Ur: Uurali keelkond

Sisukord

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • *aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
  • ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

— — —

  • Uurali keelkond ~ uurali keelkond (Uralic languages) urj.

UrF: soome-ugri keeled

  • soome-ugri keeled (Finno-Ugrian ~ Finno-Ugric languages) fiu.
  • läänemeresoome-Permi keeled⁺ (Finno-Permic languages)
  • läänemeresoome-Volga keeled⁺ (Finno-Volgaic languages)
  • *Volga keeled ~ volga keeled (Volgaic languages)

UrF1: läänemeresoome keeled

  • läänemeresoome keeled.
  • eesti keel et/est. Kiri: ladina. Rahvas: eestlane, eestlased. Asuala: Eesti. Kõnelejaid: 1 mln. ♦ Makrokeel.
    Murded: 1) Lõuna-Eesti peamurre – Mulgi murre; Seto murrakurühm°; Tartu murre; Võru murre; 2) Põhja-Eesti peamurre: 2a) eesti kirderannikumurded – Alutaguse murre, eesti rannamurre; 2b) Põhja-Eesti murded – eesti idamurre; eesti keskmurre; eesti läänemurre; saarte murre.
    Rahvad: mulk, mulgid; seto, setod ~ setu, setud.
    • eesti kirjakeel° ekk. ♦ Vt märkust Sõnaveebis.
    • võru keel (ⓔ võro kiil) vro. Kiri: ladina. Rahvas: võruke(ne), võrukesed ~ võrulane, võrulased. Asuala: Eesti. Kõnelejaid: 100 000 [2022 < W, 2023].
  • isuri keel (ⓔ ižoran keeli; Ingrian) izh. Rahvas: isur, isurid. Asuala: Venemaa (Leningradi oblast). Kõnelejaid: 76 [2020 rahvaloendus].
    Murded: Alam-Lauga murre; Hevaha murre; Oredeži murre; Soikkola murre.
  • karjala keel ~ päriskarjala keel (ⓔ karjalan kieli) krl. Rahvas: karjalane, karjalased. Asuala: Soome, Venemaa (Karjala, Tveri oblast). Kõnelejaid: 20 000 [2021 < W, 2023].
    Murded: karjala lõunamurded⁺– sh tütarkarjala murded⁺ (sh † Tihvini karjala murre, Tveri karjala murre, † Valdai karjala murre); karjala põhjamurded⁺ ~ Valge mere karjala murre. Vt ka livviko keel, lüüdi keel.
    Rahvad: Tveri karjalane, Tveri karjalased.
  • † kreevini keel zkv. Rahvas: kreevin, kreevinid. Asuala: Läti.
  • kveeni keel ~ kainu keel (ⓔ kväänin kieli ~ kainun kieli; Kven Finnish) fkv. Kiri: ladina. Rahvas: kveen, kveenid. Asuala: Norra. Kõnelejaid: 2000–8000 [2005? < W, 2023].
  • liivi keel (ⓔ līvõ kēļ) liv. Kiri: ladina. Rahvas: liivlane, liivlased. Asuala: Läti.
    Murded: 1) Kura murre – liivi idamurrak; liivi läänemurrak; 2) † Salatsi murre.
  • livviko keel ~ livvi keel ~ Aunuse karjala keel olo. Rahvas: livviko, livvikod. Asuala: Venemaa (Karjala). Kõnelejaid: 14 100 kuni 25 000 [2013 < W, 2023].
  • lüüdi keel (ⓔ lyydi) lud. Rahvas: lüüd, lüüdid ~ lüüdilane, lüüdilased. Asuala: Venemaa (Karjala). Kõnelejaid: 300 [2017 < W, 2023].
  • meä keel (ⓔ meänkieli) fit. Kiri: ladina. Rahvas: meälane°, meälased. Asuala: Rootsi. Kõnelejaid: 70 000 [2020 < W, 2023].
  • soome keel (ⓔ suomi) fi/fin. Kiri: ladina. Rahvas: soomlane, soomlased. Asuala: Soome. Kõnelejaid: 5,8 mln [W, 2023].
    Murded: 1) soome idamurded (itämurteet) – soome kagumurded (kaakkoismurteet); Savo murded (savolaismurteet); 2) soome läänemurded (länsimurteet) – Häme murded (hämäläismurteet); Kesk- ja Põhja-Pohjanmaa murded (keski- ja pohjoispohjalaismurteet); Lõuna-Pohjanmaa murded (eteläpohjalaismurteet); Peräpohjola murded (peräpohjolaismurteet); soome edelamurded (lounaismurteet).
    Rahvad: hämelane, hämelased (hämäläinen); ingerisoomlane, ingerisoomlased ~ ingerlane, ingerlased (inkeriläinen); savako, savakod⁺ (savakko), savolane, savolased (savolainen); äürämöine, äürämöised (äyrämöinen)
  • vadja keel (ⓔ vaďďa tšeeli) vot. Rahvas: vadjalane, vadjalased. Asuala: Venemaa (Leningradi oblast). Kõnelejaid: 21 [2020 rahvaloendus].
    Murded: † Kukkuzi murre; † vadja idamurre; vadja läänemurre.
  • vepsa keel (ⓔ vepsän kel’) vep. Kiri: ladina. Rahvas: vepslane, vepslased. Asuala: Venemaa (Leningradi ja Vologda oblast, Karjala). Kõnelejaid: 1300 [2020 < W, 2023].
    Murded: † vepsa idamurre; vepsa keskmurre; vepsa lõunamurre; äänisvepsa murre.

UrF2: saami keeled

  • saami keeled smi.
  • saami keel ~ lapi keel (ⓔ sámegiella). Rahvas: saam, saamid ~ laplane, laplased. Asuala: Norra, Rootsi, Soome, Venemaa. Kõnelejaid: 35 000. ♦ Makrokeel, hõlmab kõik siinse jaotise keeled.
  • idasaami keeled.
    • † Akkala saami keel⁺ ~ Babino saami keel sia. Asuala: Venemaa (Murmanski oblast).
    • Inari saami keel ~ inari keel (ⓔ anarâškielâ) smn. Kiri: ladina. Asuala: Soome. Kõnelejaid: 400 [2018 rahvaloendus].
    • † Kemi saami keel⁺ sjk. Asuala: Soome.
    • Kildini saami keel ~ kildini keel (ⓔ Kiillt saam’ kiill) sjd. Kiri: kürilliline, ladina. Asuala: Venemaa (Murmanski oblast). Kõnelejaid: 340 [2010 < W, 2022].
    • koltasaami keel ~ kolta keel (ⓔ sää’mǩiõll) sms. Kiri: ladina. Asuala: Soome, Venemaa. Kõnelejaid: 320.
    • turjasaami keel ~ turja keel (ⓔ saa’mekiill) sjt. Asuala: Venemaa (Murmanski oblast). Kõnelejaid: 2 [2010 < W, 2022].
  • läänesaami keeled.
    • Lule saami keel (ⓔ julevusámegiella) smj. Kiri: ladina. Asuala: Norra, Rootsi. Kõnelejaid: 650 [2015 < W, 2023].
    • lõunasaami keel (ⓔ åarjelsaemien) sma. Kiri: ladina. Asuala: Norra, Rootsi. Kõnelejaid: 600.
    • Pite saami keel (ⓔ bidumsámegiella) sje. Asuala: Rootsi. Kõnelejaid: 25 kuni 50 [2010 < W, 2023].
    • põhjasaami keel (ⓔ davvisámegiella) se/sme. Kiri: ladina. Asuala: Norra, Rootsi, Soome. Kõnelejaid: u 25 000 [2013 < W, 2023].
    • Ume saami keel (ⓔ ubmejensámien giella) sju. Asuala: Rootsi. Kõnelejaid: 100 [2000 < W, 2023].

UrF3: mordva keeled

  • mordva keeled. Rahvas: mordvalane, mordvalased. Asuala: Venemaa (Mordva).
  • ersa keel (ⓔ эрзянь кель erzjanj kelj) myv. Kiri: kürilliline. Rahvas: ersa, ersad. Asuala: Venemaa (Mordva). Kõnelejaid: 50 000 kuni 300 000 [2020 rahvaloendus].
    Rahvad: šokša, šokšad; terjuhhan, terjuhhanid.
  • mokša keel (ⓔ мокшень кяль mokšenj kälj) mdf. Kiri: kürilliline. Rahvas: mokša, mokšad. Asuala: Venemaa (Mordva). Kõnelejaid: 25 000 kuni 250 000 [2020 rahvaloendus].
    Murded: mokša edelamurre; mokša kagumurre; mokša keskmurre; mokša läänemurre; mokša põhjamurre.

UrF3M merja-meštšera-muroma keeled

  • † merja keel. Rahvas: merjalane, merjalased. Asuala: Venemaa.
  • † meštšera keel. Rahvas: meštšeralane, meštšeralased. Asuala: Venemaa.
  • † muroma keel. Rahvas: muromlane, muromlased. Asuala: Venemaa.

UrF4: mari keeled

  • mari keeled.
  • mari keel, van tšeremissi keel (ⓔ марий йылме marij jylme) chm. Kiri: kürilliline. Rahvas: mari, marid ~ marilane, marilased. Asuala: Venemaa (Marimaa). Kõnelejaid: 320 000 [2020 rahvaloendus]. ♦ Makrokeel.
    • mäemari keel (ⓔ кырык-мары йӹлмӹ kyryk-mary jÿlmÿ) mrj. Kiri: kürilliline. Rahvas: mäemari, mäemarid. Asuala: Venemaa (Marimaa). Kõnelejaid: 23 000 [2010 < W, 2023].
    • niidumari keel (ⓔ олык марий йылме olyk marij jylme) mhr. Kiri: kürilliline. Asuala: Venemaa (Marimaa). Kõnelejaid: 365 000 [2010 < W, 2023].
      Murded: mari idamurre; mari loodemurre.

UrF5: Permi keeled

  • Permi keeled ~ permi keeled.
  • komi keel (ⓔ коми кыв komi kyv) kv/kom. Kiri: kürilliline. Rahvas: komi, komid. Asuala: Venemaa (Komi). ♦ Makrokeel.
    • permikomi keel (ⓔ перем коми кыв perem komi kyv) koi. Kiri: kürilliline. Rahvas: permikomi, permikomid. Asuala: Venemaa (Permi krai). Kõnelejaid: 41 000 [2020 rahvaloendus].
      Murded: Jazva murre; permikomi lõunamurre; permikomi põhjamurre; Ülem-Kama murre.
    • sürjakomi keel ~ sürja keel kpv. Kiri: kürilliline. Asuala: Venemaa (Komi). Kõnelejaid: 100 000 [2020 rahvaloendus].
      Murded: Alam-Võtšegda murre ~ Alam-Ežva murre; Ižma murre ~ Izva murre; Kesk-Sõssola murre ~ Kesk-Sõktõvi murre; Luza-Letka murre; Petšora murre ~ Petšöra murre; Sõktõvkari murre; Udora murre; Võmi murre ~ Jemva murre; Ülem-Sõssola murre ~ Ülem-Sõktõvi murre; Ülem-Võtšegda murre ~ Ülem-Ežva murre.
  • udmurdi keel, van votjaki keel (ⓔ удмурт кыл udmurt kyl) udm. Kiri: kürilliline. Rahvas: udmurt, udmurdid. Asuala: Venemaa (Udmurtia). Kõnelejaid: 272 000 [2020 rahvaloendus].
    Murded: 1) bessermani murre; 2) udmurdi keskmurrakud; 3) udmurdi lõunamurre – 3a) Iki murrakurühm; 3b) Kama-tagune murrakurühm: Kanlõ murrak; Kesk-Tanõpi murrakud; Taškitši murrakud; Ülem-Tanõpi murrakud; 3c) Kama-Vjatka murrakurühm: Alam-Iži murrakud; Kesk-Iži murrakud; Kõrõkmassi murrakud; Ljuga-Põžmanka murrakud; Toima murrakud; Umjaki murrakud; Ülem-Vala murrakud; 3d) Vjatka-tagune murrakurühm: Kukmori murrakud; Šošma murrakud; 4) udmurdi põhjamurre – Alam-Tšeptsa murrakud; Kesk-Tšeptsa murrakud; Ülem-Tšeptsa murrakud.
    Rahvad: besserman, bessermanid.
  • † vanapermi keel {kv/kom}. Kiri: vanapermi. Asuala: Venemaa.
    Kirjad: † vanapermi kiri (𐍐𐍝𐍑𐍣‎𐍠‎ anbur) Perm.

UrF6: ugri keeled

  • ugri keeled.
  • *Obi ugri keeled ~ obiugri keeled.
  • handi keel, van ostjaki keel (ⓔ хӑнты ясӑң hănty jasăŋ ~ қантәх кӧл qantêh köl) kca. Kiri: kürilliline. Rahvas: hant, handid. Asuala: Venemaa (Handi-Mansimaa). Kõnelejaid: 14 000 [2020 rahvaloendus].
    Murded: 1) handi idamurded – 1a) Surguti murre: Agan-Jugani murrak; Salõmi murrak; 1b) Vahhi-Vasjugani murre: Vahhi murrak; Vasjugani murrak; 2) handi läänemurded – 2a) † Irtõši murre: Demjanka murrak; † Irtõši murrak; † Irtõši jõesuu murrak; Konda murrak; 2b) Obi murre: Kazõmi murrak; Kesk-Obi murrak; Šurõškari murrak; 2c) Obi jõesuu murre: Polui jõesuu murrak; Sobi murrak.
  • mansi keel, van voguli keel (ⓔ ма̄ньси mānjsi) mns. Kiri: kürilliline. Rahvas: mansi, mansid. Asuala: Venemaa (Handi-Mansimaa). Kõnelejaid: 2200 [2020 rahvaloendus].
    Murded: 1) mansi idamurded – Alam-Konda murre; Kesk-Konda murre; Ülem-Konda murre; 2) mansi lõunamurded: Tavda murre; 3) mansi läänemurded – Kesk-Lozva murre; Pelõmi murre; Vagili murre; 4) mansi põhjamurded – Sosva murre; Sõgva murre; Ülem-Lozva murre.
  • ungari keel (ⓔ magyar nyelv) hu/hun. Kiri: ladina. Rahvas: ungarlane, ungarlased. Asuala: Ungari. Kõnelejaid: 17 mln [2019 < W, 2023].
    Murded: Doonau-tagune murre (dunántúli nyelvjárás); Mezőségi murre (mezőségi nyelvjárás); seekeli murre° (székely nyelvjárás); Tisza murre (tiszai nyelvjárás); tšaango murre° (csángó nyelvjárás); ungari kirdemurre (északkeleti nyelvjárás); ungari loodemurre (északnyugati nyelvjárás); ungari lõunamurre (déli nyelvjárás); ungari läänemurre (nyugati nyelvjárás).
    Rahvad: palots, palotsid (palócok); seekel, seekelid⁺; tšaango, tšaangod⁺.
  • † vanaungari keel (ómagyar) ohu. Kiri: vanaungari. Asuala: Rumeenia, Ungari.
    Kirjad: † vanaungari kiri (székely-magyar rovásírás) Hung.

UrS: samojeedi keeled

  • samojeedi keeled syd.

UrS1: põhjasamojeedi keeled

  • põhjasamojeedi keeled.
  • eenetsi keel, van jenisseisamojeedi keel (ⓔ enjčex ~ onaj bazaan). Rahvas: eenets, eenetsid. Asuala: Venemaa (Taimõr). Kõnelejaid: 69 [2020 rahvaloendus]. ♦ Makrokeel.
    • metsaeenetsi keel (ⓔ baj) enf. Asuala: Venemaa (Taimõr).
      Rahvad: mogadi, mogadid.
    • tundraeenetsi keel (ⓔ madu) enh. Asuala: Venemaa (Taimõr).
  • † juratsi keel. Rahvas: jurats, juratsid. Asuala: Venemaa (Tjumeni oblast).
  • neenetsi keel, van jurakisamojeedi keel (ⓔ ненэця’ вада njenecjax wada) yrk. Kiri: kürilliline. Rahvas: neenets, neenetsid. Asuala: Venemaa (Jamal, Neenetsimaa, Taimõr). Kõnelejaid: 38 000 [2020 rahvaloendus].
    Murded: metsaneenetsi murre; tundraneenetsi murre.
  • nganassaani keel, van tavgisamojeedi keel (ⓔ ŋêŋêqsa) nio. Rahvas: nganassaan, nganassaanid. Asuala: Venemaa (Taimõr). Kõnelejaid: 416 [2020 rahvaloendus].
    Murded: Avami murre; Hatanga murre.

UrS2: lõunasamojeedi keeled

  • lõunasamojeedi keeled.
  • † kamassi keel xas. Rahvas: kamass, kamassid. Asuala: Venemaa (Krasnojarski krai).
  • † karagassi keel°. Rahvas: karagass, karagassid. Asuala: Venemaa (Krasnojarski krai). ♦ ISO 639-3 järgi matori keele osa.
  • † koibali keel zkb. Rahvas: koibal, koibalid. Asuala: Venemaa (Krasnojarski krai).
  • † matori keel° ~ motori keel mtm. Rahvas: mator, matorid°. Asuala: Venemaa (Krasnojarski krai).
  • † sojoodi keel. Rahvas: sojoot, sojoodid. Asuala: Venemaa (Krasnojarski krai).
  • sölkupi keel ~ selkupi keel, van ostjakisamojeedi keel (ⓔ сӧльӄуп söljqup ~ шӧльӄумыт әты šöljqumyt êty) sel. Kiri: kürilliline. Rahvas: sölkup, sölkupid. Asuala: Venemaa (Jamal, Krasnojarski krai, Tomski oblast). Kõnelejaid: 1600 [2020 rahvaloendus].
    Murded: Narõmi murre; Tazi-Baihha murre.
  • † taigi keel. Rahvas: taigi, taigid. Asuala: Venemaa (Krasnojarski krai). ♦ ISO 639-3 järgi matori keele osa.

Klassifikatsioonist

Uurali keelte siinne liigitus on traditsiooniline, ent tänaseks ilmselt aegunud. Üsna üldiselt ei eristata enam Volga keeli, seeasemel arvatakse mari keel ja mordva keeled eri liigitustes eraldi rühmadeks. Enim eriarvamusi on Uurali keelkonna soome-ugri haru keelte rühmitamisel. Esimeses järgus eristatakse ugri keeled ja läänemeresoome-Permi (Finno-Permic) keeled. Juha Janhunen (2009) jagab ülejäänu kaheks: Permi ning läänemeresoome-Volga (Finno-Volgaic) rühmaks, viimases on veel alajaotised läänemeresoome-saami (Finno-Samic, kust on välja arvatud mari keel) ja läänemeresoome-mordva (Finno-Mordvin, kust on välja arvatud saami keeled). Jaakko Häkkinen (2007) jagab kaheks: mari-Permi keeled (Mari-Permic) ja läänemeresoome-mordva (Finno-Mordvin). Tapani Lehtinen (2007) jagab nagu Janhunen kõigepealt Permi ja läänemeresoome-Volga rühmaks, viimase all on eraldi mari, mordva ja läänemeresoome-saami (Finno-Samic) haru.

ISO 639-3 on andnud keelekoodi mitmele keelele, mida on seni peetud murdeks.

Anna tagasisidet