Linguae

Maailma keeled, kirjad ja rahvad

Nimetuste mitmekeelne andmebaas. Üleminekuajal korraga mitmes kohas:

  • vana andmebaas – 5600 kirjet, 38 968 vastet seisuga 16. IX 2013
  • uus andmebaas – 199 kirjet, 1016 vastet seisuga 10. VIII 2023:

Uude andmebaasi ülekandmine algas 27. X 2022.

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Tutvustus ja süstemaatiline register

Mis on Linguae

Andmebaasi ja selle põhimõtete ülevaade.

Linguae uuendused

Parandused ja täiendused andmebaasis. Statistika.

Af: afroaasia keelkond

Süstemaatiline register. Sh amhara, araabia, hausa, heebrea, somaali, tigrinja keel.

Al: Altai keelkond

Süstemaatiline register. Sh aserbaidžaani, baškiiri, kalmõki, kasahhi, kirgiisi, mandžu, mongoli, tatari, türgi, türkmeeni, uiguuri, usbeki keel.

An: austroneesia hõimkond 1/3 (An–AnEP)

Süstemaatiline register. Idaaustroneesia keelkond (AnE). Sh fidži, havai, japi, kiribati, kosrae, maoori, maršalli, poonpei, samoa, tahiti, tetumi, tonga, tuvalu keel.

Ar: tehiskeeled

Süstemaatiline register. Sh esperanto keel.

Dr: draviidi keelkond

Süstemaatiline register. Sh kannada, malajalami, tamili, telugu keel.

Ie: indoeuroopa keelkond 1/3 (Ie–IeG)

Süstemaatiline register. Anatoolia (IeA), balti (IeB), keldi (IeC), Traakia-Früügia (IeF), germaani (IeG) keeled. Sh hollandi, iiri, inglise, leedu, läti, norra, rootsi, saksa ja taani keel.

Ie: indoeuroopa keelkond 3/3 (IeP–IeY)

Süstemaatiline register. Iraani (IeP), romaani (IeR), slaavi (IeS), tohhaari (IeT), Illüüria (IeY), muud (IeX – sh albaania, armeenia, kreeka) keeled: Sh armeenia, bulgaaria, hispaania, itaalia, kreeka, poola, prantsuse, pärsia, rumeenia, serbia, tšehhi ja vene keel.

Nk: Nigeri-Kongo hõimkond 3/3 (NkC–NkW)

Süstemaatiline register. Crossi jõe (NkC), bantulikud (NkD), Kordofani (NkF), guri (NkG), idžo (NkI), džukuni (NkJ), kvaa (NkK), mande (NkM), Benue-Kongo (NkN), Adamaoua-Oubangui (NkO), lavamaa (NkP), kruu (NkR), dogoni (NkT), Lääne-Benue-Kongo (NkW) keeled. Sh bambara, eve, foni, igbo, joruba, malinke, moore, nkoo, tvii keel.

Pp: Paapua keeled 1/2 (Pp–PpTL)

Koostamisel

Süstemaatiline register. Arai-Kwomtari (PpA), Ida-Uus-Britannia (PpB), Lõuna-Kesk-Paapua (PpC), Ida-Doberai (PpD), piiri- (PpE), Ida-Cenderawasihi (PpG), Tori-kverba (PpK), Torricelli (PpL), Ülem-Mamberamo (PpM), nimborani (PpN), Sko (PpO), Pauwasi (PpP), Ramu – Alam-Sepiki (PpR), Sepiki (PpS) keeled, Üld-Uus-Guinea hõimkond (PpT, osa PpTA–PpTL).

Pp: Paapua keeled 2/2 (PpTM–PpY)

Koostamisel

Süstemaatiline register. Üld-Uus-Guinea hõimkond (PpT, osa PpTM–PpTY), Põhja-Bougainville’i (PpU), Lõuna-Bougainville’i (PpV), Lääne-Paapua (PpW), Yuati (PpY) keeled.

Ur: Uurali keelkond

Süstemaatiline register. Sh eesti, soome ja ungari keel.