Sisukord
Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]
Süstemaatiline register
Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.
Tähistus ja lisasümbolid:
- kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
- † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
- * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
- ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013
- ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga.
Keeled
- *asianiidsed keeled (?). ♦ Väike- ja Ees-Aasias kunagi räägitud liigitamata keelte (sumeri, eelami jt) üldnimetus.
- *austri keeled (Austric languages). ♦ Hüpoteetiline keelekooslus, mis ühendab austroaasia ja austroneesia keeled.
- † eteokreeka keel (Eteocretan) ecr. Kiri: lineaarkiri A. Asuala: Kreeka. ISO 639. ♦ IV–III saj eKr. Ei osata teiste keeltega seostada.
- † eteoküprose keel (Eteocypriot) ecy. Kiri: Küprose silpkiri. Asuala: Küpros. ISO 639. ♦ Kuni IV saj-ni eKr Küprosel kasutusel olnud keel.
- † hati keel, van protohetiidi keel (Hattian, var Hattic, Proto-Hittite) xht. Kiri: . Rahvas:
hatt, hatid. Asuala: Türgi. ISO 639. ♦ Väike-Aasia keskosas Hattušas (prg Boğazköys) kõneldud asianiidne keel, mis hääbus II at eKr keskpaigaks (oli hiljem hettide kultuskeeleks). - † ibeeri keel (Iberian) xib. Kiri: . Rahvas:
ibeer, ibeerid. Asuala: Hispaania, Portugal. ISO 639. ♦ Pürenee poolsaarel I at 2. poolest eKr kuni I at 1. pooleni pKr kõneldud keel. - indiaani keeled ~ Ameerika indiaani keeled, hrv amerindi keeled (Amerindian languages ~ Indian languages). ♦ Inglise keeles kasutatakse vormi Amerind hüpoteetilise suurhõimkonna puhul, mis ühendab kõiki Ameerika põlisrahvaste keeli peale naa-dene ja eskimo-aleuudi. Amerindian viitab kõigile Ameerika indiaani keeltele.
- † Induse keel, van mohendžo-daro keel (Indus, var Indus Valley Language, Mohenjo-Daro, Harappan) xiv. Kiri: Induse. Asuala: Afganistan, India, Pakistan. ISO 639. ♦ Dešifreerimata keel Induse kirjas.
- † kamuni keel (Camunic) xcc. Kiri: . Rahvas:
kamun, kamunid (lad Camunni). Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦ Loode-Itaalias Valcamonicas I at II pooleni eKr kõneldud keel. - † kassiidi keel (Kassite, var Cassite). Kiri: . Rahvas:
kassiit, kassiidid. Asuala: Iraak. ♦ Tundmatu päritoluga hõimu keel II at eKr. - † kaška keel ~ gasga keel (Kaskean) zsk. Kiri: . Rahvas: kaška, kaškad. Asuala: Türgi. ISO 639. ♦ Kirde-Anatoolias II at eKr kõneldud keel; nimetatud hetiidi tekstides.
- Kesk-Ameerika indiaani keeled (Central American Indian languages) cai. ♦ Geograafiline rühmitus.
- kreool- ja pidžinkeeled (creoles and pidgins) crp. ♦
- † lineaarkirja A keel (Linear A) lab. Kiri: lineaarkiri A. Asuala: Kreeka. ISO 639. ♦ Ülestähendusi on kõige rohkem leitud Kreetalt, 1700–1550 eKr. Dešifreerimata.
- Lõuna-Ameerika indiaani keeled (South American Indian languages) sai. ♦ Geograafiline rühmitus.
- † meroe keel (Meroitic) xmr. Kiri: meroe hieroglüüfkiri ja kursiivkiri. Rahvas:
meroelane, meroelased. Asuala: Sudaan. ISO 639. ♦ Keel, mida räägiti Niiluse ülemjooksul ja prg Sudaanis Meroe linna ümbruses. - † minose keel (Minoan) omn. Kiri: . Rahvas:
minoslane, minoslased. Asuala: Kreeka. ISO 639. ♦ Kreetal enne kreeklasi kõneldud keel (II at eKr). - † müüsia keel (Mysian) yms. Kiri: . Rahvas:
müüslane, müüslased. Asuala: Türgi. ISO 639. ♦ Lääne-Anatoolias I saj-ni eKr kõneldud keel. - *nostraatilised keeled (Nostratic languages). ♦ Hüpoteetiline keelekooslus, mis ühendab indoeuroopa, Altai, kartveli, draviidi, afroaasia, vahel ka muid keeli.
- † oropomi keel (Oropom, var Oworopom, Oyoropom). Kiri: . Rahvas:
oropom, oropomid. Asuala: Uganda. ♦ Liigitamata (ja nüüdseks hääbunud) keel Ugandas; oropomid on üle läinud iteso, karamodžongi jm keeltele. - † pikti keel (Pictish) xpi. Kiri: . Rahvas:
pikt, piktid. Asuala: Ühendkuningriik (Šotimaa). ISO 639. ♦ Šotimaal VII–X saj pKr kõneldud keel, vahel seostatud keldi keeltega. - Põhja-Ameerika indiaani keeled (North American Indian languages) nai. ♦ Geograafiline rühmitus.
- † põhjapitseeni keel (North Picene) nrp. Kiri: . Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦ Itaalias Aadria mere rannikul I at eKr kõneldud keel, mis erineb lõunapitseeni keelest ega ole ehk isegi indoeuroopa keel.
- † reedi keel (Raetic) xrr. Kiri: . Rahvas:
reet, reedid. Asuala: Austria, Itaalia, Šveits. ISO 639. ♦ Põhja-Itaalias, Šveitsis ja Austrias I at eKr kõneldud keel, mida ei osata teiste keeltega seostada. - † sikaani keel (Sicanian) sxs. Kiri: . Rahvas:
sikaan, sikaanid. Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦ Kesk-Sitsiilias Rooma-eelsel ajastul kõneldud keel. - † sorotapti keel (Sorothaptic) sxo. Kiri: . Rahvas:
sorotapt, sorotaptid. Asuala: Hispaania, Portugal. ISO 639. ♦ Pürenee poolsaarel keldieelsel pronksiajastul kõneldud keel. - *Sudaani keeled (Soudanese languages). ♦ Varem kasutatud tinglik nimetus, mis hõlmas afroaasia keelkonna Tšaadi keeli (hausa jm), Nigeri-Kongo keelkonna guri, kvaa ja mande keeli jm.
- † šinka keel (Xinca) xin. Kiri: . Rahvas:
šinka, šinkad. Asuala: Guatemala. ISO 639. ♦ - šoti rändurikeel (Traveller Scottish, var Scottish Cant, Beurla-reagaird) trl. Kiri: . Asuala: Ühendkuningriik. Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦ Segakeel, milles on Elizabethi-aegse argoo ja mustlaskeele mõjutusi; keele kõnelejad ei pea end aga mustlasteks.
- † tartessi keel (Tartessian, var Southwestern Paleo-Hispanic, South Lusitanian) txr. Kiri: . Rahvas:
tarteslane, tarteslased. Asuala: Hispaania, Portugal. ISO 639. ♦ Edela-Hispaanias I at eKr kõneldud keel, nimetatud Tartessose linna järgi. - tofanma keel (Tofanma) tlg. Kiri: . Rahvas:
tofanma, tofanmad. Asuala: Indoneesia (Uus-Guinea saar). Kõnelejaid: 250. ISO 639. ♦ - *Uurali-Altai keeled (Ural-Altaic languages). ♦ Hüpoteetiline keelekooslus, mis ühendab Uurali ja Altai keeled.
Kirjad
Lähemaid selgitusi vt kirjade lühisõnastikust.
- araabia kiri ~ pärsia-araabia kiri (ابجدية عربية abjadīyah ‘arābīyah) Arab. ♦
Variandid: adžami kiri (عجمي ‘ajamī ‘võõras, tumm’); kuufi kiri (كوفي kūfī); muḩaqqaq (محقق); nash (نسخ naskh); nastaliik (نستعليق nasta‘līq); thuluth (ثلث). - birma kiri (မြန်မာအက္ခရာ Myanma akkaya; Myanmar, var Burmese) Mymr. ♦
- Braille kiri (Braille) Brai. ♦
- † Byblose kiri (Byblos script). ♦
- † Egeuse kirjad ~ Kreeta kirjad (Minoan writing, var Cretan script). ♦
- hani kiri ~ hiina-jaapani-korea logograafiline kiri (汉字 Hanzi; 漢字 Kanji; 한자 Hanja; Han) Hani. ♦
Variandid: caoshu (草书); kaishu (楷书); xingshu (行书). - † Induse kiri ~ Harappa kiri (Indus, var Harappan) Inds. ♦
- Kanada põliselanike ühtlustatud silpkiri (Unified Canadian Aboriginal Syllabics) Cans. ♦
- † Kreeta hieroglüüfid (Cretan hieroglyphs) ♦
- † Küprose silpkiri (Cypriot) Cprt. ♦
- kürilliline kiri ~ kirillitsa (Cyrillic) Cyrl. ♦
- ladina kiri (Latin, var Roman) Latn. ♦
Variandid: ladina fraktuurkiri (Latin (Fraktur variant)) Latf. ♦ - † lineaarkiri A (Linear A) Lina. ♦
- † meroe hieroglüüfkiri (Meroitic Hieroglyphs) Mero. ♦
- † meroe kursiivkiri (Meroitic Cursive) Merc. ♦
- Mooni kiri (Moon) Moon. ♦
- nähtava kõne kiri (Visible Speech) Visp. ♦
- † phakpa kiri (Phags-pa) Phag. ♦
- † Proto-Siinai kiri (Proto-Sinaitic). ♦
- † ruunikiri (Runic) Runr. ♦
- † sumeri-akadi kiilkiri (Sumero-Akkadian Cuneiform) Xsux. ♦
- sümbolid (Symbols) Zsym. ♦
Rahvad
- †
aest, aestid (Aestiī). Asuala: Euroopa. ♦ Läänemere-äärne rahvas, keda on mainitud Tacituse “Germanias”, tav seostatakse vanade preislastega. aškenazi, aškenazid (אַשְׁכְּנַזִּים Ashkenazzim; Ashkenazi Jews). Asuala: Euroopa. ♦ Saksamaalt jm Kesk-Euroopast pärit juutide üldnimetus. Algselt rääkisid jidiši keelt, tänapäeval inglise, heebrea jm keeli.- †
bastetaan, bastetaanid (Bastetani). Asuala: Hispaania. ♦ Ibeeri rahvas Pürenee poolsaarel enne roomlaste tulekut. - †
bastul, bastulid (Bastuli). Asuala: Hispaania. ♦ Ibeeri rahvas Pürenee poolsaarel enne roomlaste tulekut, kõneles kas ibeeri või tartessi keelt. eurooplane, eurooplased ~valge, valged (Europeans). Asuala: Euroopa. ♦ Mitmetes maades kasutatav üldistav nimetus “valgete inimeste” kohta.- †
gutilane, gutilased (Gutians). Asuala: Iraak, Iraan. ♦ Tundmatu päritoluga rahvas, kes vallutas Akadi riigi 2150 eKr. jugur, jugurid (Yugur; 裕固 Yugu). Asuala: Hiina (Gansu). ♦ Rahvas Hiinas, mis räägib sarõuiguuri keelt (turgi osa) ja širajuguri keelt (mongoli osa), osa veel hiina ja tiibeti keelt.- †
kalüb, kalübid (Chalybēs; Χάλυβες Chalybes ~ Χάλυβοι Chalyboi ~ Χάλδοι Chaldoi). Asuala: Türgi. ♦ Musta mere lõunarannikul elanud hõim, kuulsad rauasulatajad. - †
leleg, lelegid (Leleges). Asuala: Kreeka, Türgi. ♦ Pärimuste järgi enne kreeklasi Balkanil ja Väike-Aasia läänerannikul elanud rahvas. levantiin, levantiinid (Levantines ~ Latin Christians; Levantenler). Asuala: Türgi. ♦ Osmani riigis elanud katoliiklaste üldnimetus.mizrahi, mizrahid (מִזְרַחִים Mizraẖim; Mizrahi Jews). Asuala: Aasia. ♦ Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Kaukaasia päritoluga juutide üldnimetus. Üldiselt lähedased sefardidele.- †
morlak, morlakid (Morlachs). Asuala: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Montenegro. ♦ Kunagine karjusrahvas Dinaari mäestikus, hiljem Horvaatias. On seostatud valahhidega ja peetud romaani rahvaks, ent see pole kindel. mägikhmeer, mägikhmeerid (Khmer Leu, var Upper Khmer; ខ្មែរលើ Khmêr Leu). Asuala: Kambodža. ♦ Nimetus, mille alla võetakse kokku Kambodža mägialadel elavad väikerahvad (džaraid, kavetid, krõngid, laved, tampuanid jt), vahel ka Tais elavad põhjakhmeerid (kõik ei ole moni-khmeeri rahvad).- †
pitseen, pitseenid (Piceni). Asuala: Itaalia. ♦ Itaalias Aadria mere rannikul elanud hõim, mis kõneles kaht omavahel seostamata keelt (põhjapitseeni, lõunapitseeni). - †
seer, seerid (Sēres; Σῆρες Seres). Asuala: Aasia. ♦ Kreeklaste ja roomlaste nimetus Ida-Aasia elanike, eeskätt prg hiinlaste ja uiguuride eelkäijate kohta; nimetust seostatakse siidiga. sefardi, sefardid (סְפָרַדִּים Sfaraddim, Sephardi Jews). Asuala: Euroopa. ♦ Pürenee poolsaarelt pärit juutide üldnimetus. Algselt rääkisid ladiino keelt, tänapäeval heebrea ja asukohamaade (prantsuse, inglise, hispaania jm) keeli.- †
troglodüüt, troglodüüdid (Trōglodytae ~ Trōgodytae; Τρωγλοδῦται Troglodytai). Asuala: Euroopa. ♦ Mitme antiikaja loodusrahva koondnimetus. - †
türreen, türreenid (Tyrrhēnī; Τυρρήνιοι Tyrrenioi ~ Τυρσήνιοι Tyrsenioi ~ Τυρσάνιοι Tyrsanioi). Asuala: Euroopa. ♦ Antiikaja viide mittekreeklastele, sageli tähistati sellega ka etruske. urum, urumid (Urums; Ουρούμ Ouroúm). Asuala: Kreeka, Ukraina. ♦ Mitmetähenduslik nimetus, mille all varem tunti pms Osmani riigis ja Krimmis elanud kreeklasi. Tänapäeval tähistatakse selle nimetusega eeskätt Kreeka türgikeelseid elanikke.- †
vend, vendid (Vends; wendi). Asuala: Läti. ♦ Lätis Võnnu (Cēsise) ümbruses XII–XVI saj elanud hõim, kelle täpsem päritolu on teadmata. Seostatakse nii veneetidega kui ka soome-ugri hõimudega. - †
vilist, vilistid (Philistines). Asuala: Iisrael, Palestiina. ♦ Rahvastikurühm Vahemere idaosa rannikualadel, eriti kagurannikul (Vilistimaal). Hääbusid IV saj-ks pKr. Rahva järgi on nimetatud Palestiina.
Eritähised
- keelelise sisuta (No linguistic content) zxx. ♦ Kasutatakse keelelise info puudumise näitamiseks.
- kirjata dokumendi kood (Code for unwritten documents) Zxxx. ♦
- kodeerimata keeled (Uncoded languages) mis. ♦
- kodeerimata kirja kood (Code for uncoded script) Zzzz. ♦
- matemaatiline tähistus (Mathematical notation) Zmth. ♦
- mitu keelt (Multiple languages) mul. ♦ Koodiga tähistatakse mitmekeelset dokumenti.
- määratlemata keeled (Undetermined) und. ♦
- määratlemata kirja kood (Code for undetermned script) Zyyy. ♦
- päritud kirja kood (Code for inherited script) Zinh. ♦ Kodeeringut tarvitatakse Unicode’is, viitamaks diakriitikutele jm kombineeruvatele märkidele, mida võib kasutada mitme eri kirja puhul, st võib pidada kuuluvaks eri kirjade koosseisu.