Lühidalt
Uute tuletiste hulgas on kõige rohkem tegusõnatuletisi. Neid on tehtud omasõnadest (silt > sildistama, ääremaa > ääremaastuma), vanadest ja uutest võõrsõnadest (veto > vetostama, blogi > blogima), pärisnimedest (Google > guugeldama, Skype > skaipima) ja lühenditest (OÜ > OÜ-tama).
Pikemalt
Tegusõnad
Hulk uusi tegusõnu on saadud otsetuletusega, ilma liidet kasutamata. Tuletusaluseks on olnud vanemad ja uuemad laentüved: parkuur > parkuurima, positsioon > positsioonima, segment > segmentima, skoor > skoorima; bränd > brändima, digi- > digima, haip > haipima, häkk– > häkkima, komm ’kommentaar’ > kommima, laik > laikima, link > linkima, proge > progema, restart > restartima.
Rakendatud on liiteid, nagu –ta– (joogatama, klubitama, liidestama, rallitama, rulatama, skeemitama, selfitama), –da– (guugeldama), –sta-, –stu– (hinnastama, kiibistama, lipsustama, lähtestama, needistama, parteistama, parteistuma, survestama, zombistuma), –nda– (varundama), –tse– (egotsema, isetsema, staaritsema), –le– (ostlema). Lihtsõnade kõrval on tuletusaluseks olnud ka liitsõnad: digiallkirjastama (< digiallkiri + sta/ma), eesmärgistama, tagasisidestama, ääremaastuma.
Täienenud on võõrtüveliste eeri-, eeru-verbide rühm: eutaneerima, institutsionaliseerima, kriminaliseerima, priori(ti)seerima, refinantseerima, robotiseerima, tolereerima. Mõnikord on eeri-, eeru-verbi kõrval võrdväärsena omaliiteline või otsetuletuse teel saadud verb, nt radikaliseerima ja radikaalistama, radikaliseeruma ja radikaalistuma. Soome keele mõjul levivad a-liitelised tuletised, nagu fännama, stressama, strippama, regama, mõnel neist on ka i-tüveline rööbik, nagu fännima, stressima.
inditseerima ja indikeerima
Huvitav rühm eesti võõrsõnavaras on verbid, mis lähtuvad ladina cāre-lõpulistest verbidest. Ladina verbilõpule ‑cāre vastab samatüvelistes eesti verbides ajalooliselt ‑tseerima, nt komplitseerima (ladina complicāre, vrd saksa komplizieren), provotseerima (ladina provocāre, vrd saksa provozieren, vene провоцировать), sama moodi dislotseerima, duplitseerima, fabritseerima, publitseerima. Mõne verbi kuju on aga muutunud, tuntumaid näiteid on verb inditseerima (ladina indicāre, vrd saksa indizieren), mis on olemas juba 1960. aasta sõnaraamatus, kuid milles nüüd on senine ‑ts‑ asendatud inglise keele eeskujul k-ga – indikeerima (vrd inglise indicate). Samal moel on eesti keelde tulnud verb aplikeerima (ladina applicāre) pro senine aplitseerima, samuti verbid kommunikeerima (ladina commūnicāre, saksa kommunizieren), allokeerima (keskladina allocāre), sofistikeerima (keskladina sophisticāre), mis varasemate laenudena oleksid ilmselt saanud tseerima-lõpu.
Nimisõnad
Päris palju on ka uusi nimisõnatuletisi. Nende moodustamisel on rakendatud isikut või asja märkivaid liiteid –kas (bensukas, friikas, kaltsukas, kodukas, läpakas), –ik (mahedik, teavik, töödik, ülbik), –r, variandid –ur, –ar (imur, vaatur, luger, meikar, penskar), –i (eemaldi, libesti, plõksuti), –ja (mullitaja), –line (rannaline), –tar (bravuuritar), kogu või ala märkivaid liiteid –kond (vabakond), –la (telkla, ronila), –stu (taristu), –mik (vaatmik), tegevust märkivaid liiteid –ndus (putkandus, modellindus), –lus (veganlus), –ng (pööring).
Uutes võõrnimisõnades näeb võõrliiteid, nagu –ism (autism, veganism), –istika (arboristika), –ist (arborist, džihadist), –k (puberteetik, tsöliaatik), –um (kommentaarium). Tuletisi on ka tervikkujul laenatud, nagu soomemõjulised nimisõnatuletised pahalane < paholainen, relakas < rälläkkä, hiphoppar < hiphoppari, maratoonar < maratoonari, või inglise harvester, hipster, validaator. Päris kõik laentuletised siiski eesti süsteemi ei sobi. Näiteks on tõenäoliselt inglise keelest üle võetud tuletis düsleksik < dyslexic, kuid eesti tavas tuleks isiku ehk düsleksia all kannataja nimetus tuletada hoopis omadussõna, mitte nimisõna tüvest: düslektiline > düslektik nagu anorektiline > anorektik (mitte düsleksia > düsleksik).
Omadus- ja määrsõnad
Omadus- ja määrsõnatuletisi on uudissõnade hulgas üksikuid ning tuletusaluseks on enamasti olnud laentüvi, nt omadussõnad proaktiivne, transgeenne, määrsõnad meilitsi, mobiilitsi.
Sõnavõistlustel tehtud tuletised
Rohkesti tuletisi on tehtud sõnavõistlustel. 2000. aastate võistluste võidusõnadest, mis on keeles püsima jäänud, on pooled tuletised: lõimimine, lähimus, üleilmastumine, taristu, kestlik ja vabakond.
Tuletamine on sõnaloome valdkonnana siiski nõudlikum kui sõnade liitmine või ühendamine ning siin võib ette tulla ka ebaõnnestumisi, üks tuntumaid näiteid on 1990. aastatel levima hakanud tuletis arvutiseerima (inglise computerize), kus omatüvele arvuti oli liidetud võõrliide -eeri. Eesti sõnamoodustuses on küll võimalik liita võõrtüvele omaliidet, kuid mitte vastupidi. Inglise verbi computerize eesti vasteteks on soovitatud seetõttu tuletisi raalistama, arvutistama, kus on koos omatüvi (raal, arvuti) ja omaliide (-sta); sageli on mõeldud hoopis internetistamist ehk netistamist. Muide, sõna raal on tehistüvi, mille on eesti keeles loonud Manivalde Lubi 1960. aastatel.
Tuletamise üks ohte on ka paronüümide ehk sarnassõnade teke. 2010. aasta sõnavõistlusel valiti Euroopa Liidu direktiivi tähistamiseks välja tuletis juhind, ehkki samast tüvest on meil juba olemas alatihti üksteisega segi minevad tuletised juhend ja juhis, lisaks veel tehnikasõna juhik.
Kirjandus
- Tiiu Erelt, Kas hakkame eesti keelt tõhuseerima? – Õiguskeel 2005−2007. Tallinn: Juura, 2008, lk 259−262.
- Sirje Mäearu, Kas anoreksiahaige on anoreksik või anorektik?
- Maire Raadik, Uudissõnu uue aastatuhande algusest. Tallinn: Tänapäev, 2017.
- Maire Raadik, Võõrad võõrsõnad. – Keelenõuanne soovitab 4. Eesti Keele Instituut. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 43–63.