • idalalu keel (Eastern Lalu; 东腊鲁语 Dong Laluyu) yit. Kiri: . Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 38 000. ♦
  • läänelalu keel (Western Lalu; 西腊鲁语 Xi Laluyu) ywl. Kiri: . Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 38 000. ♦
• lipo keel (Lipo, var Eastern Lisu, Lolongo; 里泼语 Lipoyu) lpo. Kiri: miao. Rahvas: lipo, lipod. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 420 000. ♦
• lisu keel (ⓔ ꓡꓲ-ꓢꓴ ꓥꓳ Lisu ngot; Lisu, var Lishaw, Lisaw) lis. Kiri: ladina, lisu. Rahvas: lisu, lisud. Asuala: . Kõnelejaid: 723 000. ♦
  Kirjad: lisu kiri ~ Fraseri kiri Lisu.
• mitša keel (Miqie, var Micha; 密岔语 Michayu) yiq. Kiri: . Rahvas: mitša, mitšad. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 30 000. ♦
• nusu keel (Nusu; 怒苏语 Nusuyu) nuf. Kiri: . Rahvas: nusu, nusud. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 12 000. ♦ Hiinas arvatakse ametlikult nuu rahvuse alla.
• pholo keel (Pholo, var Black Phula) yip. Kiri: . Rahvas: pholo, pholod. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 30 000. ♦
• phova keel (Phowa). Kiri: . Rahvas: phova, phovad. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 63 000. ♦
  • ani keel (Ani Phowa) ypn. Kiri: . Rahvas: ani, anid. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 10 000. ♦
  • hlepho keel (Hlepho Phowa) yhl. Kiri: . Rahvas: hlepho, hlephod. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 36 000. ♦
  • labo keel (Labo Phowa) ypb. Kiri: . Rahvas: labo, labod. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 17 000. ♦
• phula keel (Phula, var Fu Khla; 仆拉语 Pulayu) phh. Kiri: . Rahvas: phula, phulad. Asuala: Hiina (Yunnan), Vietnam. Kõnelejaid: 14 000. ♦
• phunoi keel (Phunoi; lao ຜູ້ນ້ອຍ Phounoy) pho. Kiri: lao. Rahvas: phunoi, phunoid. Asuala: Laos. Kõnelejaid: 35 600. ♦
• zauzou keel (Zauzou, var Jaojo, Raorou; 柔若语 Rouruoyu) zal. Kiri: . Rahvas: zauzou, zauzoud. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 2100. ♦
• tsino keel (ⓔ [tɕyno] ~ [kyno]; Jino, var Jinuo; 基诺语 Jinuoyu). Kiri: . Rahvas: tsino, tsinod. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: . ♦
  • Buyuani tsino keel (Buyuan Jinuo; 补远基诺语 Buyuan Jinuoyu) jiy. Kiri: ladina. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 1000. ♦
  • Youle tsino keel (Youle Jinuo; 攸乐基诺语 Youle Jinuoyu) jin. Kiri: ladina. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 10 000. ♦
• ugongi keel (Ugong, var Gong) ugo. Kiri: . Rahvas: ugong, ugongid. Asuala: Tai. Kõnelejaid: 80. ♦

StBN: naga keeled

• naga keeled, van naaga keeled (Naga languages). ♦ Pigem geograafiline mõiste; naga keeli jaotatakse väiksematesse rühmadesse.
• angami-potšuri keeled (Angami-Pochuri languages).
  • angami keel, van angani keel (Angami Naga, var Gnamei, Tsanglo) njm. Kiri: . Rahvas: angami, angamid. Asuala: India (Nagaland). Kõnelejaid: 125 000. ♦
  • kheža keel, van kežama keel (Khezha Naga, var Khezhama, Kezami, Kheza) nkh. Kiri: . Rahvas: kheža, khežad. Asuala: India (Nagaland). Kõnelejaid: 23 000. ♦
  • mao keel, van mao-naaga keel, sopvoma keel (Mao Naga, var Sopvoma, Emela, Southern Angami) nbi. Kiri: ladina. Rahvas: mao, maod. Asuala: India (Manipur). Kõnelejaid: 81 000. ♦
  • potšuri keel (Pochuri Naga, var Eastern Rengma, Meluri) npo. Kiri: . Rahvas: potšuri, potšurid. Asuala: India (Nagaland). Kõnelejaid: 16 700. ♦
  • rengma keel (Rengma). Kiri: . Rahvas: rengma, rengmad. Asuala: India (Assam, Nagaland). Kõnelejaid: . ♦
    • lõunarengma keel (Southern Rengma Naga, var Mozhumi, Nzonyu, Injang) nre. Kiri: ladina. Asuala: India (Assam, Nagaland). Kõnelejaid: 21 000. ♦
    • põhjarengma keel (Northern Rengma Naga, var Nthenyi, Ntenyi) nnl. Kiri: . Asuala: India (Nagaland). Kõnelejaid: 13 000. ♦
  • sema keel (Sema, var Sumi Naga, Simi) nsm. Kiri: . Rahvas: sema, semad. Asuala: India (Nagaland). Kõnelejaid: 104 000. ♦
• ao keeled (Ao languages).
  • ao keel (Ao Naga, var Cholimi, Hatigoria, Paimi, Mongsen Ao) njo. Kiri: ladina. Rahvas: ao, aod. Asuala: India (Nagaland). Kõnelejaid: 232 000. ♦
    Murded: Tengsa murre, van temgsa (Tengsa).
  • lotha keel, van lhota keel (Lotha Naga, var Lhota, Miklai, Chizima) njh. Kiri: ladina. Rahvas: lotha, lothad. Asuala: India (Nagaland). Kõnelejaid: 148 000. ♦
  • sangtami keel (Sangtam Naga, var Isachanure, Lophomi) nsa. Kiri: . Rahvas: sangtam, sangtamid. Asuala: India (Nagaland). Kõnelejaid: 83 700. ♦
    Murded: thukumi murre (Thukumi, var Central Sangtam).
• konjaki keeled (Konyak ~ Northern Naga languages).
  • konjaki keel (Konyak Naga, var Kanyak) nbe. Kiri: ladina. Rahvas: konjak, konjakid. Asuala: India (Assam, Nagaland). Kõnelejaid: 244 000. ♦
  • nokte keel, van mohongia keel, namsangia keel (Nocte Naga, var Borduria, Mohongia, Namsangia) njb. Kiri: . Rahvas: nokte, nokted. Asuala: India (Arunachal Pradesh, Assam, Nagaland). Kõnelejaid: 35 000. ♦
  • phomi keel, van tamlu keel, tšingmengi keel, assiringia keel (Phom Naga, var Tamlu Naga, Assiringia) nph. Kiri: ladina. Rahvas: phomi, phomid. Asuala: India (Nagaland). Kõnelejaid: 115 000. ♦
  • tase keel (Tase Naga, var Cham Chang, Tangsa) nst. Kiri: . Rahvas: tase, tased. Asuala: India (Arunachal Pradesh), Myanmar. Kõnelejaid: 100 400. ♦
    Murded: kimsingi murre, van šange (Kimsing, var Shangge, Sechu).
  • tšangi keel, van modžungi keel (Chang Naga, var Mochumi, Mojung) nbc. Kiri: ladina. Rahvas: tšang, tšangid. Asuala: India (Nagaland). Kõnelejaid: 60 900. ♦
  • vantšo keel, van banpara keel (Wancho Naga, var Banpara Naga, Joboka) nnp. Kiri: devanaagari, ladina. Rahvas: vantšo, vantšod. Asuala: India (Arunachal Pradesh). Kõnelejaid: 48 000. ♦
    Murded: bor-muthuni murre, van mutonia (Bor Muthun, var Bor Mutonia).
• zeme keeled (Zeme languages).
  • inpui keel, van kabui keel, kapvi keel (Inpui Naga, var Kabui, Kapwi) nkf. Kiri: . Rahvas: inpui, inpuid. Asuala: India (Manipur, Nagaland). Kõnelejaid: 10 000. ♦
  • koirengi keel, van kvoirengi keel, liijangi keel (Koireng, var Kwoireng, Liyang, Quoireng) nkd. Kiri: . Rahvas: koireng, koirengid. Asuala: India (Manipur). Kõnelejaid: 3000. ♦
  • liangmai keel, van katša-naaga keel (Liangmai Naga, var Kacha, Lyengmai) njn. Kiri: . Rahvas: liangmai, liangmaid. Asuala: India (Nagaland). Kõnelejaid: 41 100. ♦
  • marami keel (Maram Naga) nma. Kiri: ladina. Rahvas: maram, maramid. Asuala: India (Manipur). Kõnelejaid: 25 000. ♦
  • zeme keel, van sema keel (Zeme Naga, var Jeme, Katcha, Kutcha, Sangrima) nzm. Kiri: . Rahvas: zeme, zemed. Asuala: India (Assam, Manipur, Nagaland). Kõnelejaid: 72 800. ♦
  • thangali keel, van khoirao keel, mijangkhangi keel (Thangal Naga, var Khoirao, Miyang-Khang) nki. Kiri: . Rahvas: thangal, thangalid. Asuala: India (Manipur). Kõnelejaid: 23 600. ♦
• tangkhuli keeled (Tangkhul ~ Luhupa languages).
  • maringi keel (Maring Naga) nng. Kiri: . Rahvas: maring, maringid. Asuala: India (Manipur). Kõnelejaid: 22 300. ♦
  • somra keel (Somra, var Tangkhul Naga, Burmese Tangkhul) ntx. Kiri: . Rahvas: somra, somrad. Asuala: Myanmar (Mandalay). Kõnelejaid: 4000. ♦
  • tangkhuli keel (Tangkhul Naga, var Indian Tangkhul, Champhung, Luhuppa) nmf. Kiri: ladina. Rahvas: tangkhul, tangkhulid. Asuala: India (Manipur). Kõnelejaid: 142 000. ♦

StBQ: tsjangi keeled

• (keel)

StBU: nungi keeled

• (keel)

StBX: muud tiibeti-birma keeled

• (keel)

Anna tagasisidet