Laiendatud õigekirjareeglid on mõeldud neile, kes vajavad eesti õigekirja üksikasjalikumat käsitlust koos rohkete näidetega. Kokkuvõtlik käsitlus on esitatud eesti keele põhireeglitena.
Kiirlingid artiklitele:
- Laiendatud õigekirjareeglite saateks | Kiri ja tähestik | Kirjaviis | Õigekirjapõhimõtted
- Täheortograafia | Häälikute pikkuse märkimine | Häälikuühendid | Silbitamine ja poolitamine | Võõrsõnade kirjutamine | Võõrnimede kirjutamine | Diakriitilised märgid | Tsitaatsõnade kirjutamine | Võõrnimedest saadud üldsõnade kirjutamine | Võõrnimetuletiste kirjutamine | Ümberkirjutus
- Algustäheortograafia | Kohad | Ehitised, ruumid | Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused | Riigid, osariigid | Isikud, olendid | Perioodikaväljaanded | Teosed, dokumendid, sarjad, saated | Autasud | Üritused | Taimesordid | Kaubad | Sõidukid | Ajaloosündmused | Pühad, tähtpäevad, idamaa kalendri aastanimetused | Ameti- ja aunimetused, auastmed, teaduskraadid
- Kokku- ja lahkukirjutamine | Nimisõna + nimisõna | Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna | Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine | Käänd- või määrsõna + omadussõna | Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine | Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine | Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine
- Lühendamine
- Arvukirjutus
- Kirjavahemärgid | Punkt | Koma | Koolon | Semikoolon | Sidekriips | Mõttekriips | Küsimärk | Hüüumärk | Jutumärgid | Ülakoma | Sulud | Kaldkriips | Mõtte- ja katkestuspunktid | Katkestusjooned | Muid märke
- Vormistus | Pealkiri | Otsekõne | Tsitaat | Viitamine | Loetelu | Küsimuste loetelu | Tabel | Tühikud | Esiletõstud
Artiklid
Laiendatud õigekirjareeglite saateks
Autorid ja saamislugu.
Kiri ja tähestik
Kiri, eesti ja eesti-ladina tähestik, tähestiku ajalugu.
Kirjaviis
Uus ja vana kirjaviis.
Õigekirjapõhimõtted
Foneetiline, traditsiooni, morfoloogiline ja semantiline põhimõte.
TÄHEORTOGRAAFIA
Täheortograafia üldalused.
Häälikute pikkuse märkimine
b, d, g, p, t, k, h, f, š jm häälikute märkimine.
Häälikuühendid
Täishäälikuühend, kaashäälikuühend.
Silbitamine ja poolitamine
Sh liitsõnades ja võõrnimedes.
Võõrsõnade kirjutamine
Võõrsõnade kirjutamise põhimõtted ja ajalugu.
Võõrnimede kirjutamine
Võõrnimede kirjutamise põhimõtted ja ajalugu.
Diakriitilised märgid
Diakriitilised märgid ehk diakriitikud, ligatuurid ehk liittähed, teisendtähed.
Tsitaatsõnade kirjutamine
Tsitaatsõnade kirjutamine, tekstis eristamine, käänamine, liitmine, tuletamine, algustäht.
Võõrnimedest saadud üldsõnade kirjutamine
Nimemugandid, nimemugandiga liitsõnad, nime ja nimisõna ühendid, nimelähtesed tsitaatsõnad.
Võõrnimetuletiste kirjutamine
Võõrnimest liite abil saadud tuletised, ülakoma ja sidekriipsu kasutamine nendes.
Ümberkirjutus
Transkriptsioon, transliteratsioon; soovitused keelte kaupa.
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA
Lausealguse, nime suurtäht, ametlikkust ja püsikindlust, tunderõhku märkiv suurtäht; erialakeele tavad.
Kohad
Kohanimed, kujundlikud kohanimetused, ülekantud tähenduses kohanimed; kohanime täpsustav täiendosa, kohanimelise täiendiga ühendid.
Ehitised, ruumid
Ehitiste ja ruumide nimetused ja nimed, kujundlikud ehitisenimetused.
Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused
Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimed ja nimetused; tavatekstis ja ametlikus tekstis, lühinimetused, allasutuste nimetused.
Riigid, osariigid
Riikide ja osariikide nimetused ametlikult ja mitteametlikult.
Isikud, olendid
Isikunimed, varju- ja hüüdnimed, isikute ümberütlevad nimetused; isikunime täpsustav täiendosa; isikunimelise täiendiga ühendid; nimepartiklid ja kõnetlussõnad.
Perioodikaväljaanded
Perioodikaväljaannete nimed ja nimetused.
Teosed, dokumendid, sarjad, saated
Teoste, dokumentide, sarjade, saadete pealkirjad ja nimetused.
Autasud
Autasude nimetused, nimed ja pealkirjad.
Üritused
Ürituste nimetused, nimed ja pealkirjad.
Taimesordid
Taimede sordinimed erialakirjanduses ja mitteerialases tarvituses, võõrkeelsed sordinimed.
Kaubad
Kaupade nimetused ja nimed, registreeritud kaubamärgid, hoiatustähised.
Sõidukid
Üksiksõidukite nimed.
Ajaloosündmused
Ajaloosündmuste nimetused, sündmuste kinnistunud nimetused ajalookirjanduse tavas.
Pühad, tähtpäevad, idamaa kalendri aastanimetused
Pühade, tähtpäevade, nädalapäevade, kuude ja idamaa aastate nimetused.
Ameti- ja aunimetused, auastmed, teaduskraadid
Ameti- ja aunimetused, auastmete, teaduskraadide nimetused, tiitlite ülimussuurtäht.
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
Tähenduse, vormi, konteksti, traditsiooni, sageduse arvestamine sõnade kokku- ja lahkukirjutuses.
Nimisõna + nimisõna
Ainsuse nimetavas või omastavas, mitmuse omastavas, muus käändes või lühitüvelise nimisõna ja järgneva nimisõna kokku-lahkukirjutus.
Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna
Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna ja järgneva nimisõna kokku-lahkukirjutus; kolme- ja enamatüvelised ühendid.
Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine
Kohanime tuuma ja liigisõna kokku-lahkukirjutus, kohanimede kokku- ja lahkukirjutust mõjutavad tegurid.
Käänd- või määrsõna + omadussõna
Nimi-, omadus- ja määrsõna ning järgneva omadussõna kokku-lahkukirjutus, ne– ja line-omadussõnad.
Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine
Põhi-, järg- ja murdarvsõnade, arvsõnast moodustatud omadussõnade kirjutus, arvsõna ja järgneva omadussõna kokku-lahkukirjutus.
Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine
Liittegusõnad, ühend- ja väljendtegusõnad, ühend- ja väljendtegusõnadest moodustatud käänd- ja määrsõnad.
Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine
Määr- ja kaassõnade kokku-lahkukirjutus, täpsustusi osiste kaupa ja üksiksõnuti.
LÜHENDAMINE
Lühendusviisid ja lühendite liigid, kirjavahemärgid lühendites, lühendite lugemine ja käänamine, lühenditest tuletamine.
ARVUKIRJUTUS
Põhi- ja järgarvude kirjutamine, arvsõna käände näitamine, kirjavahemärgid ja tühik arvukirjutuses, arvude paigutamine tekstis.
KIRJAVAHEMÄRGID
Mitme kirjavahemärgi koosesinemine, kõrvuti olevate märkide kokkusulamine või emma-kumma kustumine.
Punkt
Punkti kasutusala.
Koma
Kõrvallause, lauselühend, järeltäiend ja -lisand, kiil, samaväärsed ja hõlmavad täiendid, lisandid ja määrused, rind- ja koondlause. Täiendatud 01.06.2022.
Koolon
Kooloni kasutusala.
Semikoolon
Semikooloni kasutusala.
Sidekriips
Sidekriipsu kasutusala.
Mõttekriips
Mõttekriipsu ja pika kriipsu kasutusala.
Küsimärk
Küsimärgi kasutusala.
Hüüumärk
Hüüumärgi kasutusala.
Jutumärgid
Jutumärkide kasutusala, kuju.
Ülakoma
Ülakoma ja kaksisülakomade kasutusala, kuju.
Sulud
Ümar-, nurk- ja kaldsulud, topeltsulud.
Kaldkriips
Kaldkriipsu kasutusala, tühikuga ja tühikuta kaldkriips, ja/või-tarind, 24/7
Mõtte- ja katkestuspunktid
Lausekatkestuse ja sõnast ärajäetavate tähtede tähistamine kahe, kolme ja nelja punktiga.
Katkestusjooned
Pika väljajätu märkimine katkestusjoontega.
Muid märke
Paragrahvi- ja protsendimärk, kraadi- ja promillimärk, tehtemärgid, akuut, graavis, tilde, emotikon.
VORMISTUS
Alateemade loetelu.
Pealkiri
Pealkirjamalli kasutusala, pealkirja käänamine, punkt pealkirjas, võõrkeelne pealkiri.
Otsekõne
Otsekõne kirjavahemärgid, otse- ja kaudkõne.
Tsitaat
Parandused, kommentaarid ja väljajätud tsitaadis, jutumärgid, kursiiv ja algustäht, tsitaat ja otsekõne, tsitaat moto või pealkirjana.
Viitamine
Viitamise näidiseid.
Loetelu
Loetelu kirjavahemärgid, nummerdus, levinumad vead, mida loetelus vältida.
Küsimuste loetelu
Küsimuste loetelu vormistamine rind- või põimlausena või eraldi lausetena.
Tabel
Tabeli pealkiri, tabeli lahtrite teksti algustäht, lõpupunkt ja joondamine, mõõtühikud tabelis.
Tühikud
Tühiku kasutamine lühendite, tähiste, arvude ja kirjavahemärkide kirjutuses.
Esiletõstud
Kursiivkiri, poolpaks kiri, allakriipsutus, versaal- ja kapiteelkiri, sõrendus.